Tuotâvuotâ- já sovâdâttâm­komissio tiilám sierânâs­čielgiittâs šoŋŋâdâh­nubástus vaikuttâsâin sämikulttuurân lii almostum

Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio lii tiilám sierânâsčielgiittâs šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsâin sämikulttuurân Suomâst. Čielgiittâsâst lii västidâm totkeejuávkku, moos kuleh Klemetti Näkkäläjärvi, Jouni J.K. Jaakkola já Suvi Juntunen. Čielgiittâs almostui káidusin čohčâmáánu 16. peeivi 2024.

Čielgiittâs ulmen lii pyevtittiđ tiäđuid šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsâin sämikulttuurân Suomâ sämmilij päikkikuávlust. Ton amnâstâhhân láá ovdebijn tutkâmhaavâin tohhum sahhiittâlmeh, pargopáájáh já tutkâmkirjálâšvuotâ. Čielgiittâs čáittá, ete nubástusah tábáhtuveh maaŋgâin kuávluin já ete sämikulttuur lii eromâš herkki šoŋŋâdâhnubástusân.

Čielgiittâsâst oovdânpuáhtojeh konkreetliih tooimah, moiguin puávtáččii turviđ sämikulttuur siäilum šoŋŋâdâhnubástus paaldâst. Taggaar lii ovdâmerkkân šoŋŋâdâhnubástus vuáhádumeohjelm rähtim sämmilij puoh ärbivuáváláid iäláttâssáid. Tot lii meid Sämitige taan paje ohtâ prioriteet.

Čielgiittâs almostittemtilálâšvuođâ ohtâvuođâst Sämitige saavâjođetteijee Pirita Näkkäläjärvi toolâi sahâvuáru. Sun ana tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio sierânâsčielgiittâs pälgisliäkkon, mutâ eskân uccâ uássin tárbulii tiätuvuáđust.

– Lii eromâš tehálâš, ete mij pyehtip nuurrâđ čuákán tutkâmtiäđuid já ärbivuáválijd tiäđuid šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsâin sämmiláid sehe sämmilij ärbivuáváláid iäláttâssáid já päikkikuávlun. Tot lii kuittâg vala aaibâs liijkás uccáá.

– Mun lam huolâstum tast, ete mij tääbbin tavveen čuuvtij kierdâp šoŋŋâdâhnubástus tovâttem lasaneijee epivisesvuođâst, mutâ mij lep uáli tuárispeln ovdâmerkkân ruánáá sirdâšumán lohtâseijee tutkâmhaavâin, tutkâmruttâdmist já jieškote-uvlágánijn tooimâin.

Saavâjođetteijee Näkkäläjärvi pahudij savâstis, ete šoŋŋâdâhnubástus hiäjusmit puáttee suhâpuolvâi vuoigâdvuođâ putes pirrâsân, tiervâsvuotân, pyereestvajemân já jieijâs kulttuurân. Ton lasseen tot uhked sämmilij ärbivuáválijd iäláttâsâid, moh láá miäcástem, kuálástem, nuurrâm, sämityeji já puásuituálu.

– Eromâš korrâ šoŋŋâtileh láá šoŋŋâdâhnubástus mield lasanâm tavveen. Vädis taalvij maŋa mij lep eidu uáinám eromâš koškes já pakkâ keesi. Epivisesvuotâ já ennustitteevuođâ váilum lii uđđâ normaal. Šoŋŋâdâhnubástus já tot, maht toos puáhtá vuáháduđ, láá vuáđu- já olmoošvuoigâdvuotâkoččâmušah sämmiláid.

Käldee:

– Sämitigge: Tuotâvuotâ- já sovâdâttâmkomissio tiilám sierânâsčielgiittâs šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsâin sämikulttuurân lii pälgisliäkkoo (samediggi.fi)

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Indiast lii pieijum joton maailm stuár­ráámus olmooš­viehâ­reki­nistem

India lii algâttâm maailm stuárráámuu olmoošviehârekinistem cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Toos láá uásálistmin paijeel kulmâ miljovn virgeolmožid. Taat rekinistem lii meid korrâ logistisâš hástu. Ovdebâš rekinistem...

Artemis II ‑mánudâškirdem paččui cuáŋuimáánu 1. peeivi – NASA vuolgâttij historjálii tábáhtus njuálgu­vuolgât­tâssân

NASA lii pááččám mánudâšrakkeet máátkán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi tijme 18.35.12 EDT ađai tijme 01.35.12 Suomâ ääigi cuáŋuimáánu nube peeivi. Pääččim tábáhtui Floridast Kennedy Space...

Tutkâmuš: Lieđi­kovjâ­painâ­šuumeest lii ohtâ­vuotâ paje­uáppee­iskosij puátu­sáid

Oulu ollâopâttuv tutkâmuš lii kavnâttâm, ete lieđikovjâpainâšume lii ohtâvuođâst hiäjub pajeuáppeeiskosij puátusáid. Ááimu lieđikovjânalliisvuođâ vaikuttâs uáinoo eromâšávt matemaattisijn amnâsijn, tego fysikist já kemiast. Tutkâmušâst čuovvui...

Mikkâl Morottaja já Ailu Valle lává vuáittám Áillohâš-palhâšume

Sámi Grand Prix uárnejui lávurduv njuhčâmáánu 28. peeivi Kuovdâkiäinust Báktehárji-maaŋgâtoimâhaalâst. Ton ohtâvuođâst juohhui ihásâš Áillohâš-palhâšume, mii mieđettui vuosmuu tove kuáhtásân: Mikkâl Morottajan ađai Amocân...

Vuosâiše­kurssâ Avelist

Mun jiem lah kuássin puáhtám rammuđ jieččân vuosâišetáiđuigijn. Nuuvtpa ko Aanaar kieldâ ornij vuosâišeškovlim, meridim almottâttâđ fáárun, já nuuvt te meid peessim. Kurssâ uárnejui...