Viljâleijee peivikirje: tälvi lii puátimin

Tälvi lii jo uuvsâ tyehin, já Oulust-uv jäävrih láá jiäŋuškuáttám. Tääl lii tot äigi ivveest, kuás puáhtá tuše navdâšiđ moonnâm keesi jieš viljâlum já nurrum purrâmušâst. Potákkeh láá kiällárist, myerjih puolâšskaapist, kuškâdum oortah rasijáin, já sipuleh-uv láá vyerkkejum.

Čohčâmáánu loopâbeln mun nuurrim vala juuŋâid já vuorâččâsmuorjijd. Toh kávnojii-uv viehâ pyereest.

Myerjih

Paprikašado mun valdim luptâstuvâst táálun siisâ talle ko kalmeedškuođij. Toh kyehti paprika, moh vala lijjiii šoddâmin, kuuloold ruápsudii vala mottoom verd, já mun peessim puurrâđ taid roovvâdmáánu loopâst. Vissâ lii äigi tuhhiittiđ jurduu, ete paprika šoddâdmân liegâsvuotâ já peeivipaaštâ iä rijttáá munnuu luptâstuvâst.

Paprikah

Talle mun keččim mottoom pasepeeivi, ete magarijd luándušaddoid já oortâid mun lijjim kuškâdâm keesi ääigi. Toh iä kavnum tuše taan ivveest, pic toh kávnojii viehâ ennuv meid moonnâm ivveest já máhđulávt vala ovdil tom-uv: käskee já kievânjuollâs loostah, ennuv tejârääsi loostah sehe kukáh, apilakukáh, piättárrääsi kukáh já loostah, hiävuštoŋŋâs kukáh, eennâmmyerji loostah, sitruunmelissa, sitruunverbena, timjam, maŋgâ minttusoortâ… Jiem muštám ollágin, et lijjim kuškâdâm nuuvt ennuv puohlágán šaddoid.

Sitruunmelissa

Tejârääsi

Kuškâdum loostâin já kukkáin finnee älkkeht maaŋgâlágánijd tejâsiähusijd. Talle ko mun värrejim Suomân suullân 20 ihheed tassaaš, eellim tejâjuhhen ij lamaš älkkee. Tom toovâi vala vaigâdubbon tot, ete mun jiem nuuvt peerust čapis teejâst, mii lâi tien ääigi kuittâg távjá áinoo teejâ, mii lâi faallâmnáál. Saksaast vist “teejâ” ij veltihánnáá taarbâš puáttiđ tejâmiestust, pic tot lii mii peri šaddoid, mon oolâ liäškoo kume čääci. Tobbeen kávnoo-uv uáli jo vijđes falâldâh puohlágán orttâteejâin. Nuuvtpa mun movtáskim čuuvtij ko iberdim, et Suomâ luándu lii jiešalnees tievâ šaddoin, main puáhtá vuoššâđ teejâ. Já lase tejâamnâsijd puáhtá ain šoddâdiđ. Ko tääl kejâdim, maid puoh mun lam kuškâdâm majemui iivij ääigi, mun keččâlim smiettâđ, maht ovtâstittiđ jieškote-uvlágán viljâlum oortâid já luándušaddoid nuuvt, ete tain šodâččii njaalgâ tejâsiähuseh. Tast šadda hitruu mávustâllâđ, maht mun lam luhostum.

Teejâ

Taat lâi viljâleijee (já norree) peivikirje majemuš uási. Mun tuáivuttâm puoh lohheid rávhálii skaamâ já täälvi ääigi!

Koveh: Atte Oksanen (artikkâlkove, teejâ) já Jasmina Schreck (eres koveh)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 Pan-ArcticVision uárne­juvvoo skammâ­máánu 29. peeivi Iqaluitist

Arktisij kuávlui ohtâsâš muusiktábáhtus Pan‑ArcticVision uárnejuvvoo kuálmád keerdi. Ive 2023 vuáđudum tábáhtus koččo arktisijd muusiktaidârijd já arktisii kulttuur ustevijd skammâmáánu 29. peeivi Iqaluitân, Nunavut...

Puáttee ohhoost viättoo mielâ­tiervâs­vuotâ­okko – teeman tuoibâm­ráávhu

Väldikodálâš mielâtiervâsvuotâokko viättoo ohhoost 47 ađai taan ive skammâmáánu 16.−23. peeivi. Puáttee oho ääigi uárnejuvvojeh maaŋgâlágáneh mielâtiervâsvuotân lohtâseijee tábáhtumeh miätá Suomâ. Mielâtiervâsvuotâokko álgá ärbivuáválávt jo...

Nuorrân porgottâllâm puáhtá vaiguttiđ porgottâllee párnái aheluumán

Jis almai porgottâlškuát vuálá 15-ihásâžžân, te tast sáttá leđe vaiguttâs meiddei suu párnái ahan. Vorâs tutkâmuš čáittá, ete nuorrân porgottâllâm hiäjusmit porgottâllee sperma kvaliteet...

Suomâ piergii­mettum ringette maailm­miäštár­kistoin

Ringette maailmmiäštárkištoh uárnejuvvojii Lahtist 3.–9. peeivi. Kištoin spiällojii kulmâ rááiđu: rävisulmui válduráiđu Sam Jacks Pool já vyeliráiđu President’s Pool sehe vuálá 21-ihásij ráiđu Juuso...

Šoŋŋâdâh­nubástus hitodem já toos vuáhádume väätih nubástusâid suojâlem­kuávlui tipšomân já puásui­tuálu stivriimân

Säämi šoŋŋâdâhrääđi já Suomâ pirâskuávdáá tutkâmušhaavah uárnejii 23.10. Levist pargopáájá Kietâruottâs já Näkkälä palgâsij siijdâi ovdâsteijeid. Pááján uásálistii love sämmilâžžâd puásuiolmožid sehe haavâi totkeeh....