Viljâleijee peivikirje: tälvi lii puátimin

Tälvi lii jo uuvsâ tyehin, já Oulust-uv jäävrih láá jiäŋuškuáttám. Tääl lii tot äigi ivveest, kuás puáhtá tuše navdâšiđ moonnâm keesi jieš viljâlum já nurrum purrâmušâst. Potákkeh láá kiällárist, myerjih puolâšskaapist, kuškâdum oortah rasijáin, já sipuleh-uv láá vyerkkejum.

Čohčâmáánu loopâbeln mun nuurrim vala juuŋâid já vuorâččâsmuorjijd. Toh kávnojii-uv viehâ pyereest.

Myerjih

Paprikašado mun valdim luptâstuvâst táálun siisâ talle ko kalmeedškuođij. Toh kyehti paprika, moh vala lijjii šoddâmin, kuuloold ruápsudii vala mottoom verd, já mun peessim puurrâđ taid roovvâdmáánu loopâst. Vissâ lii äigi tuhhiittiđ jurduu, ete paprika šoddâdmân liegâsvuotâ já peeivipaaštâ iä rijttáá munnuu luptâstuvâst.

Paprikah

Talle mun keččim mottoom pasepeeivi, ete magarijd luándušaddoid já oortâid mun lijjim kuškâdâm keesi ääigi. Toh iä kavnum tuše taan ivveest, pic toh kávnojii viehâ ennuv meid moonnâm ivveest já máhđulávt vala ovdil tom-uv: käskee já kievânjuollâs loostah, ennuv tejârääsi loostah sehe kukáh, apilakukáh, piättárrääsi kukáh já loostah, hiävuštoŋŋâs kukáh, eennâmmyerji loostah, sitruunmelissa, sitruunverbena, timjam, maŋgâ minttusoortâ… Mun jiem muštám ollágin, et lijjim kuškâdâm nuuvt ennuv puohlágánijd šaddoid.

Sitruunmelissa

Tejârääsi

Kuškâdum loostâin já kukkáin finnee älkkeht maaŋgâlágánijd tejâsiähusijd. Talle ko mun värrejim Suomân suullân 20 ihheed tassaaš, eellim tejâjuhhen ij lamaš älkkee. Tom toovâi vala vaigâdubbon tot, ete mun jiem nuuvt peerust čapis teejâst, mii lâi tien ääigi kuittâg távjá áinoo teejâ, mii lâi faallâmnáál. Saksaast vist ”teejâ” ij veltihánnáá taarbâš puáttiđ tejâmiestust, pic tot lii mii peri šaddoid, mon oolâ liäškoo kume čääci. Tobbeen kávnoo-uv uáli jo vijđes falâldâh puohlágán orttâteejâin. Nuuvtpa mun movtáskim čuuvtij ko iberdim, et Suomâ luándu lii jiešalnees tievâ šaddoin, main puáhtá vuoššâđ teejâ. Já lase tejâamnâsijd puáhtá ain šoddâdiđ. Ko tääl kejâdim, maid puoh mun lam kuškâdâm majemui iivij ääigi, mun keččâlim smiettâđ, maht ovtâstittiđ jieškote-uvlágánijd viljâlum oortâid já luándušaddoid nuuvt, ete tain šodâččii njaalgâ tejâsiähuseh. Tast šadda hitruu mávustâllâđ, maht mun lam luhostum.

Teejâ

Taat lâi viljâleijee (já norree) peivikirje majemuš uási. Mun tuáivuttâm puoh lohheid rávhálii skaamâ já täälvi ääigi!

Koveh: Atte Oksanen (artikkâlkove, teejâ) já Jasmina Schreck (eres koveh)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....

Pittáámsämmilii kielâ já kulttuur kuhes­áigásâš paijeen­tuállee Knut Sivertsen lii jáámmám

Pittáámsämmilâš Knut Harry Sivertsen (š. 26.9.1941) jaamij syeinimáánu vuosmuu peeivi 2026 aldaaš ulmuidis kooskâst kuhháá jotkum puácuvuođâ keežild. Návt muštâl jäämmimalmottâs, mii almostui Avisa Nordland...