Anarâš aavisist lii Aanaar argâ -blogi. Taat blogi ij vistig lamaš ko aavis almostuuškuođij, mut tot šoodâi uáli jotelávt. Mun lijjim talle Avelist, já kiđđâtäälvi ääigi huámášim, maht Avveeljuuvâ alne lijjii ennuv ulmuuh. Tobbeen lijjii uággumkištoh. Kištoid mun jiem talle kiergânâm fáárun mut kale saallâs viekkiimân já palhâšumij jyehimân. Mun moonnim fáárun aaibâs ávus mieláin keččâđ, kiäh tobbeen lijjii, já pääihi alne meridim čäälliđ tast mainâs.
Mondiet mun taam blogi já argâääši pajedâm? Mist lii juáhháást jieččân argâ. Tuu argâ lii eresmuđusâš ko muu argâ. Muu mielâst ličij hävski, jis ulmuuh čáláččii jieijâs aargâst. Tun meid tuu jieijâd aargâst. Argâpeivi lii toin naalijn hävskis fáddá, et tobbeen ij veltihánnáá tábáhtuu mihheen immâšijd. Tot tuálvu lohhes veik mottoom äigiájánâsân teikâ paargon-uv. Tot puáhtá kale leđe miinii tagarijd-uv tábáhtuumijd, mii ij jiešalnees lekken aaibâs argâpeivi mut mottoomnáál eromâš peivi. Mun navdâšim ennuv ko luuhim Outi Poorti čalluu suu kirdemmääđhist. Muu mielân poođij äigi, ko nuorâvuođâstân aassim Kuhmost. Mii päikki lâi aaibâs Kuhmo kirdemkiedi paaldâst, já mottoom peeivi tobbeen lâi kirdemčááitus. Tobbeen lijjii meid vuárbádmeh. Mun še elâččim tobbeen já ostim vyerbi. Must ij táválávt laavii leđe nuuvtkin pyeri vyerbilukko mut ton tove tot lâi – teikâ jiešalnees ij ollágin lamaš. Eidu talle mun sáttojim vyeittiđ uáivipalhâšume! Mun smiettim kale, et ličij lam häävskib vyeittiđ veik nube palhâšume. Muu vyeittim palhâšume lâi kirdemmätki uccmašináin Kuhmo paajaabeln. Mun jiem lah eellimstân poollâm kirdemmašinist siämmáá ennuv ko talle. Ko luuhim Outi kirdemčalluu, mun lijkkojim toos, et Outist lijjii aaibâs ereslágán fiäráneh ko must talle: sun navdâšij määđhist párnáidiskijn já ejijnis já luhostui vájáldittiđ puoh argâaašijd. Tot lâi pyeri.
Maggaar te talle lii muu argâ? Tom láá maŋgâseh must koijâdâm. Tom mun jieš-uv lam smiettâm. Käävci tijmed mun iiskâm kuittâg vuoiŋâstiđ, nuuvt et talle jiem poorgâ nuuvt ennuv. Oovce, love tijmed maneh ain paargon. Taat pargo lii vistig-uv muu piäiválâš pargo ollâopâttâhlehtorin, já ton lasseen mun laaviim čalâččiđ maidnii teikâ luuhâđ iärásij čalluid teikâ tärhistiđ teevstâid. Mun laaviim luuhâđ anarâškielân čallum kiirjijd muuneeld ovdilgo toh almostuveh. Mun lam iällám konferensijn Pariisist já Tarttost já lamaš meid Tromssaast. Adai tyellittälli mun lam kolgolâš.
Majemui aigij mun lam čalâččâm párnáimainâsijd, moid ij lah kuhes ááigán lijgom miinutkin. Tääl te. Uáli távjá muu aargân kulá moinnii naalijn komovuotâ. Motomin tot lii nuuvt tehelâš äšši, et vááldám tađe várás luámu já sirdám puoh eres aašijd tabeláá. Lieggâsumos mušto muu eromâš aargâst lii almugijkoskâsii astronautkonferensist, mii tollui roovvâdmáánust Vuáládâhenâmijn 2024. Lâi uáli jo eromâš äšši jotteeđ ubâ oho astronautijgijn. Mun lam ain čuuvtij kijttevâš taan aargâst. Lâi eromâš sárnuđ Aalmugijkoskâsii komovuotâsajattâhân já uápásmuđ ulmuigijn, kiäh tohon tääl kirdeh. Lâi eromâš tiettiđ, et sij tiettii must jo uáli ennuv. Eromâš jiellâhpuddâ lâi tot puddâ ko peessim ráávhust sárnudiđ Apollo-ohjelm astronautáin. Mon ustevlâš olmooš sun lâigin! Já tien oho ääigi lâi eromâš hävski smietâdiđ tom, moin naalijn finniiččij šiev čáitálmâs kuovskâsijn.
Muu aargân lii kuullâm meid stressâvalmimškovlim. Mun peessim talle uápásmuđ fiijnâ ulmuigijn já peessim oppâđ nanosumos stressâhaldâšemuápuid, moh jo pyehtih leđe ubâ Suomâst. Lâi uáli jo ávhálâš oppâđ orostittiđ stressâreaktio já tubdâđ tom, et tääl te tot ličij puátimin – já muu ovdii elimist tot ličij vissásávt jo puáttám. Tääl mun uáinám tom eres čolmijgijn, veik tiäđust-uv láá ain ääših, moh táttuh čaaŋŋâđ kieŋâlâsân liške vuálá.
Toh tiijmeh, moh vala pääcih rijjâ, iä lah nuuvt maŋgâ. Päikkipargoh väätih ääigi, mut mun lam tääl hárjánâm leđe ármulub olssân. Mun halijdâm kevttiđ meid váhá ääigi sávrudâtmân. Moonâm jo-uv vyeijiđ pyeráin, väzziđ teikâ vuojâdâttâđ.
Muu aargân lii majemui muádi mánuppaje ääigi kuullâm párnáikirjálâšvuotâ. Tađe várás mun lam tarbâšâm čäällimideaid. Meid ideai miäcástmân mana äigi. Mun eellim Voorlinde-museost Wassenaarist Vuáládâhenâmijn keččâmin čáitálmâs, mast ubâ viste lâi huksejum suptânjálgáin já njälgissalvânijgijn. Toos lijjii kuullâm 700 kiillud njálgáh! Taaiđâr lâi huksim jieijâs pärnivuođâ pääihi njálgáin, já tot lâi tiäđust-uv uáli jo eromâš. Siämmáá museost lâi meid tuuvááš, mast puoh tábáhtui jorgoppelij. Tuuváást lâi rášuarve, já olgon lâi šiev šoŋŋâ. Lâi pyeremus orroođ olgon. Siisâ-uv kale puovtij moonnâđ, mut kihheen ij tom porgâm. Mun čaallim tien määđhi vuáđuld kyehti párnáimainâs. Muáddi mainâs láá vala laddâmin, mut toh iä lah vala valmâšin.
Mun lam perustum argâelimist, tastko harvii mist láá juhleh. Mun halijdiččim tiettiđ ovdâmerkkân škovlâaargâst. Mun halijdiččim tiettiđ várdáámist, uággumist, puohlágán elimist. Mun tiäđám, et olssis jieijâs argâ ij ain oro nuuvt eromâšin. Mut liijká nuubán tobbeen liččii ennuv tiäđuh.
Čääli tun-uv mottoom jieijâd argâääšist Anarâš aavisân!
Kove: Brian Merrill (Pixabay)