Taažâ tutkâmrääđi lii mieđettâm ruuđâ käävci tutkâmušân, moh kyeskih sämmiláid, kveenijd já mecci­syemmiláid

Norges forskningsråd adai Taažâ tutkâmrääđi lii mieđettâm suulân 90 miljovn ruvnâd tutkâmuššáid, moi ulmen lii lasettiđ tiäđulâšvuođâ sämmilijn, kveenijn já meccisyemmilijn. Rääđi finnij ohtsis 43 ucâmuššâd, já tain käävci finnejeh ruttâdem. Jyehi tutkâmušân mieđettuvvoo 11,1 miljovn ruvnâd adai suulân 950 000 eurod. Ääšist muštâluvvoo rääđi tiäđáttâsâst.

– Stuorrâ kiäsutteijeevuotâ já ucâmušâi ollâ kvaliteet čäittih, ete tutkâmpirrâseh láá čonnâsâm nanosávt oovdânpyehtiđ já nanosmittiđ sämmilij, kveenij já meccisyemmilij kielâid, kulttuurijd já vuoigâdvuođâid. Mij vyerdip moovtâ haavâi ovdánem já toi pyehtim uđđâ tiäđu, iätá tutkâmrääđi toimâttâshovdâ Mari Sundli Tveit.

– Lii uáli jo positiivlâš, ete tutkâmrääđi mieđeet tääl ruttâdem uđđâ havváid, moh kyeskih sämmiláid, kveenijd já meccisyemmiláid. Taat tutkâmuš oovded soovâd já vuoigâlâšvuođâ sehe nanosmit tai ucceeblovoi kielâid, kulttuurijd já siärvusijd, iätá vist Taažâ kieldâ‑ já kuávluminister Bjørnar Skjæran.

Säämi ollâškovlâ totká kielâ iäláskittem máhđulâšvuođâid Taažâst já Suomâst

Käävci haahhâd, moh finnejeh ruttâdem, kieđâvušeh jieškote-uvlágánijd fáádáid tego kielâ, škovlim, tiervâsvuođâ já museoi roolâ sovâdâtmist.

Säämi ollâškovlâ vuolgâttij nelji ucâmuš. Ohtâ tain finnij ruttâdem. Haavâ fáddán láá sämikielâi iäláskittem já nanosmittem iävtuh tiätu kieldâin Taažâst já Suomâst. Haavâst totkoo kieldâi kielâpolitiik: maht sämikieláid kyeskee väldikodáliih miärádâsah olášuveh kieldâin, maht jieškote-uvlágáneh ulmuuh já juávhuh vaigutteh sämikielâi sajattâhân, magareh sämikieláid lahtojeijee uáinuh já áárvuh ulmuin já virgeomâháin láá sehe maggaar sajattâh sämikielâlijn päikkinoomâin lii.

Haavâ proojeekthovdâ lii professor Annika Pasanen, kote illood ruttâdmist.

– Mij halijdep olášuttiđ haavâ toin jurduin, ete mij pyehtip meid vaiguttiđ aššijd, ovdâmerkkân porgâmáin ohtsâšpargo kieldâiguin, Pasanen iätá.

Meid Säämi ollâškoovlâ rehtor Liv Inger Somby lii ilolâš ruttâdmist.

– Tággáár tutkâmhaahâ nanosmit mii instituut tutkâmpargo já tutkâm tääsi, sun muštâl.

Tromsa ollâopâttâhân nelji haavâ

Tromsa ollâopâttâh joođeet nelji haavâ. Tain totkojeh sämmilij afasia adai sárnum pyevtittem já iberdem hemâdâs; etnisii tuáváá vaiguttâsah sämmilij já kveenij párnái já nuorâi kielâoppâmân, identiteetân já psykososiaallii pyereestvajemân; sämmilij purrâmušvuáháduvâi heiviittâllâm; kveenij já meccisyemmilij fiäráneh já táárbuh almolijn škoovlâin.

Oslo ollâopâttuv Kulttuurhistorjá museo totká tom, maht kulttuurtiiŋgah puávtáččii já kolgâččii macâttuđ já maht museoh pyehtih juátkiđ tooimâs macâttem maŋa. Haavâ ulmen lii ovdediđ sovâdâttâm museotooimâst.

Oslo Ráávhututkâm lágádâs totká tom, mii tábáhtui Taažâ Tuotâvuotâ‑ já sovâdâttâmkomissio pargo maŋa.

Nord-ollâopâttuv haavâst kieđâvuššojeh kielâ, aalmug já eennâm tažâidittem sehe soovâd toohâm Maadâ-Säämist.

Käldeeh:

– Sámi Allaskuvlii juolluduvvon 11,1 miljovnna dutkanprošektii (nrk.no)

– Sámi allaskuvlla dutkanbiras lea ražastan searaid oktii (samas.no)

Kove: Simo Räsänen (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...

Sämikielâ­liih Muččâ­dumos juovlâ­lavluuh ‑tilálâš­vuođah uárne­juv­vojeh uđđâ päikki­kuu­dijn

Sämikielâliih muččâdumos juovlâlavluuh lávlojeh oppeet skammâ- já juovlâmáánust pirrâ Suomâ. Taaijuv tilálâšvuotâ uárnejuvvoo vuosmuu tove meiddei Kuopiost já Lappeenrantast, muštâl Oulu pispekodde tiäđáttâsâstis. ”Sämikielâliih juovlâlavluuh...