Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij sajattuv arktisii kuávlu aašijn

Arktisii rääđi saavâjođetteijeevuotâ sirdâšui Taažâst Taanskan vyesimáánu 12. peeivi. Tanska lasseen saavâjođetteijen láá meiddei Ruánááeennâm já Färsuolluuh. Saavâjođetteijeevuotâ pištá kyehti ive.

Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij uáinuid já tiätámuš arktisii kuávlu oovdedmist.

– Sij kalgeh pehtilávt ovdediđ arktisii kuávlu. Eromâšávt tom, maht kilelis ovdánem iberduvvoo já ovdeduvvoo. Mij tubdâstep, ete algâaalmugij tiätámuš já uáinuh láá kuávdáš ääših arktisii kuávlu nubástusâi ibbeerdmist já haaldâšmist. Mij áigup porgâđ ton oovdân, ete algâaalmugij tiätámuš čonnuuččij oohtân tieđâlij uáinuiguin rääđi pargoost, muštâluvvoo saavâjođetteijei tiäđáttâsâst.

Uđđâ saavâjođetteijee-enâmeh asâttii vittâ tehálii ääši, moid toh áiguh vuáijuđ pajestis: algâaalmugeh já toi siärváduvah, kilelis ekonomiaovdánem já energiasirdum čuávduseh, meerah, arktisâš šoŋŋâdâhnubástus já biodiversiteet. Toh meid kijttii Taažâ ovdebáá paje pargoost.

Taažâ paje vaađâi ennuv. Jo ovdil taam paje Ruošâ volliittemsuáti Ukrainast lâi finnim eres jesânijd koskâlduttiđ teivâmij ornim. Taažâ paje ääigi pakkâ šooŋah já iŋádâhtuulah kivsedii arktisii kuávlu. Ton loopâbeln Ovtâstum staatâi uđđâ president Donald Trump áštáluuvčâi Kanada já Ruánááeennâm rikkomáin toi kuávlulii kuoškâhánnáávuođâ já joba suátitoimâiguin. Ton lasseen sun vuástálist šoŋŋâdâhnubástus tuástumpargoid já šoŋŋâduv tutkâm ovdâmerkkân toin naalijn, ete sun kiäldá ruttâdem tagarijn tutkâmušâin, main kiävttojeh šoŋŋâdâhân lahtojeijee säänih.

Taažâ olgominister Espen Barth Eide mield tehálumos äšši, mii Taažâ saavâjođetteijeevuođâ ääigi juksui, lii-uv tot, ete Arktisâš rääđi tuáimá vala. Eide čaalij rääđi saavâjođetteijeevuođâst čuávuvávt:

– Arktisii rääđist lii kuhes historjá foorumin, mii pyevtit tiätámuš, juáhá tiäđuid já fáálá tiettui vuáđuduvvee ravvuid. Lii uáli jo tehálâš, ete tot juátká tooimâs taan roolist. Mun oskom, ete tot lii puoh pehtilumos vyehi västidiđ jotelis nubástussáid já huápuláid koččâmuššáid, moh vaigutteh arktisii kuávlun já ton ulguubel.

Arktisâš rääđi vuáđudui ive 1996. Ton ulmen lii ovdediđ arktisij enâmij ohtsâšpargo eromâšávt pirâsaašijn. Rääđi jeessânenâmeh láá Island, Kanada, Ovtâstum staatah, Ruoššâ, Ruotâ, Suomâ, Taažâ já Tanska. Toos kuleh meid tárkkojeijeejesâneh, jieškote-uvlágáneh seervih sehe pisovâžžân jesânin kuttâ algâaalmugseervi, eereeb iärásij Sämirääđi. Arktisii rääđi merideijee orgaanin lii čuákkim, mii uárnejuvvoo jyehi nube ive saavâjođetteijee-enâmist. Suomâst čuákkim uárnejui Anarist ive 2002 já Ruávinjaargâst ive 2019.

Käldeeh:

– Bringing the Arctic Council Forward (arctic-council.org)

– A Defining Moment for Arctic Cooperation (arctic-council.org)

– Arctic Council nations are ‘pausing’ work after Russia’s invasion of Ukraine (www.arctictoday.com)

– ‘A ruthless agenda’: charting 100 days of Trump’s onslaught on the environment (www.theguardian.com)

– Analyysi: Jos pelätä pitää, niin ilmaston­muutosta, ei suurvalta­politiikkaa, sanoo arktinen suurlähettiläs (yle.fi)

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Rooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist

NOS čáálá tast, maht humanoidrooboot lii vuáittám pelimaraton Pekingist já lamaš jotelub ko olmooš kuássin. Pekingist uárnejum kišto lâi uási uđđâ tábáhtusâst, mast roboteh...

Luuhâmokko piäijoo joton sämi­kielâlij mainâs­pudâiguin

Taan oho viättoo väldikodálâš luuhâmokko, mii fáálá luhâmân já kirjálâšvuotân kyeskee tiäđuid já siskáldâs. Majemui iivij toos lii kuullâm meiddei Laapi kirjeráájui ornim Huhuu!-festivaal....

Suomâ oovdiš njunoš­minister Jyrki Katainen lii nomâttum EU já arktisii kuávlu eromâš­rävvejeijen

Euroop komissio lii nomâttâm Jyrki Kataisii EU já arktisii kuávlu koskâsâžžân eromâšrävvejeijen. Koččâmušâst lii kuuđâ mánuppaje kukkosâš luáttámušpargo, mon Katainen hoittáá siämmáá ääigi jieijâs...

Finnair uđâsmit kirdem­mašinijdis

Finnair uđâsmit Euroop kirdemjotoluvvâst aanoost leijee kezisruŋgomašinijdis. Tot lii ráhtám sopâmuš Embraeráin käävcinubálov E195‑E2-maašin tiiláámist. Sopâmušân kuleh meid optioh kuđânubálov mašinân já uástimvuoigâdvuotâ kyevtnubálov...

Muusik, kuálástem, valastâllâm – Aanaar 150 ‑juhleihe fáálá puoh­lágánijd fiäránijd

Aanaar kieldâ, mii vuáđudui kesimáánu 25. peeivi 1876, juhlo taaijuv 150 ive kukkosii historjás. Juhleive várás nuuvt kieldâ, ton irâttâsah já seervih sehe kieldâ...