Kirjálâšvuođâ máttááttem ollâopâttuvvâst
Oulu ollâopâttuvvâst lii olášittum uđđâ kurssâ anarâškielâ máttááttâsâst: Anarâškielâlâš kirjálâšvuotâ. Kuursâ máttáátteijen lam toimâm mun, Marja-Liisa Olthuis. Taat lii lamaš viiđâ uáppučuággá kurssâ tego iänááš kuursah anarâškielâ máttááttâsâst. Tárbu ličij tiäđust-uv vijđásubbooht-uv máttááttiđ Säämi kirjálâšvuođâ. Taat kurssâ onnui tehelâžžân tondiet ko ovdâmerkkân máttáátteijeeh škoovlâst kalgeh tiettiđ, maggaar kirjálâšvuotâ anarâškielâst kávnoo. Tääl meid eres tekstâfalâldâh lii čuuvtij valjab ko ovdil.
Puáris kirjálâšvuotâ anarâškielâst láá lamaš muštâlusah já mainâseh, moh láá iällám njálmálávt.
Matti Morottaja čáálá Tovlááh mainâseh ‑kirje (1996) algâsaanijn näävt:
”Mainâstum maainâs adai muštâlus lii kuávdážist sämmilâš sänitaiđust. Tot lii mii kirjálâšvuotâ. Mist iä lah roomaan- ege runočälleeh, kuittâg anarâšâin. Mut čepis mainâsteijee olá toos moos kirječällee-uv. Sun máttá mainâstiđ nuuvt, et hormišumos ääših puátih uáinusân já sáttá váhá lasettistiđ-uv kogonii, vâi maainâs puárrán. Suu maainâš lii tegu taanááigáš TV‑filmâ, mii ij lyešti keččee molsođ eres kanalân, tot meid tuálá kuldâleijee kuldâlmin. Maainâs kalga ovdániđ nuuvt, et kuldâleijee jurduuh iä kárgáá eres aššijd. Mainâsteijee pyerivuođâ lasseet vala suu persovnlâš jienâkevttim, kämineh, olgohäämi já sänivaljim. Tot lii sämmilâš teatter. Muštâlus lii taalhâs ton kooškon, mađe várás taan ääigi láá kirjeh, loostah, radio já TV.”
Luhhoost tile lii taan Maati čalluu ääigist puáránâm. Tääl mist láá motomeh anarâškielân čallum romaneh já tiivtah-uv, mut tiäđust-uv toh uážuččii leđe eenâb-uv. Vädisvuotâ lii oppeet ruttâ. Kalehân mist čälleeh liččii, mut kirjálâšvuođâ čälimáin ij pyevti jieijâs elettiđ. Išeruuđâin lii korrâ kištottâllâm, ige kirjij vyebdimáingin mahten peesâ riggođ.
Ohtâ eromâšvuotâ anarâškielâlii kirjálâšvuođâst lii kielâpiervâl várás pyevtittum kirjálâšvuotâ, mon ulmen lii máttááttiđ sämikielâ párnáid. Párnážânhân ij pyevti pieijâđ sänilistoid njune oovdân já ettâđ, et opâttâlba taam. Ige kielâoopâgin pyevti liäškuđ uáiván kielâoopâi peht. Uđđâ saanijd já kielâopâlijd ráhtusijd kalga máttááttiđ mainâsij peht. Riitta Vesala lii ráhtám kiirjijd kielâ máttááttem várás, adai taah kirjeh láá rahtum váhá eresnáál. Kirje vuáváámist kärttejui vistig tot, magarijd kielâaašijd párnááh iä nuuvtkin pyereest mudoi oopâ. Tastoo čallui kietâčaalâ kielâopâlijn aašijn, moh kalgeh máttááttuđ já mon oornigist. Tääl párnááh peesih opâttâllâđ tááláá já moonnâm ääigi haamijd ovdâmerkkân Tonttu Šievtátulii juovlâkalender ‑kirjijn. Säämi elimân párnáid uápásmit Vesala kirje Sämmilij pargoh. Já láába párnááh jiejah-uv peessâm mainâstiđ – váhá tego tovlááh sämmiliih te. Eromâš hävski lii Vesala kirjeráiđu Hirškiihâ já Myerji mainâseh I–III, mast pargovyehhin lii kevttum párnái mainâstittem.
Anarâškielâst puáris klassikkár lii tiäđust-uv A. V. Koskimies já T. I. Itkosii Inarinlappalaista kansantietoutta ‑kirje, mon mainâseh láá kevttum tagarin eres-uv kiirjijn, tego Skabmatolak-antologiast já Sigá maainâs ‑kirjeest.
Váhá uđđâsub mainâstem tuálvu tastoo suullân 1950–1970-lovvoid. Akatemikkár Erkki Itkonen nuurâi mainâsijd ive 1952 já almostitij taid Inarinsaamelaisia kielennäytteitä – aanaarkielâ čájttuzeh ‑kirjestis (Syemmilâš-Ugrilâš Seervi kuástádâsah 1992). Matti Morottaja vist lii čuággám mainâsijd Helsig já Tuurku ollâopâttuv jienâpäddivuárkán, já täid sun lii čáállám mainâs háámán Tovlááh mainâseh ‑kiirján. Já tiäđust-uv tobdoseh láá meid Iisak Morottaja kirje Eellimpäälgis (1996) já Ilmari Mattus kirjeh Pissoin ráávhu turviđ (2014) já Čovčjäävrist Kaamâsân (1996). Hans Morottaja ‑rokke kiergânij val almostittiđ kirjees Tovlááh muštoh (2018). Tágáreh kirjeh láá eellimkerdimuštâlusah já meid mainâseh tallain páihálijn ulmuin, sii pargoin já anarâš ”persovnijn”.
Meiddei jurgâlum kirjálâšvuotâ lii šoddâm korrâ táárbun, vâi nuoráid já párnáid puávtáččij faallâđ luhâmuš. Mainâsij peht páárnáš uáppá ennuv uđđâ saanijd já meid kulá uđđâ aašijn. Párnáigijn oovtâst luuhâm lii meid sosiaallâš tábáhtus siigijn.
Táálái kirjálâšvuotâstandardij mield anarâškielân lii väädis čäälliđ kirjálâšvuođâ, mii lii tiäđust-uv vaahâg. Mut ohtâgin ij oostâ ige pyevti čäälliđ olespiäiválávt. Kirjij čälimist ij kihheen määvsi päälhi, mon olmooš taarbâš koloidis luávdimân, já tääl čällee ”tuše” čaalâš jieijâs illoon. Uánihâš mainâseh kale šaddeh viehâ älkkeht, iäge toh vaađâ nuuvtkin ennuv ääigi. Tondiet antologiah láá-uv šodâškuáttám majemui aigij. Mist lii ovddiist jo nooveelantologia já tihtâantologia, já tääl lii meid párnáiantologia, mast láá párnáimainâseh.
Kirjálâšvuođâ toimâttem lii vájáldum sämikielâ kielâiäláskittemohjelmist
Taam čälidijnân luuvâm máttááttâs- já kulttuurministeriö čälittem Toimâohjelm sämikielâ iäláskitmân. Anarâškielâlii kirjálâšvuođâ ustevin já meiddei astoäigičällen mun tuubdâm váimustân soro, tastko kirjálâšvuođâ iäláskitmân ij lah nomâttum ohtâgin iävtuttâs ubâ ohjelmist. Ohjelm noomât kale tom, et sämikielâ taarbâš mainâsijd já čaabâkirjálâšvuođâ, vâi tot ovdáničij. Tast-uv lii mainâšume, et anarâš- já nuorttâlâškielâlâš čaabâkirjálâšvuotâ ij jur almostuu. Eidu nuuvt. Mut maht te čallum kirjálâšvuođâ tastoo finniiččij já mon ennuv tot kolgâččij leđe, nuuvt et tot ličij mottoomgin muudon ”tuárvi”? Valjeeht leijee sämikielâlii kirjálâšvuođâst ij vissâ kannat kuhes ááigán vala sárnuđgin.
Tastko kihheen ij lah muu tiäđui mield iävtuttâm magarijdgin lovoid kirjálâšvuođâ meereest, te ferttiim jieš arvâliđ, maggaar miärán mun persovnlávt halijdiččim viggâđ. Nuuvt et taan čallust mun iiskâm rähtiđ kielâiäláskittemvuávám anarâškielâlii kirjálâšvuođâ pyevtitmân. Vuáváámist mun kiävtám pargoniävvun munjin kuávdáš tutkâmsuorgijd: stressâhaldâšemvalmim já puátteevuođâ tutkâm já tiäđust-uv jieččân ovdebáid tiäđuid.
Stressâhaldâšem uáinu lii čielgâs. Jieččân máttáátteijee Harri Gustafsberg noomât kirjestis 10 askelta mielen mestaruuteen (10 lävkkid mielâ miäštárvuotân) ohtân lävkkin Kirkásmit uáinu já čielgâsmit sunde. Olmooš ferttee tastoo koijâdiđ konkreetlávt alnestis: maggaar uulmán mun viigâm já moin naalijn mun juvsâččim jieččân asâttem ulme?
Puátteevuođâ tutkâm uáinust mun jurdâččâm eellim 50 ihheed ovdâskulij já koijâdâm: maggaar tiileest anarâškielâlâš kirjálâšvuotâ kolgâččij leđe ive 2075? Taas ij lah olmâ vástádâs, mut muu mielâst ideaallâš ličij, et párnáin já nuorâin ličij valjimvääri. Liččii aainâs-uv kyehti kirje jyehi piäiván. Täst lii jo älkkee rekinistiđ: táválii ivveest láá 365 peivid, já tot kerd kyehti, adai mij tarbâšiččijm taan rekinistem mield 730 kirjed. Taat meeri ij oro lemin nuuvtkin ennuv. Täälhân mij olleep jo suullân 120 kiirján. Jis mij ucánjáhháá vala pastaččijm juátkiđ, te tobbeenhân tot ulme talle ličij. Nabai mon ennuv tun, pyeri lohhem, halijdiččih luhâmuš 50 ive kiäčán? Tien áášánhân mij puohah pyehtip čuuvtij vaiguttiđ.
Kove: Kerttu (Pixabay)