Mun čuávum vástuppeeivi 14.3. Helsig kuávdáást Oodi-kirjeráájust sämmilii kirječällee Helga West kirje Puhu nukke almostittemtilálâšvuođâ. Kirje kuástideijee lii Otava. Helga West ustev lävditivtâsteijee Emma Leppo sahhiittâl suu, já meid kuldâleijein láá koččâmušah čällei. Helga West lii aassâm kuhháá uáivikaavpugist, mut tääl sun áásá vuod jieijâs päikkikuávlust Tiänuleevist.
Uđđâ kirje
Puhu nukke -kirje lii čallum suomâkielân, já tast láá kaskoo kirje tavesämikielân já eŋgâlâskielân čallum tiivtah, moh joteh fáárust čoođâ kirje. Helga West lii kiävttám kirjeest ennuv Inger-Mari Aikio tiivtâid, moh láá teheliih sunjin olssis. Helga West jieš-uv čáálá tiivtâid.
Kirjeest láá kulmâ uási já 13 essed, main maaŋgah kieđâvušeh nieidâvuođâ, sämmilâžžân nisonin eellim já ennivuođâ. Helga West lii valjim tágárijd čäällimfáádáid já esseehäämi tondiet ko sun jieš halijdij luuhâđ tágárijd teevstâid iäge toh kosten kavnum. Sun čielgee: ”Mun čálám tagarijn fáádáin, main mun jieš halijdâm luuhâđ. Väldivirdekirjálâšvuotâ ij kuoskât taid fáádáid, moid jieš tarbâšičij viärdásâštorjuu. Mun lam navdâšâm ruškis artistij olgospyehtimijn. Taat ubâ kirje ij liččii šoddâm, jis Ruškis Nieidah -kulttuur ij liččii lamaš.”
Maht kirje lii šoddâm?
Helga West lii kuhháá čáállám blogi, mast sust láá persovnluboh fáádáh, já toh kieđâvušeh meid sovâdâttâm já maaŋgâkielâgvuođâ. Suu tuávááš esseistin lii eidu blogičalluin, moin naalijn sun lii hárjuttâllâm kuhheeb häämi.
Helga West muštâl tast, mondiet eidu taat kirje šoodâi. Sun lâi faallâm oovtâ kirjeest leijee essees, Kick the pretty – Meghan ja minä, Ruotâ peln almostuvvee antologian. Almostitteeh halijdii suin jotelávt videosavâstâllâm. Sun jieš smietâi, et amahân te sij lijjii perustum nissoonvuođâst, olgooštmist, rasismist. Suáitteeh láin nissoonkyevtis, kiäh oroin lemin váivášum. Suoi koijâdáin, kost čallust lâi Sämieennâm. Lâi-uv tot vájáldum? Já maggaar lâi eelliđ sämmilâš nieidân já nisonin Suomâst?
Suomâst sämmilâšvuotâ ij lah uápis äšši. Tot toovât kognitiivlii dissonans, feerim psykologisii ruossâriijdost, mii šadda tast, ko ulmust láá nubijdis oohtânsopâmettum oskomušah já uáinuh. Helga West muštâl, et ko suu essee ij tuhhim, sun nivsettij já ton keežild meridij čäälliđ tagarijn fáádáin, moid sun jieš lijkkui.
”Jis kiinii tääl iätá munjin, et tággáár fáádást ij vissâ kannat maiden čäälliđ, te tot uáivild munjin, et eidu tággáár fáádá kalga-uv tutkâđ vuáđulávt, ruggâđ jyehi áinoo deetaalj já te kulluuttiđ tast megafon peht ubâ maailmân.”
Tiivtah kuávdáš saajeest kirjeest
Emma Leppo koijâd čällest, maggaar saje tiivtâin lii suu elimist. Mast sun sárnu tivtâigijn já mast essein?
Helga West muštâl, et tiivtah pottii luándulávt fáárun já et suu kievrâmus identiteet lii tiivtâstmist. ”Tääl ko kietâčaalâ valmâštui, mun halijdim luuhâđ tiivtâid.” Puhu nukke -kirje álgá Inger-Mari Aikio tivttáin: lean geađgi / ránis / jaguhepmi/ čehpes gieđaide / lihtti / loddi. ”Taat lii ohtâ muu jiellâhtiivtâin. Toh láá uánihááh já uáli jo konkreetliih, eenâb tâi ucceeb lyyrisiih. Syemmilii ohtsâškoddest tivtâstem lii čiehhum, läpittum. Tiänuleevist lii vuáimálâš lyyriik ärbi. Sämmilâš ohtsâškoddeest tiivtâin lii saje, ulmuuh mättih taid paajeeld. Tiivtah láá šoddâm kiirján uáli luándulávt.”
Rákkásumos esseeh
Leppo paijeed sahhiittâlmist sunjin mielâsii essee: Vielä lohet palaavat. Taat essee paajeed šoŋŋâdâhlieggânem kriisi: čácáduvah lieggâneh, juuvâst lii lijgekuálástem, puáđđum. Ulmuuh iä määti luuhâđ juuvâ. Atlantluosâ, mii lii maaŋgâid tuháttijd iivijd piemmâm páihálijd ulmuid, ij innig paijaangin Tiänujuuhân. Kiäppánâm luosâi pivdem lii ferttim kielduđ. Taat meerhâš Tiänuleevi ulmui tom, et uápis juuhâ lii muttum vieresin. Helga West eeči lii ovdâmerkkân vaijaam sevŋis ääigi tagarij jurduigijn, et kiđđuv piäsá vuod luosâpiivdon. Šoŋŋâdâhkriisi čällee koččo-uv teknologisâžžân juhâpärttin.
Helga West čalluin jotá táválávt kepisvuotâ, mut Vielä lohet palaavat lii lamaš váddásumos čällei. Taan essest ij lah ollágin huumor, pic dystopia, mii lii šoddâm tuottân Tiänuleevi ässeid. Joskis časkâm. Tiänujuuhâ lii lieggânâm, mut arktisiih šlaajah tarbâšeh kolmâ pirrâs. Elleeh killájeh parasiitijn, uđđâ taavdâin, pakkâsist. Puásui-uv iirât keessiv kavnâđ čuásásub saje. Taat lii tego jäämmim čuávvum.
Helga Westân olssis puoh rákkásumos essee lii Murhaballadi. Fáddá ij lah mihheen keppâ fáádáid. Taat essee muštâl viehâvääldist nisonij vuástá. Täst láá meid fáárust popkulttuur almoonmeh, nissoonvaje tuđhâdem, nieidâvuođâ šoddâm. Čällee lijkkoo toos, et essee ij västid vuárdámuššáid ige stereotypiaid. Murhaballadi ij kieđâvuš sämmilâšvuođâ ige sämmilii nieidâvuođâ. ”Mun uážum leđe tast tuše nieidâ”, čällee muštâl.
Kirje nommâ Puhu nukke lii oovtâ essee nommâ. Taat čaalâ kieđâvuš fiäránijd nukken lemist já tom, maht eres kejâstuvah pyehtih uáiniđ sämmilâšvuođâ nukij peht. ”Essee loopâst mun vuálgám mavsâttiđ”, čällee povvâst.
Mii ain lii puátimin?
”Tiivtah sárnuttâlleh muu. Mun maacâm tivttáid. Esseeh meiddei láá perustitteeh – eromâšávt fáádáh militarism, viehâväldi ellei, algâaalmugij, olmoošjuávhui kuáttá. Mun jođám viärjui kulij. Halijdâm vuáijuđ viärjukavppijd. Ääšist lii väädis finniđ almolijd tiäđuid, tastko taah käävpih čiähhojeh.”
Čäällimkielâ valjim
Mun koijâdâm, maht čällee lii valjim kielâ. Helga West lii ovdil čáállám meid tavesämikielân. Sun smiättá váhá já västid: ”Mun valjiim kielâ temperament mield. Motomeh mainâseh šaddeh suomâkielân. Sämmilâš kirjálâšvuotâ lii meid almostittum tave-eennâmlii kielân. Taan tove tiivtah láá tavesämikielân, já sämikielâ jotá toin naalijn fáárust.”
Koveh: Marja-Liisa Olthuis (Helga West) já Fabrizio Brecciaroli (kirje)