Tuotâvuotâ- já sovâdâttâm­komissio tiilám sierânâs­čielgiittâs šoŋŋâdâh­nubástus vaikuttâsâin sämikulttuurân lii almostum

Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio lii tiilám sierânâsčielgiittâs šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsâin sämikulttuurân Suomâst. Čielgiittâsâst lii västidâm totkeejuávkku, moos kuleh Klemetti Näkkäläjärvi, Jouni J.K. Jaakkola já Suvi Juntunen. Čielgiittâs almostui káidusin čohčâmáánu 16. peeivi 2024.

Čielgiittâs ulmen lii pyevtittiđ tiäđuid šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsâin sämikulttuurân Suomâ sämmilij päikkikuávlust. Ton amnâstâhhân láá ovdebijn tutkâmhaavâin tohhum sahhiittâlmeh, pargopáájáh já tutkâmkirjálâšvuotâ. Čielgiittâs čáittá, ete nubástusah tábáhtuveh maaŋgâin kuávluin já ete sämikulttuur lii eromâš herkki šoŋŋâdâhnubástusân.

Čielgiittâsâst oovdânpuáhtojeh konkreetliih tooimah, moiguin puávtáččii turviđ sämikulttuur siäilum šoŋŋâdâhnubástus paaldâst. Taggaar lii ovdâmerkkân šoŋŋâdâhnubástus vuáhádumeohjelm rähtim sämmilij puoh ärbivuáváláid iäláttâssáid. Tot lii meid Sämitige taan paje ohtâ prioriteet.

Čielgiittâs almostittemtilálâšvuođâ ohtâvuođâst Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi toolâi sahâvuáru. Sun ana tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio sierânâsčielgiittâs pälgisliäkkon, mutâ eskân uccâ uássin tárbulii tiätuvuáđust.

– Lii eromâš tehálâš, ete mij pyehtip nuurrâđ čuákán tutkâmtiäđuid já ärbivuáválijd tiäđuid šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsâin sämmiláid sehe sämmilij ärbivuáváláid iäláttâssáid já päikkikuávlun. Tot lii kuittâg vala aaibâs liijkás uccáá.

– Mun lam huolâstum tast, ete mij tääbbin tavveen čuuvtij kierdâp šoŋŋâdâhnubástus tovâttem lasaneijee epivisesvuođâst, mutâ mij lep uáli tuárispeln ovdâmerkkân ruánáá sirdâšumán lohtâseijee tutkâmhaavâin, tutkâmruttâdmist já jieškote-uvlágánijn tooimâin.

Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi pahudij savâstis, ete šoŋŋâdâhnubástus hiäjusmit puáttee suhâpuolvâi vuoigâdvuođâ putes pirrâsân, tiervâsvuotân, pyereestvajemân já jieijâs kulttuurân. Ton lasseen tot uhked sämmilij ärbivuáválijd iäláttâsâid, moh láá miäcástem, kuálástem, nuurrâm, sämityeji já puásuituálu.

– Eromâš korrâ šoŋŋâtileh láá šoŋŋâdâhnubástus mield lasanâm tavveen. Vädis taalvij maŋa mij lep eidu uáinám eromâš koškes já pakkâ keesi. Epivisesvuotâ já ennustitteevuođâ váilum lii uđđâ normaal. Šoŋŋâdâhnubástus já tot, maht toos puáhtá vuáháduđ, láá vuáđu- já olmoošvuoigâdvuotâkoččâmušah sämmiláid.

Käldee:

– Sämitigge: Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio tiilám sierânâsčielgiittâs šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsâin sämikulttuurân lii pälgisliäkkoo (samediggi.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kođđeemblogi lii tääl Tuoijumblogi

Anarâš aavis uđđâsumos blogist adai Kođđeemblogist lii šoddâm Tuoijumblogi. Nubástus suijân lii tot, ete kođđeem lii ohtuunis viehâ räijejum fáddá ige tast čalluu nuuvt...

Jurduuh anarâškielâ kirjálâš­vuođâ máttátmân já tooimâtmân

Kirjálâšvuođâ máttááttem ollâopâttuvvâst Oulu ollâopâttuvvâst lii olášittum uđđâ kurssâ anarâškielâ máttááttâsâst: Anarâškielâlâš kirjálâšvuotâ. Kuursâ máttáátteijen lam toimâm mun, Marja-Liisa Olthuis. Taat lii lamaš viiđâ uáppučuággá...

Tuhháát artikkâl aavis

Anarâš aavis, Suomâ áinoo sämikielâg aavis, almostui vuosmuu tove njuhčâmáánu kuuđâd peeivi 2023. Tastmaŋa tot lii ”lekkâm maailm anarâškielân” tego kielâtotkee Annika Pasanen valdâlij...

Jiegâvarâlâš Nipah-virus leevvân Indiast

Jiegâvarâlâš Nipah-virus leevvân Indiast, čáálá The Independent ‑lostâ. Ton mield Viestâr-Bengal uásistaatâst láá vuottum vittâ virus tovâttem puáccámtábáhtus. Aainâs-uv oovtâ pyeccee tile lii loostâ...

Njunošminister Orpo kollij Kiinast – savâstâlmij váldu­fáddán Ukraina já kavpâšem

Njunošminister Petteri Orpo kolliistâlâi algâohhoost Kiinast uáivikaavpug Pekingist. Vuossaargâ sun teeivâi Kiina kävppiminister Wang Wentaoin já uápásmui meid Peking Kieldum kaavpugân, mii lâi ovdil...