Puohčâm anarâšâi historján, ärbivuáválii kulttuurân já tááláá tilán – Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio selvâttempargo

Čällee Kaisu Nikula lii anarâš nissoon, kote lii avalâš uáppee já oovdiš kuhesáigásâš mađhâšemirâtteijee

Mun lijjim ilolâš keessiv 2023, ko mun finnejim iävtuttâs porgâđ selvâttempargo anarâšâin já anarâš kulttuur eellimvyeimist Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio kiävtun. Pargofalâldâh lâi munjin stuorrâ kunnee, ja tutkâmušfáddán tot lâi uáli mielâkiddiivâš já movtijdittee. Veikkâ mun lijjim puđâldâm viehâ ennuv já kuhháá anarâš kulttuuráin sehe uápuinân já pargoeellimstân, te must oroi jo muuneeld, ete mun tubdim mii aalmug historjást tuše oosijd. Paijeel 20 ihheed lijjii kuullâm jieččân ollâopâttâhuápuin, main mun kietâdâllim anarâšvuođâ. Tai iivij ääigi ennuv kirjálâšvuotâ já tutkâmušah sämmilijn lijjii ittáám. Tiäđuh anarâšâin lijjii kuittâg siemin pitážin maaŋgâin käldein, jiemge osko, ete maŋgâsistkin mist lii lamaš šiev tâi tuárvi pyeri iberdem tast.

Nuuvtpa selvâttempargoost šoodâi nk. kirjálâšvuotâkejâstâh. Muu pargo aalgij käldei ucâmáin. Tai suullân 20 ive ääigi mun lijjim uástám masa puoh kiirjijd, moh kietâdâllii anarâšâid tâi sämmilij historjá, mutâ pargoeellim huápui keežild must ij lam lamaš äigi luuhâđ taid tađe tärkkilubbooht. Meiddei kirjerááju uuvsâ mun lehâstim viehâ iäljárávt. Laapi kirjerááju lii kale uáli jo šiev lágádâs – tobbeen puáhtá tiiláđ Laapi kuávlust mon peri kirjeráájust kávnojeijee kirje teikkâ čalluu, já toh pottii muu kirjeráájun já valaba nuuvtá. Aalgâst ulmen lâi meiddei kevttiđ jieškote-uvlágánijd sahhiittâllâmamnâstuvâid, moh lijjii jo ovdil nurrum, mutâ taid uápásmâm must ij lamaš loopâst tuárvi ennuv äigi. Mudoi-uv oroi, ete käldeeh lijjii jo nuuvt ennuv, ete tain finnâšum tiäđuh ”saturistškuottii”, ađai lase käldei luhâmáin ij liččii innig finnim tien teikkâ tuon ääšist lasetiäđuid.

Muu čielgiittâsâst láá kulmâ uási. Vuossâmuu lovvoost mun čálám anarâšâi historjást. Taan uásist halijdim selvâttiđ já keessiđ čuákán historjá tehálumosijd tábáhtusâid tovláá aassâmhistorjást ain tááláá ääigi räi. Mun kieđâvušâm eromâšávt tom, maht kulttuur ulguubeln puáttám nubástusah já tooimah láá ovdánâm já maht toh láá vaiguttâm anarâšâi elimân. Tagareh láá lamaš kirkko, škovlâlájádâs sehe eennâm já čácáduvâi kiävtun vaiguttâm virgeomâhááh. Vuossâmuu lovvoost mun čálám eres-uv tábáhtusâin, moh láá merhâšitteht vaiguttâm anarâššáid, tegu espanjataavdâ já nube maailmsuáđi tábáhtumeh kuávlust. Lovo loopâst puáhtá luuhâđ vala, maht sämmilij ohtsâškodálâš vaiguttem lii šoddâm já ovdánâm, maggaar anarâšâi roolâ tast lii lamaš já magareh láá anarâšâi jieijâs organisaatioh.

Nube lovvoost mun čielgiim já kuvviim tárkká anarâšâi kulttuur jiešvuovijd. Lovo ulmen lii nomâlâssân uápásmuđ eromâšávt taggaar jiešvuovvijd, moh láá anarâššáid tijpâliih já iäráneh eres sämikulttuurijn. Ärbivuáválâš kulttuur já puáris iäláttâsah láá kovvejum tárkká ton tááhust, vâi anarâšah satâččii movtijdittuđ iäláskittiđ jo kenski lappum kulttuurjiešvuovijdis. Taan lovvoost mun kieđâvušâm meid anarâškielâ já anarâšâi kielâ iäláskittempargo.

Majemuu lovvoost, mon nommâ lii ”Anarâšâi feeriimeh”, mun maacâm maŋgii ovdebáid lovvoid, eromâšávt historján kyeskee lohon. Taan uásist puáhtá luuhâđ, magareh čuávumušah láá lamaš anarâšâi elimân já kulttuurân historjá tábáhtusâi keežild. Majemuu lovvoost mun kuvviim meiddei, maht anarâškielâ masa lappui, magareh feeriimeh láá lamaš kielâ moonâtmist já maht anarâšah láá ”kooskân koččâm” sämisiärvusist já -politiikist. Mun čálám meid kielâ já kulttuur revitalisaatiost já vala tast, maht mii aalmug lii kyehtin juáhásum onnáá peeivi sämipolitiikist.

Selvâttempargo lâi munjin palhâšeijee. Mun oppim ennuv mii aalmug historjást já iberdim pyerebeht tovláid tábáhtusâid. Ennuv lii kuittâg vala seelvâthánnáá. Pargo loopân mun lam čokkim vala juurdâpuátusijd sehe motomijd iävtuttâsâid komission já totkeid máhđulij jotkâtutkâmušâi várás. Mun tuáivum, ete muu pargo addel nuuvt sämmiláid ko iärásáid-uv šiev ibárdâs anarâšâi historjást, kulttuurist já tááláá tiileest. Váimustân tuáivum, ete taat selvâttempargo luuhâm addel ennuv jieččân siärvus jesânáid.

Čižetpeln uálgispel: Matti Morottaja, Kaisu Nikula, Ulpu Mattus-Kumpunen já Anna Morottaja

Selvâttempargo puáhtá luuhâđ anarâškielân tääbbin tâi suomâkielân tääbbin. Almostittemtilálâšvuođâ paddim lii uáinimnáál YouTubest.

Kaisu Nikula

Koveh: Lee Rodgers

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -nommâsii tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân: anarâškielân, nuorttâlâškielân já pajekielân. Tieđettemkirjáá ulmen lii tuárjuđ luuhâm maaŋgâkielâlijn perruin. Tieđettemkirjááš siskeeld tiäđuid jieijâs...

Puoh Suomâst iälusteijee evnišlaajah láá finnim suomâkielâlii noomâ

Puoh evnišlaajâin, moh iälusteh Suomâst, lii tääl suomâkielâlâš nommâ. Suomâ evnipargojuávkku oovtâst evnipuđâldeijeiguin lii ráhtám suomâkielâlijd noomâid puoh evnišlaajáid, moh kávnojeh Suomâst. Ovdil kielâpargo tuše...

Válláh sättih eelliđ ennuv puárásubbon ko totkeeh ovdil jurdii

Válláh pyehtih eelliđ kuhes eellim. Motomeh välisšlaajah pyehtih eelliđ joba paijeel 100-ihásâžžân. Puárásumos tutkum ruánááeennâmvállá ahheen arvâluvvoo 211 ihheed. Tääl totkeeh láá puáttám ton...

Paijeel čyeti valastâlled láá macâttâm Pariisi olympiapronssimitalis

Jo paijeel čyeti valastâlled, kiäh ožžuu moonnâm ive Pariisi olympialijn tâi paralympialijn pronssimiitaal, láá macâttâm mitalis. Návt muštâl ranskalâš sijđo La Lettre. Suijân toos...

Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt vuástálistee aalmugjienâstemaalgâ moonâi kaavpugstiivrân

Aalmugjienâstemaalgâ, mii vuástálist Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt, mana kietâdâlmân Kiemâjäävri kaavpugstiivrân. Aalgâ uážui 288 vuáláčallud. Kemijoki Oy halijdičij huksiđ pumppâvyeimilágádâs Kiemâjáávrán Áilegtuoddâr kuávlun. Lágádâs tijppâ ličij pumppâturbiin,...