Jeʹvida lii vuáittám taan ive Espoo Ciné ‑elleekovefestivaal plaakaatkišto

Espoo Ciné ‑elleekovefestivaal uárnejui 23.8.–1.9.2024. Taan ohtâvuođâst juáhhojii meid Espoo Ciné ‑palhâšumeh.

Plaakaatkišto vuoitij nuorttâlâškielâg elleekove Je’vida plaakaat, mon raahtij Pauliina Heikkinen. Kišto vyeittee valjij kovetaaiđâr Teemu Keisteri ađai taan ive Suomâ Euroviisui ovdâsteijee Windows95man. Keisteri mielâst valjim lâi älkkee.

”Persovnlávt mun rähistâm klassisijd já oovtâkiärdánis tuojijd, nuuvt ete vyeittee valjim lâi älkkee. Plaakaat lii herkki já ucánjáhháá melankolisâš. Tot njama keččee jieijâs siisâ. Tast lii eromâš čapisvielgis čuovâkove sehe oovtâkiärdánis stijlâsâš estetiik”, Keisteri vuáđustij.

Je’vida ‑elleekove plaakaat rähtee Pauliina Heikkinen lâi ilolâš já kijttevâš palhâšuumeest.

”Lii lamaš ilo já kunnee leđe uási Je’vidast, mii lii eromâš herkis, mučis já tehálâš maainâs. Takkâ Espoo Cinén tast, ete onne ij juhluu tuše syemmilâš elleekovetaaiđâ, peic lii halijdum pajediđ meid syemmilâš plaakaattaaiđâ.”

Keisteri valjim plaakaatkišto vyeittee lasseen palhâšui meid keččei jiellâhplaakaat. Keččeejienâstmist vuossâmuu saje uážui Juhamatti Vahdersalo rähtim plaakaat Ilveskuiskaaja-elleekove várás.

Espoo Ciné -palhâšume vuoitij taan ive čaittâleijee Laura Birn. Ive 2021 rääjist taat palhâšume lii juohhum jyehi ive taggaar ornijdumán teikkâ ulmui, kote lii ovdedâm syemmilii elleekovekulttuur. Sinun Ciné ‑palhâšume vist moonâi taan ive Yasmin Najjarân. Sinun Ciné -ideakišto lii uáivildum tagaráid elleekoverähteid, kiäh láá vala karrieeris aalgâst.

Käldeeh:

– Poster Ciné -kilpailun voitti Je’vida (espoocine.fi)

– Espoo Ciné -palkinto Laura Birnille (espoocine.fi)

Kove: Tung Lam (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...