Maailm alemus šalde lii lekkum Kiinast

Kiinast lii valdum anon maailm alemus šalde. Uđđâ šalde lii Huajiang Grand Canyon Bridge, mii hiäŋgáá juhâleevist 625 meetter aloduvvâst. Taat lii suullân kuohtii Eiffel-toornâ alodâh. Šaldeest láá ”jiärmáliih kaabeleh”, moh ubâ ääigi mittedeh kelduu, liegâsvuođâ já lahtâvuođâ.

Šalde huksim Guizhou provinsist lii pištám kulmâ ive. Kiina staatâtelevisiost láá čaittum koveh tast, maht vuosmuuh autoh vyejih šalde keejist kiäčán. Šalde lii 1 420 meetter kukkosâš. Huksimproojeekt tehelumos ulmen lii lamaš ulmui mađhâšemääigi uánidem. Tääl riddoost nuubán vuájá kyevti minuttist, ige mätki innig pište kyehti tiijme tego ovdil. Vyerdimist lii, et máátkán kevttum ääigi uánánem virkosmit meid kuávlui ekonomia.

Kiina staatâmediatoimâttâh Xinhua mield masaba peeli maailm ollâgumos šooldijn láá Guizhou provinsist. Tääl uđđâ šalde váldá ulâttâs Beipanjiang-šaldeest, mii lii siämmáá provinsist 565 meetter aloduvvâst.

Kiina staatâmedia mield uđđâ šalde vissásávt kiäsut meid turistijd. Tääl šalde oovtâ pilarist lii hissi, main piäsá 200 meetter alodâhân. Tobbeen puáhtá benjinjuškiđ já meid njuškiđ siäivumsuojijn.

Käldee:

Hoogste brug ter wereld geopend in China (nos.nl)

Kove: Glabb (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kuás anarâšâi aavis finniiččij fastâ ruttâdem?

Máttááttâs- já kulttuurministeriö almostitij jieht miärádâsâs ucceeblovokielâlii lostâmedia torjust pajan 1.5.2025–30.4.2026. Anarâškielâ siärván miärádâs puáttim meerhâš tom puudâ, kuás mij uážžup viijmâg tiettiđ, moin...

Luáttámuš­koččâmuš Palestiina tuubdâstmist nuuvâi jienáid 94–80 haldâttâs peeleest

Haldâttâs finnij roovvâdmáánu vuosmuu peeivi ovdâskode luáttámuš jienâstmist, mii kuoskâi Palestiina tuubdâstmân. Jienâstmist adeluvvojii 94 jaa-jiennâd, 80 ij-jiennâd já nollá kuárus jienâ. 25 lijjii...

Moldovast EU-miäldásâš piäládâh lii vuáittám parlament­vaaljâid

Moldova haldâšeijee Toimâm já solidaarlâšvuotâ ‑piäládâh vuoitij eennâm parlamentvaaljâid vuossaargâ čohčâmáánu 29. peeivi. EU-miäldásii piäláduv stuárráámussân vuástálisten lâi Eejieennâmlâš litto ‑piäládâh, mii lii Ruošâ-miäldásâš....

Taažâ tutkâmrääđi lii mieđettâm ruuđâ käävci tutkâmušân, moh kyeskih sämmiláid, kveenijd já mecci­syemmiláid

Norges forskningsråd adai Taažâ tutkâmrääđi lii mieđettâm suulân 90 miljovn ruvnâd tutkâmuššáid, moi ulmen lii lasettiđ tiäđulâšvuođâ sämmilijn, kveenijn já meccisyemmilijn. Rääđi finnij ohtsis...

Suomân iä mitaleh Tokio almos­valastâllâm MM-kištoin

Suomâ ij vuáittám mitalijd ive 2025 almosvalastâllâm MM-kištoin, moh uárnejuvvojii Tokiost čohčâmáánu 13.–21. peeivi. Tave-enâmijn tuše Ruotâ vuoitij mitalijd. Stuárráámuuh miitaalsalâseh lijjii Ovtâstum staatâin,...