Viljâleijee peivikirje: tälvi lii puátimin

Tälvi lii jo uuvsâ tyehin, já Oulust-uv jäävrih láá jiäŋuškuáttám. Tääl lii tot äigi ivveest, kuás puáhtá tuše navdâšiđ moonnâm keesi jieš viljâlum já nurrum purrâmušâst. Potákkeh láá kiällárist, myerjih puolâšskaapist, kuškâdum oortah rasijáin, já sipuleh-uv láá vyerkkejum.

Čohčâmáánu loopâbeln mun nuurrim vala juuŋâid já vuorâččâsmuorjijd. Toh kávnojii-uv viehâ pyereest.

Myerjih

Paprikašado mun valdim luptâstuvâst táálun siisâ talle ko kalmeedškuođij. Toh kyehti paprika, moh vala lijjiii šoddâmin, kuuloold ruápsudii vala mottoom verd, já mun peessim puurrâđ taid roovvâdmáánu loopâst. Vissâ lii äigi tuhhiittiđ jurduu, ete paprika šoddâdmân liegâsvuotâ já peeivipaaštâ iä rijttáá munnuu luptâstuvâst.

Paprikah

Talle mun keččim mottoom pasepeeivi, ete magarijd luándušaddoid já oortâid mun lijjim kuškâdâm keesi ääigi. Toh iä kavnum tuše taan ivveest, pic toh kávnojii viehâ ennuv meid moonnâm ivveest já máhđulávt vala ovdil tom-uv: käskee já kievânjuollâs loostah, ennuv tejârääsi loostah sehe kukáh, apilakukáh, piättárrääsi kukáh já loostah, hiävuštoŋŋâs kukáh, eennâmmyerji loostah, sitruunmelissa, sitruunverbena, timjam, maŋgâ minttusoortâ… Jiem muštám ollágin, et lijjim kuškâdâm nuuvt ennuv puohlágán šaddoid.

Sitruunmelissa

Tejârääsi

Kuškâdum loostâin já kukkáin finnee älkkeht maaŋgâlágánijd tejâsiähusijd. Talle ko mun värrejim Suomân suullân 20 ihheed tassaaš, eellim tejâjuhhen ij lamaš älkkee. Tom toovâi vala vaigâdubbon tot, ete mun jiem nuuvt peerust čapis teejâst, mii lâi tien ääigi kuittâg távjá áinoo teejâ, mii lâi faallâmnáál. Saksaast vist “teejâ” ij veltihánnáá taarbâš puáttiđ tejâmiestust, pic tot lii mii peri šaddoid, mon oolâ liäškoo kume čääci. Tobbeen kávnoo-uv uáli jo vijđes falâldâh puohlágán orttâteejâin. Nuuvtpa mun movtáskim čuuvtij ko iberdim, et Suomâ luándu lii jiešalnees tievâ šaddoin, main puáhtá vuoššâđ teejâ. Já lase tejâamnâsijd puáhtá ain šoddâdiđ. Ko tääl kejâdim, maid puoh mun lam kuškâdâm majemui iivij ääigi, mun keččâlim smiettâđ, maht ovtâstittiđ jieškote-uvlágán viljâlum oortâid já luándušaddoid nuuvt, ete tain šodâččii njaalgâ tejâsiähuseh. Tast šadda hitruu mávustâllâđ, maht mun lam luhostum.

Teejâ

Taat lâi viljâleijee (já norree) peivikirje majemuš uási. Mun tuáivuttâm puoh lohheid rávhálii skaamâ já täälvi ääigi!

Koveh: Atte Oksanen (artikkâlkove, teejâ) já Jasmina Schreck (eres koveh)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska tiiláá 129 panssarfiävrud Patriast

Tanska tiiláá piäluštâsráhtádâsfinnodâh Patriast 129 CAVS 6x6 -panssarfiävrud, moh vuáđuduveh Patria 6x6-fiävrun. Fiävruh valmâštuvvojeh Patria fabrikist Hämeenlinnast. Patria mield vuosmuuh fiävruh toimâttuvvojeh Taanskan jo...

Ruotâ sämitiggevaaljâi puáđus lii hilgum – uđđâ vaaljah uárnejuvvojeh roovvâdmáánu 5. peeivi

Sämitiggevaaljâi tärhistemlävdikodde lii hilgom sämitiggevaaljâi puáttus Ruotâst vuossaargâ syeinimáánu 14. peeivi. Suijân lii tot, ete Arjeplog kieldâ jienâstemsaajeest puoh 88 jiennâd iä tuhhiittum, tastko...

Syeinimáánu aalgâst Tiänu ponneest Taažâ peln kávnojii pávkkánâsah – toh iä meddâlistuu

Syeinimáánu 6. peeivi puohčâleijee kaavnâi kulmâ pávkkánâs alda puáđu, mon ulmen lii estiđ vieskâluosâ vajâldem. Puáđu lii Taažâst Tiänu kieldâst, Tana Bru siijdâ aldasijn....

EU:st ääsih tääl paijeel 450 miljovn olmožid

Euroop union kuávlust ääsih tääl paijeel 450 miljovn olmožid, muštâluvvoo Euroop union statistiikvirgeomâháá Eurostat vorâs raportist. EU olmoošloho lii pajanâm nelji ive maŋaluvâi. Pajanem...

Elina Gustafsson lii Aanaar Pride suojâleijee

Aanaar Pride uárnejuvvoo Aanaar markkânist lávurduv porgemáánu 2. peeivi 2025. Taan ive tábáhtus virgálâžžân suojâleijen lii čurmâdâttee Elina Gustafsson. Sun puátá pääihi oolâ tábáhtusân. Aanaar...