Viljâleijee peivikirje: tälvi lii puátimin

Tälvi lii jo uuvsâ tyehin, já Oulust-uv jäävrih láá jiäŋuškuáttám. Tääl lii tot äigi ivveest, kuás puáhtá tuše navdâšiđ moonnâm keesi jieš viljâlum já nurrum purrâmušâst. Potákkeh láá kiällárist, myerjih puolâšskaapist, kuškâdum oortah rasijáin, já sipuleh-uv láá vyerkkejum.

Čohčâmáánu loopâbeln mun nuurrim vala juuŋâid já vuorâččâsmuorjijd. Toh kávnojii-uv viehâ pyereest.

Myerjih

Paprikašado mun valdim luptâstuvâst táálun siisâ talle ko kalmeedškuođij. Toh kyehti paprika, moh vala lijjiii šoddâmin, kuuloold ruápsudii vala mottoom verd, já mun peessim puurrâđ taid roovvâdmáánu loopâst. Vissâ lii äigi tuhhiittiđ jurduu, ete paprika šoddâdmân liegâsvuotâ já peeivipaaštâ iä rijttáá munnuu luptâstuvâst.

Paprikah

Talle mun keččim mottoom pasepeeivi, ete magarijd luándušaddoid já oortâid mun lijjim kuškâdâm keesi ääigi. Toh iä kavnum tuše taan ivveest, pic toh kávnojii viehâ ennuv meid moonnâm ivveest já máhđulávt vala ovdil tom-uv: käskee já kievânjuollâs loostah, ennuv tejârääsi loostah sehe kukáh, apilakukáh, piättárrääsi kukáh já loostah, hiävuštoŋŋâs kukáh, eennâmmyerji loostah, sitruunmelissa, sitruunverbena, timjam, maŋgâ minttusoortâ… Jiem muštám ollágin, et lijjim kuškâdâm nuuvt ennuv puohlágán šaddoid.

Sitruunmelissa

Tejârääsi

Kuškâdum loostâin já kukkáin finnee älkkeht maaŋgâlágánijd tejâsiähusijd. Talle ko mun värrejim Suomân suullân 20 ihheed tassaaš, eellim tejâjuhhen ij lamaš älkkee. Tom toovâi vala vaigâdubbon tot, ete mun jiem nuuvt peerust čapis teejâst, mii lâi tien ääigi kuittâg távjá áinoo teejâ, mii lâi faallâmnáál. Saksaast vist “teejâ” ij veltihánnáá taarbâš puáttiđ tejâmiestust, pic tot lii mii peri šaddoid, mon oolâ liäškoo kume čääci. Tobbeen kávnoo-uv uáli jo vijđes falâldâh puohlágán orttâteejâin. Nuuvtpa mun movtáskim čuuvtij ko iberdim, et Suomâ luándu lii jiešalnees tievâ šaddoin, main puáhtá vuoššâđ teejâ. Já lase tejâamnâsijd puáhtá ain šoddâdiđ. Ko tääl kejâdim, maid puoh mun lam kuškâdâm majemui iivij ääigi, mun keččâlim smiettâđ, maht ovtâstittiđ jieškote-uvlágán viljâlum oortâid já luándušaddoid nuuvt, ete tain šodâččii njaalgâ tejâsiähuseh. Tast šadda hitruu mávustâllâđ, maht mun lam luhostum.

Teejâ

Taat lâi viljâleijee (já norree) peivikirje majemuš uási. Mun tuáivuttâm puoh lohheid rávhálii skaamâ já täälvi ääigi!

Koveh: Atte Oksanen (artikkâlkove, teejâ) já Jasmina Schreck (eres koveh)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist

Ive 2025 Euroviisuh-lávlumkišto uárnejuvvoo taan ohhoost Sveeici Baselist St. Jakobshallest. Lávlumkišto selvâttuvvoo meiddei anarâš- já tavesämikielân tego kyevti ovdebáá-uv ive. Anarâškielân euroviisuid seelvât Heli...

Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh tiädutteh algâaalmugij sajattuv arktisii kuávlu aašijn

Arktisii rääđi saavâjođetteijeevuotâ sirdâšui Taažâst Taanskan vyesimáánu 12. peeivi. Tanska lasseen saavâjođetteijen láá meiddei Ruánááeennâm já Färsuolluuh. Saavâjođetteijeevuotâ pištá kyehti ive. Arktisii rääđi uđđâ saavâjođetteijeeh...

Puuŋkih ađai muorâtiheh lasaneh ain

Suomâst láá taan-uv keesi ennuv puuŋkih, árvuštâl Tuurku ollâopâttuv biodiversiteettutkâmuš professor Ilari Sääksjärvi. Suu mield puuŋkij näälih láá kiävrum majemui luuvij iivij já kiävruh...

Vielgis suovâ Vatikaan Sikstus kappelist: uđđâ paavi lii väljejum

Maailm katolilâš kirkko tollij vuoiŋâmis já vuordij tiäđu uđđâ paavist, ko tuorâstâheehid 8.5. Sikstus kappel poccest paijaanškuođij vielgis suovâ ton merkkân, et uđđâ paavi...

Sämmiliih kirhoost -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus uárnejuvvoo Tuurkust

Suomâ evaŋgellâš-luuteerlâš kirkko uárnee Sämmiliih kirhoost – Sä’mmla ceerkvest – Sápmelaččat girkus – Saamelaiset kirkossa -haavâ lopâttemimmeelpalvâlus Tuurku tuámukirhoost tuorâstuv vyesimáánu 8. peeivi tijme...