Afrikist, Euroopist já Aasiast iälustâm kezisnjunkuškástâh (su. kaitanokkakuovi) lii suvâttum, arvâl vorâs tutkâmuš. Tutkâmuš mield lii 96 % tuođânálásâšvuotâ, et šlaajâ lii suvâttum. Aalmugijkoskâsii luándusuojâlemlito uhkevuálásâšvuođâmiäruštâllâm mield tot meerhâš šlaajâ suhâjäämmim. Uđđâ tutkâmuš lii almostum Ibis-tieđâloostâst.
Majemustáá kezisnjunkuškástâh boŋgajui kuovâmáánust 1995 Marokkost Merja Zerga laaguunkuávlust. Tutkâmušâst arvâluvvoo, ete šlaajâ suvâttui tuođânálásávt forgâ ton maŋa.
Kezisnjunkuškástuv eellimpiirâs lii lamaš viehâ viijđes: šlaajâ iälustij Koskâ-Aasiast Afrik taveviestârriidon já Nuorttâ-Euroopist ain Aldanuortâ já Koskâmeerâ räi. Tääl tuše motomeh tevdum lodeh kávnojeh museost.
Tutkâmuš mield lii arvâlum, ete kezisnjunkuškástuv meeri kiäppánij ubâ moonnâm ihečyeđe ääigi, mut Aalmugijkoskâsâš luándusuojâlemlitto kulluuttij eskin 1980-lovvoost, ete šlaajâ lii uhkevuálásâš.
Jo ive 1912 váruttui tast, et loddenääli lâi lappuumin. Totkee Pepijn Kamminga Leiden Naturalis-museost Vuáládâhenâmijn ij lah olâttum puátusist. Sun čielgee NOS-uđđâsáid, et lodde ij lah innig oinum masaba kuulmâlov ihán. Totkeeh iä tárkká tieđe suujâ šlaajâ suvâttuumán. Sij vyerdih, et suujah láá maaŋgah, tego šlaajâ eellimkuávlu káržum já meid nubástumeh lode pessimkuávluin.
Kezisnjunkuškástâh sulâstitij olgoldâs tobdomerhâidis tááhust ennuv táválii kuškástuv, mii lii tot-uv majemui love ive ääigi monâttâm ennuv eellimkuávluidis. Kezisnjunkuškástuvâst iä lah pááccám ennuv tiäđuh, tastko tot lii lamaš härvinâš lodde. Tommittáá tast kuittâg tiättoo, et tot lii tálvástâllâm Koskâmeerâ kuávlust. Taat šlaajâ ij lah kuássin kavnum Suomâst.
Eres-uv kieskâd suvâttum loddešlaajah
Naturalis-museost Leidenist láá vitnubáloh tevdum kezisnjunkuškástâhhâd. Taah tevdum lodeh láá pieijum Naturalis-museost eromâš sajan, kuus láá vyerkkejum kieskâd suvâttum šlaajah. ”Vaidâlittee kale tágárij šlaajâi meeri lassaan”, iätá Kamminga NOS-uđđâsáid já juátká, et láá hirmâd maaŋgah elleesoortah, main ij moonâ tääl ollágin pyereest.
Ovdil kezisnjunkuškástuv láá kieskâd suvâttum kyehti eres-uv loddešlaajâ. 1800-lovo pelimuddoost suvâttui stuorrâruokkâ (su. siivetönruokki / isoruokki, Pinguinus impennis), mii vuottui Tave-Atlant väldimeerâ kuávlust já tálvástâlâi Tavemeerâ máddáábeln. Taam vállápivdeeh já merâjotteeh pivdii ravâdin já madrâsij timádâssân. Taat lodde monnij tuše oovtâ mane ivveest, ađai hiđes lasanem lii meid lamaš ohtân suijân šlaajâ suvâttuumân. Meid luánduhistorjáliih museoh já ovtâskâs čuággeeh hahhii čáittusijd láppojeijee šlaajâin, mii pelestis jotelitij šlaajâ lappum.
Nubbe suvâttum šlaajâ lii kanariamerâlädikuávská (su. kanarianmeriharakka, Haematopus meadewaldoi). Taat šlaajâ lâi páihálâš šlaajâ Kanariasuolluin Fuerteventurast, Lanzarotest já toi aldakuávlui uccâ suolluužijn. Šlaajâ majemuuh lodeh norrojii ive 1913. Lodde suvâttui 1940-lovvoost.
Brittilii luándusuojâlemornijdume RSPB tiäđáttâs mield taat lii vuossâmuš kerdi statistiikhistorjást, ko kulluuttuvvoo, ete viestârpele palearktisii kuávlu nannaamkuávluin iälustâm loddešlaajâ lii suvâttum. Palearktisâš kuávlu lii ellee-eennâmtieđâlâš kuávlu, mon viestâruásán kuleh ubâ Euroop, Afrik taveuási sehe uási Aldanuorttân.
Käldeeh:
– Kaitanokkakuovi on kuollut sukupuuttoon, arvioi tutkimus (www.hs.fi)
– We need to learn from the loss of the Slender-billed curlew (community.rspb.org.uk)
– Na 29 jaar is de dunbekwulp nu officieel uitgestorven (nos.nl)
– Canarian Oystercatcher (www.iucnredlist.org)
– Kaitanokkakuovi – Numenius tenuirostris (laji.fi)
Kove: Elizabeth Gould & Edward Lear, Biodiversity heritage Library (Wikimedia Commons)