Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij sajattuv arktisii kuávlu aašijn

Arktisii rääđi saavâjođetteijeevuotâ sirdâšui Taažâst Taanskan vyesimáánu 12. peeivi. Tanska lasseen saavâjođetteijen láá meiddei Ruánááeennâm já Färsuolluuh. Saavâjođetteijeevuotâ pištá kyehti ive.

Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij uáinuid já tiätámuš arktisii kuávlu oovdedmist.

– Sij kalgeh pehtilávt ovdediđ arktisii kuávlu. Eromâšávt tom, maht kilelis ovdánem iberduvvoo já ovdeduvvoo. Mij tubdâstep, ete algâaalmugij tiätámuš já uáinuh láá kuávdáš ääših arktisii kuávlu nubástusâi ibbeerdmist já haaldâšmist. Mij áigup porgâđ ton oovdân, ete algâaalmugij tiätámuš čonnuuččij oohtân tieđâlij uáinuiguin rääđi pargoost, muštâluvvoo saavâjođetteijei tiäđáttâsâst.

Uđđâ saavâjođetteijee-enâmeh asâttii vittâ tehálii ääši, moid toh áiguh vuáijuđ pajestis: algâaalmugeh já toi siärváduvah, kilelis ekonomiaovdánem já energiasirdum čuávduseh, meerah, arktisâš šoŋŋâdâhnubástus já biodiversiteet. Toh meid kijttii Taažâ ovdebáá paje pargoost.

Taažâ paje vaađâi ennuv. Jo ovdil taam paje Ruošâ volliittemsuáti Ukrainast lâi finnim eres jesânijd koskâlduttiđ teivâmij ornim. Taažâ paje ääigi pakkâ šooŋah já iŋádâhtuulah kivsedii arktisii kuávlu. Ton loopâbeln Ovtâstum staatâi uđđâ president Donald Trump áštáluuvčâi Kanada já Ruánááeennâm rikkomáin toi kuávlulii kuoškâhánnáávuođâ já joba suátitoimâiguin. Ton lasseen sun vuástálist šoŋŋâdâhnubástus tuástumpargoid já šoŋŋâduv tutkâm ovdâmerkkân toin naalijn, ete sun kiäldá ruttâdem tagarijn tutkâmušâin, main kiävttojeh šoŋŋâdâhân lahtojeijee säänih.

Taažâ olgominister Espen Barth Eide mield tehálumos äšši, mii Taažâ saavâjođetteijeevuođâ ääigi juksui, lii-uv tot, ete Arktisâš rääđi tuáimá vala. Eide čaalij rääđi saavâjođetteijeevuođâst čuávuvávt:

– Arktisii rääđist lii kuhes historjá foorumin, mii pyevtit tiätámuš, juáhá tiäđuid já fáálá tiettui vuáđuduvvee ravvuid. Lii uáli jo tehálâš, ete tot juátká tooimâs taan roolist. Mun oskom, ete tot lii puoh pehtilumos vyehi västidiđ jotelis nubástussáid já huápuláid koččâmuššáid, moh vaigutteh arktisii kuávlun já ton ulguubel.

Arktisâš rääđi vuáđudui ive 1996. Ton ulmen lii ovdediđ arktisij enâmij ohtsâšpargo eromâšávt pirâsaašijn. Rääđi jeessânenâmeh láá Island, Kanada, Ovtâstum staatah, Ruoššâ, Ruotâ, Suomâ, Taažâ já Tanska. Toos kuleh meid tárkkojeijeejesâneh, jieškote-uvlágáneh seervih sehe pisovâžžân jesânin kuttâ algâaalmugseervi, eereeb iärásij Sämirääđi. Arktisii rääđi merideijee orgaanin lii čuákkim, mii uárnejuvvoo jyehi nube ive saavâjođetteijee-enâmist. Suomâst čuákkim uárnejui Anarist ive 2002 já Ruávinjaargâst ive 2019.

Käldeeh:

– Bringing the Arctic Council Forward (arctic-council.org)

– A Defining Moment for Arctic Cooperation (arctic-council.org)

– Arctic Council nations are ‘pausing’ work after Russia’s invasion of Ukraine (www.arctictoday.com)

– ‘A ruthless agenda’: charting 100 days of Trump’s onslaught on the environment (www.theguardian.com)

– Analyysi: Jos pelätä pitää, niin ilmaston­muutosta, ei suurvalta­politiikkaa, sanoo arktinen suurlähettiläs (yle.fi)

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...