Suomâ lii vuáittám kyehti proonsi olympialij vuosmuu ohhoost

Eero Hirvosâžân pronssi ovtâstittum normaalluáhá kištoost

Ovtâstittum normaalluáhá kišto keččui eromâš tárkká, tastko majemuu čuoigâmmohheest mitalist láin kiddâ vala kyehti syemmilii. Sunnust Eero Hirvonen vuoitij proonsi já Ilkka Herola poođij viđâdin. Vuáđu miitaalliähtun šoodâi jo luákkánjuškiimist, mast ubâ kištottâllâmive puoh pyeremuu njuškiimis finnim Hirvonen poođij lovádin. Sunjin njuškim ij lah lamaš taan täälvi nuuvtkin älkkee, já eromâš lussâd tot lii lamaš normaalluáhást. Hirvonen lâi tutâvâš njuškimsis. Sun muštâl, et sun ij lah táválávt lamaš maailm pyeremus šuávlisiijvost čyeigee, mut et sun lii kustoo ovdánâm majemui ivij. Suu mielâst koolgâi vájáldittiđ čuoigâm teknisii pele já tuše iskâđ ovdániđ šuávlist.

Herola pisottâlâi majemuu pajanem räi Hirvosii paaldâst, mut Hirvonen piergij lusis siijvost pyerebeht. Hirvonen lâi čuoigâmuási jotelumos čyeigee já Herola niäljád. Suomâ kuálmád ovdâsteijee Wille Karhumaa poođij moolân saajeest 21. Sun paasij pajeláhháá nelji miinut njunošääigist. Suu saje lâi siämmáš meid luákkánjuškim maŋa.

Suomâ ovdebâš miitaal ovtâstittum kištoost poođij Torinost ive 2006, kuás Suomâ vuoitij juávkkukištoost proonsi. Ovdebááh persovnliih mitaleh láá Salt Lake Cityst 2002, kuás Samppa Lajunen vuoitij kuohtuid persovnlijd maađhijd já Jaakko Tallus finnij siilbâ.

Käldee:

– Milano-Cortina 2026: Hirvonen otti Suomen ensimmäisen mitalin, Herola viides (www.olympiakomitea.fi)

Nubbe pronssi nisonij viestâst

Lávvárdâh (kuovâmáánu 14. peivi) puovtij Suomân nube miitaal. Tot poođij nisonij 4 x 7,5 kilomeetter viestâst. Juávkku Johanna Matintalo, Kerttu Niskanen, Vilma Ryytty já Jasmi Joensuu vuoitij proonsi. Matintalon, Ryytyn já Joensuun olympiamiitaal lâi sii vuosmuš. Niskasâžân taah olympialiih láá jo niäljádeh, já viestâpronssi lâi suu viiđâd olympiamiitaal.

– Miitaal lâi puoh čyeigei ohtsâš čááitus. Puohah porgii nuuvt pyereest ko máhđulâš, já tot lâi meid taktiik ubâ viestân. Mij ep meendugin ennuv smiettâm viestâtaktiik, pic juáháš vuolgij čuoigâđ puoh pyeremuu kištoos, já tot pijsááččij moos jo pijsáá. Tääl tot rijttái mitalân, Kerttu Niskanen muštâlij.

Matintalo já Niskanen čuoigáin vuáđu Suomâ miitaalliähtun ärbivuáválii čuoigâm oosijn. Toi maŋa Suomâ lâi viestâst nubben, 23,4 seekunt keččin Taažâst. Ryytty poođij vuárui loonootmân nubben toin naalijn, et Jasmi Joensuust lâi máhđulâšvuotâ kištottâllâđ siilbâst Ruotâ Jonna Sundlingáin. Tien kyevti nissoon kištoost Joensuu paasij nubben, mut iäru niäljádin šoddâm Saaksan lâi 21,3 sekuntid.

Käldeeh:

– Milano-Cortina 2026: Naisille viestipronssia, Leijonat tarrasi puolivälieräpaikkaan (www.olympiakomitea.fi)

– Milano-Cortina 2026: Suomen naiset olympiapronssille viestissä (www.olympiakomitea.fi)

Kove: Granada (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...