Viljâleijee peivikirje: tälvi lii puátimin

Tälvi lii jo uuvsâ tyehin, já Oulust-uv jäävrih láá jiäŋuškuáttám. Tääl lii tot äigi ivveest, kuás puáhtá tuše navdâšiđ moonnâm keesi jieš viljâlum já nurrum purrâmušâst. Potákkeh láá kiällárist, myerjih puolâšskaapist, kuškâdum oortah rasijáin, já sipuleh-uv láá vyerkkejum.

Čohčâmáánu loopâbeln mun nuurrim vala juuŋâid já vuorâččâsmuorjijd. Toh kávnojii-uv viehâ pyereest.

Myerjih

Paprikašado mun valdim luptâstuvâst táálun siisâ talle ko kalmeedškuođij. Toh kyehti paprika, moh vala lijjii šoddâmin, kuuloold ruápsudii vala mottoom verd, já mun peessim puurrâđ taid roovvâdmáánu loopâst. Vissâ lii äigi tuhhiittiđ jurduu, ete paprika šoddâdmân liegâsvuotâ já peeivipaaštâ iä rijttáá munnuu luptâstuvâst.

Paprikah

Talle mun keččim mottoom pasepeeivi, ete magarijd luándušaddoid já oortâid mun lijjim kuškâdâm keesi ääigi. Toh iä kavnum tuše taan ivveest, pic toh kávnojii viehâ ennuv meid moonnâm ivveest já máhđulávt vala ovdil tom-uv: käskee já kievânjuollâs loostah, ennuv tejârääsi loostah sehe kukáh, apilakukáh, piättárrääsi kukáh já loostah, hiävuštoŋŋâs kukáh, eennâmmyerji loostah, sitruunmelissa, sitruunverbena, timjam, maŋgâ minttusoortâ… Mun jiem muštám ollágin, et lijjim kuškâdâm nuuvt ennuv puohlágánijd šaddoid.

Sitruunmelissa

Tejârääsi

Kuškâdum loostâin já kukkáin finnee älkkeht maaŋgâlágánijd tejâsiähusijd. Talle ko mun värrejim Suomân suullân 20 ihheed tassaaš, eellim tejâjuhhen ij lamaš älkkee. Tom toovâi vala vaigâdubbon tot, ete mun jiem nuuvt peerust čapis teejâst, mii lâi tien ääigi kuittâg távjá áinoo teejâ, mii lâi faallâmnáál. Saksaast vist ”teejâ” ij veltihánnáá taarbâš puáttiđ tejâmiestust, pic tot lii mii peri šaddoid, mon oolâ liäškoo kume čääci. Tobbeen kávnoo-uv uáli jo vijđes falâldâh puohlágán orttâteejâin. Nuuvtpa mun movtáskim čuuvtij ko iberdim, et Suomâ luándu lii jiešalnees tievâ šaddoin, main puáhtá vuoššâđ teejâ. Já lase tejâamnâsijd puáhtá ain šoddâdiđ. Ko tääl kejâdim, maid puoh mun lam kuškâdâm majemui iivij ääigi, mun keččâlim smiettâđ, maht ovtâstittiđ jieškote-uvlágánijd viljâlum oortâid já luándušaddoid nuuvt, ete tain šodâččii njaalgâ tejâsiähuseh. Tast šadda hitruu mávustâllâđ, maht mun lam luhostum.

Teejâ

Taat lâi viljâleijee (já norree) peivikirje majemuš uási. Mun tuáivuttâm puoh lohheid rávhálii skaamâ já täälvi ääigi!

Koveh: Atte Oksanen (artikkâlkove, teejâ) já Jasmina Schreck (eres koveh)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

THL: Čuávuváá haldâttâs­paje kalga nanodiđ aalmug­jesânij jiegâlii killeel­vuođâ

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL almostitij cuáŋuimáánu 23. peeivi čuávdusiävtuttâsâs čuávuváá haldâttâs ohjelmân. Iävtuttâsah láá ohtsis käävci, já toi ulmen lii nanodiđ ulmui jiegâlii...

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...