Jennifer Geerlings-Simons väljejui Suriname presidentin moonnâm pasepeeivi. 71-ihásâš Geerlings-Simons kulá aalmuglâšdemokraatlii piäládâhân. Suu já väripresident Gregory Rusland viirgánlavkkiimeh uárnejuvvojeh syeinimáánu 16. peeivi. Čähhejeijee president, 66-ihásâš Chandrikapersad Santokhi lâi virgestis ive 2020 rääjist.
Suriname president väljejuvvoo epinjuolgâdávt. Almolij vaaljâi maŋa aalmuglâščuákkim jesâneh jienâsteh presidentist. Iävtukkâs ferttee finniđ kyehti kuálmádâs jienâin, vâi sun vuáitáččij vaaljâid.
Geerlings-Simons piäládâh vuoitij vyesimáánu 25. peeivi parlamentvaaljâin 18 saijeed. Santokhi ovdánemmielâlâš uđâsmittempiäládâh vist vuoitij 17 saijeed. Vittâ ucceeb piäláduv vuoittii eres 16 saijeed. Kyehti peeivi vaaljâi maŋa Geerlings-Simons luhostui rähtiđ lito ucebij piäláduvâiguin nuuvt ete sun finnij olssis 34 tuárjod ađai kyehti kuálmádâs lahâasâtteijein. Tastko Geerlings-Simons vuáittu lâi čielgâs, te njunošpiäládâh ij asâttâm jieijâs presidentiävtukkâs ollágin.
– Mun puáđám taan viirgán palvâliđ, já mun ááigum anneeđ ävkkin puoh muu tiätámuš, vyeimi já ibárdâs, vâi mii jáválâšvuotâ ličij puohâi ooláádmuddoost. Mun lam uáli tiäđulâš ton ovdâsvástádâsâst, mii lii tääl pieijum mii ärdei oolâ já mii lii vala stuárráb munjin, kote lam vuossâmuš nissoon taan virgeest. Mun jiem taarbâš ennuv saanijd. Mun kiijtám, já te mij porgâškyettip, Geerlings-Simons sárnu.
Vääldi molsom maŋa Chan Santokhi áigu juátkiđ parlament jesânin. Sun tuáivut luho uđđâ presidentân já iätá lahâasâtteijeid, ete sun váldá ovdâsvástádâs jieijâs voovijn. Santokhi lâi árvuštâllum tast, ete sun ij suojâlâm tuárvi ennuv kievhijd já háváduvvee ulmuid. Sun ferttij meiddei uuccâđ iše Aalmugijkoskâsii vaaluutruttâráájust (eŋg. International Monetary Fund, IMF) eennâm ekonomâlii tile tiet. Šiäštutooimah išedii almolij velgijguin, mutâ toh meid tovâttii enâmist viehâváldálijd mielâčáittusijd.
Santokhi presidentpaje ääigi 150 kilomeetter keččin Suriname riddoost kávnojii oljovuárháh, maid Suriname áigu anneeđ ävkkin. Koččâmušâst lii eennâm vuossâmuš stuorrâ energiahaahâ äävi alne. Haavâ joođeet ranskalâš TotalEnergies. Oljopuovtâdâs vuolgiš joton ive 2028, já tuoivân lii, ete tot išedičij Suriname riggomist. Vaaljâi ääigi ij kuittâg sarnum ennustkin tast, maid piäláduvah porgâččii uđđâ riggoduvâiguin.
Suriname lii kievhis eennâm Maadâ-Amerikist
Suriname lii uccâ enâmâš Maadâ-Amerik taveriddoost. Tobbeen ääsih suulân 600 000 olmožid. Suriname lii Vuáládâhenâmij oovdiš siirdâeennâm, mii šoodâi jiečânâssân ive 1975. Tot kulá kuávlu kievhimuid enâmáid. Paijeel 90 % Surinamest lii trooppisâš arvemecci. Enâmist láá lamaš vädisvuođah lavâttes kollekuáivumáin já vyevdičuoppâmijguin. Geerlings-Simons tuommij täid tavoid talle ko sun tooimâi aalmuglâščuákkim saavâjođetteijen.
Geerlings-Simons piäláduv vuáđudeijee Dési Bouterse haldâšij Suriname diktaattorin iivij 1980–1987 já oppeet presidentin iivij 2010–2015 já 2015–2020. Ive 2019 Bouterse onnui sujalâžžân 15 pooliitlii vuástálistee morheedmân ive 1982. Tuámu šoodâi laavâvuáimálâžžân ive 2023, mon maŋa Bouterse čiähádâđâi. Sun jaamij čuávuváá ive juovlâááptu 79-ihásâžžân.
Käldeeh:
– Surinamiin on valittu maan ensimmäinen naispresidentti (yle.fi)
– Suriname expected to elect first female president amid discovery of oil reserves (www.theguardian.com)
– Suriname parliament elects Simons as first female president (www.reuters.com)
Kove: Asamblea Nacional del Ecuador (Wikimedia Commons)