Uhkevuálásâš kärjilkielâ lii finnim jieijâs iäláskittemohjelm

Suomâst já Ruošâst sarnum kärjilkielâ iäláskittemohjelm Suomâ peln almostittui vyesimáánu 19. peeivi. Iäláskittemohjelm láá ráhtám Päikkieennâmkielâi tutkâmkuávdáá (Kotus) stivrim äššitobdeejuávkku já Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuv kärjilkielâ iäláskittemhaahâ. Ohjelm almostittemtilálâšvuotâ uárnejui Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuvâst moonnâm tuorâstuv.

Máttááttâs- já kulttuurministeriö almostittem iäláskittemohjelmist láá 23 konkreetlâžžâd toimâiävtuttâssâd, moi ulmen lii ovdediđ kärjilkielâ eellimvyeimi já vuáháduttiđ kielâ sajattuv ohtsâškoddeest. Kotus ucceeblovokielâi eromâšäššitobdee Lotta Jalava mield ohjelm ”iššeed nanodiđ kärjilkielâ sajattuv Suomâst toi kielâi juávhust, moh láá eromâšávt suojâlum”.

Kärjilkielâ máttááttâsân kyeskee iävtuttâssân láá ovdâmerkkân keččâliđ já vuáháduttiđ kärjilkielâ kielâpiervâlijd já vuáđumáttááttâs, valmâštâllâđ kärjilkielâ almolii kielâtotkos já faallâđ pyerebeht kielâ oppâmateriaalijd.

Kärjilkielâ kevttimân já tobdosvuotân kyeskee iävtuttâssân láá ovdâmerkkân tieđettiđ kärjilkielâst eenâb, tuárjuđ kärjilkielâlii taiđuu, muusik já kulttuur puovtâdem sehe vuáđudiđ kärjilkielâlii toimâttâs Ylest já puovtâdškyettiđ kärjilkielâlii siskáldâs párnáid já nuoráid.

Uási tooimâin väätih lahânubástusâid. Tággáár lii ovdâmerkkân iävtuttâs tast, ete vuáđuduvvoo uđđâ, lahâaasâtlâš toimâorgaan ”kärjillâš aalmugtigge”, mon pargon ličij västidiđ jieijâs tááhust kärjilkielâ iäláskitmist já oovdedmist sehe kielâsiärvus toimâmist. Ton lasseen ohjelmist iävtuttuvvoo kärjilkielâ kielâlaahâ, vâi kärjilkielâliih uážuččii paijeentoollâđ já ovdediđ jieijâs kielâ já kulttuur.

– Ulmen lii lamaš rähtiđ maaŋgâpiälálii ohjelm, mii váldá huámášumán jieškote-uvlágánijd kielâkevtteid nuuvt pyereest ko máhđulâš, muštâl kärjilkielâ iäláskittem koordinaattor Niko Tynnyrinen.

Jalava mield kärjilkielâlâš siärvus lii moovtâ kielâ iäláskitmist. Ulmuuh halijdeh kevttiđ kielâ ain eenâb já eenâb já nanodiđ ton sajattuv oovtâst totkeiguin, almolijn valdijn já kielâpargeiguin.

– Tondiet lii vuovâs, ete lii rahtum ohjelm, mii čuákkee kielâsiärvus táárbuid já kielâ iäláskitmân kyeskee tutkâmtiäđuid konkreetlâžžân iävtuttâssân, vâi kärjilkielâ nanosmičij Suomâst, Jalava iätá.

Kärjilkielâ sajattâh Suomâst

Kärjilkielâ lii suomâkielâ aldahyelkkikielâ já meiddei sämikielâ hyelkki. Tot lii sarnum Suomâst siämmáá kuhháá ko suomâkielâ-uv. Tääl sárnooh láá suulân 11 000 olmožid pirrâ Suomâ já 50 000 olmožid Ruošâ peln Kärjil täsivääldist já Tver kuávlust. Kielâst láá kulmâ váldukuávlukielâ já toi mield kulmâ kirjekielâ-uv.

Kielâ iäláskittem šoodâi váddásubbon ton maŋa ko Ruoššâ volliittij Ukraina. Máttááttâs- já kulttuurministeriö ravvuu miäldásávt ohtsâšpargo Ruošâ kärjilkielâlijguin koskâlduttui. Uási Ruošâ kärjilkielâlijn meid oroh tuárjumin Ruošâ volliittem, mii lii lamaš jiegâlávt lussâd kielâsiärvus jesânáid Suomâ peln.

Suomâ peln Nuorttâ-Suomâ ollâopâttuvâst lii stuorrâ ovdâsvástádâs kärjilkielâ iäláskitmist. Ollâopâttâh máttáát já totká kärjilkielâ. Kotus vist paijeentuálá kärjilkielâ viermisänikirje, já Yle tooimât mottoom verd kärjilkielâlijd uđđâsijd.

Käldeeh:

Uhanalainen karjalan kieli on saanut elvytysohjelman – työryhmä esittää karjalankielisille omia kansankäräjiä (yle.fi)

Karjalan kielen elvytysohjelma on julkaistu (kotus.fi)

Karjalan kieli pinnistelee sodan vaikutusten varjossa (www.svt.se)

Kove: Minvaleevs (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...