Čällee Kaisu Nikula lii anarâš nissoon, kote lii avalâš uáppee já oovdiš kuhesáigásâš mađhâšemirâtteijee
Mun lijjim ilolâš keessiv 2023, ko mun finnejim iävtuttâs porgâđ selvâttempargo anarâšâin já anarâš kulttuur eellimvyeimist Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio kiävtun. Pargofalâldâh lâi munjin stuorrâ kunnee, ja tutkâmušfáddán tot lâi uáli mielâkiddiivâš já movtijdittee. Veikkâ mun lijjim puđâldâm viehâ ennuv já kuhháá anarâš kulttuuráin sehe uápuinân já pargoeellimstân, te must oroi jo muuneeld, ete mun tubdim mii aalmug historjást tuše oosijd. Paijeel 20 ihheed lijjii kuullâm jieččân ollâopâttâhuápuin, main mun kietâdâllim anarâšvuođâ. Tai iivij ääigi ennuv kirjálâšvuotâ já tutkâmušah sämmilijn lijjii ittáám. Tiäđuh anarâšâin lijjii kuittâg siemin pitážin maaŋgâin käldein, jiemge osko, ete maŋgâsistkin mist lii lamaš šiev tâi tuárvi pyeri iberdem tast.
Nuuvtpa selvâttempargoost šoodâi nk. kirjálâšvuotâkejâstâh. Muu pargo aalgij käldei ucâmáin. Tai suullân 20 ive ääigi mun lijjim uástám masa puoh kiirjijd, moh kietâdâllii anarâšâid tâi sämmilij historjá, mutâ pargoeellim huápui keežild must ij lam lamaš äigi luuhâđ taid tađe tärkkilubbooht. Meiddei kirjerááju uuvsâ mun lehâstim viehâ iäljárávt. Laapi kirjerááju lii kale uáli jo šiev lágádâs – tobbeen puáhtá tiiláđ Laapi kuávlust mon peri kirjeráájust kávnojeijee kirje teikkâ čalluu, já toh pottii muu kirjeráájun já valaba nuuvtá. Aalgâst ulmen lâi meiddei kevttiđ jieškote-uvlágánijd sahhiittâllâmamnâstuvâid, moh lijjii jo ovdil nurrum, mutâ taid uápásmâm must ij lamaš loopâst tuárvi ennuv äigi. Mudoi-uv oroi, ete käldeeh lijjii jo nuuvt ennuv, ete tain finnâšum tiäđuh ”saturistškuottii”, ađai lase käldei luhâmáin ij liččii innig finnim tien teikkâ tuon ääšist lasetiäđuid.
Muu čielgiittâsâst láá kulmâ uási. Vuossâmuu lovvoost mun čálám anarâšâi historjást. Taan uásist halijdim selvâttiđ já keessiđ čuákán historjá tehálumosijd tábáhtusâid tovláá aassâmhistorjást ain tááláá ääigi räi. Mun kieđâvušâm eromâšávt tom, maht kulttuur ulguubeln puáttám nubástusah já tooimah láá ovdánâm já maht toh láá vaiguttâm anarâšâi elimân. Tagareh láá lamaš kirkko, škovlâlájádâs sehe eennâm já čácáduvâi kiävtun vaiguttâm virgeomâhááh. Vuossâmuu lovvoost mun čálám eres-uv tábáhtusâin, moh láá merhâšitteht vaiguttâm anarâššáid, tegu espanjataavdâ já nube maailmsuáđi tábáhtumeh kuávlust. Lovo loopâst puáhtá luuhâđ vala, maht sämmilij ohtsâškodálâš vaiguttem lii šoddâm já ovdánâm, maggaar anarâšâi roolâ tast lii lamaš já magareh láá anarâšâi jieijâs organisaatioh.
Nube lovvoost mun čielgiim já kuvviim tárkká anarâšâi kulttuur jiešvuovijd. Lovo ulmen lii nomâlâssân uápásmuđ eromâšávt taggaar jiešvuovvijd, moh láá anarâššáid tijpâliih já iäráneh eres sämikulttuurijn. Ärbivuáválâš kulttuur já puáris iäláttâsah láá kovvejum tárkká ton tááhust, vâi anarâšah satâččii movtijdittuđ iäláskittiđ jo kenski lappum kulttuurjiešvuovijdis. Taan lovvoost mun kieđâvušâm meid anarâškielâ já anarâšâi kielâ iäláskittempargo.
Majemuu lovvoost, mon nommâ lii ”Anarâšâi feeriimeh”, mun maacâm maŋgii ovdebáid lovvoid, eromâšávt historján kyeskee lohon. Taan uásist puáhtá luuhâđ, magareh čuávumušah láá lamaš anarâšâi elimân já kulttuurân historjá tábáhtusâi keežild. Majemuu lovvoost mun kuvviim meiddei, maht anarâškielâ masa lappui, magareh feeriimeh láá lamaš kielâ moonâtmist já maht anarâšah láá ”kooskân koččâm” sämisiärvusist já -politiikist. Mun čálám meid kielâ já kulttuur revitalisaatiost já vala tast, maht mii aalmug lii kyehtin juáhásum onnáá peeivi sämipolitiikist.
Selvâttempargo lâi munjin palhâšeijee. Mun oppim ennuv mii aalmug historjást já iberdim pyerebeht tovláid tábáhtusâid. Ennuv lii kuittâg vala seelvâthánnáá. Pargo loopân mun lam čokkim vala juurdâpuátusijd sehe motomijd iävtuttâsâid komission já totkeid máhđulij jotkâtutkâmušâi várás. Mun tuáivum, ete muu pargo addel nuuvt sämmiláid ko iärásáid-uv šiev ibárdâs anarâšâi historjást, kulttuurist já tááláá tiileest. Váimustân tuáivum, ete taat selvâttempargo luuhâm addel ennuv jieččân siärvus jesânáid.
Selvâttempargo puáhtá luuhâđ anarâškielân tääbbin tâi suomâkielân tääbbin. Almostittemtilálâšvuođâ paddim lii uáinimnáál YouTubest.
Kaisu Nikula
Koveh: Lee Rodgers