Jeʹvida lii vuáittám taan ive Espoo Ciné ‑elleekovefestivaal plaakaatkišto

Espoo Ciné ‑elleekovefestivaal uárnejui 23.8.–1.9.2024. Taan ohtâvuođâst juáhhojii meid Espoo Ciné ‑palhâšumeh.

Plaakaatkišto vuoitij nuorttâlâškielâg elleekove Je’vida plaakaat, mon raahtij Pauliina Heikkinen. Kišto vyeittee valjij kovetaaiđâr Teemu Keisteri ađai taan ive Suomâ Euroviisui ovdâsteijee Windows95man. Keisteri mielâst valjim lâi älkkee.

”Persovnlávt mun rähistâm klassisijd já oovtâkiärdánis tuojijd, nuuvt ete vyeittee valjim lâi älkkee. Plaakaat lii herkki já ucánjáhháá melankolisâš. Tot njama keččee jieijâs siisâ. Tast lii eromâš čapisvielgis čuovâkove sehe oovtkiärdánis stijlâsâš estetiik”, Keisteri vuáđustij.

Je’vida ‑elleekove plaakaat rähtee Pauliina Heikkinen lâi ilolâš já kijttevâš palhâšuumeest.

”Lii lamaš ilo já kunnee leđe uási Je’vidast, mii lii eromâš herkis, mučis já tehálâš maainâs. Takkâ Espoo Cinén tast, ete onne ij juhluu tuše syemmilâš elleekovetaaiđâ, peic lii halijdum pajediđ meid syemmilâš plaakaattaaiđâ.”

Keisteri valjim plaakaatkišto vyeittee lasseen palhâšui meid keččei jiellâhplaakaat. Keččeejienâstmist vuossâmuu saje uážui Juhamatti Vahdersalo rähtim plaakaat Ilveskuiskaaja-elleekove várás.

Espoo Ciné -palhâšume vuoitij taan ive čaittâleijee Laura Birn. Ive 2021 rääjist taat palhâšume lii juohhum jyehi ive taggaar ornijdumán teikkâ ulmui, kote lii ovdedâm syemmilii elleekovekulttuur. Sinun Ciné ‑palhâšume vist moonâi taan ive Yasmin Najjarân. Sinun Ciné -ideakišto lii uáivildum tagaráid elleekoverähteid, kiäh láá vala karrieeris aalgâst.

Käldeeh:

– Poster Ciné -kilpailun voitti Je’vida (espoocine.fi)

– Espoo Ciné -palkinto Laura Birnille (espoocine.fi)

Kove: Tung Lam (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Euroop pakkâ uulât Suomân oholoopâ

Liegâsvuotâ sáttá pajaniđ lávurduv paijeel 25 ciäkán Maadâviestâr-Suomâst, muštâl Áimutiettuu lágádâs. Pakkâ tiättoo ain Tave-Pohjanmaa räi pasepeeivi. Puáttee oho ääigi kuittâg jááldud, já liegâs...

Máttááttâs- já kulttuur­ministeriö váldá vuástá iävtut­tâsâid Kollekielâ-palhâšume finne­jeijest

Tave-eennâmlâš sämikielâ kielâpalhâšume Kollekielâ juáhhoo oppeet taan ive. Palhâšumán puáhtá iävtuttiđ finnejeijee čohčâmáánu 1. peeivi räi. Sämitigge já riehtiministeriö tieđettii ääšist majebaargâ. Kollekielâ-palhâšume mieđettuvvoo ovtâskâs...

Haldâttâsâst vižže sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornij­duvâi torjui kriterijn

Haldâttâs vižástâl Sosiaal- já tiervâsvuotâ­ornijduvâi toorjâkuávdáá (STEA) torjui kriterijn. Vižže šoodâi moonnâm oho vuossaargâ ko sosiaal- já tiervâsvuotâ­minister Wille Rydman (Vuáđus.) iävtuttij torjui mieđeetmân...

Sämitigge lii asâttâm kulmâ uđđâ lävdi­kode sämmilij jieš­haldâšem naanood­mân

Sämitigge asâttij taan ive kuálmád čuákkimstis uđđâ pargo-oornig mield kulmâ uđđâ lävdikode loppâvaaljâpajan. Uđđâ lävdikodeh láá arâšoddâdem­lävdikodde, aalmugijkoskâsij algâaalmug- já EU‑aašij lävdikodde sehe tutkâmeettisâš...

Mozart ovddiist tubdâ­mettumis muusik kavnui Pariisi aalmug­lâš­kirje­ráájust

Ranskalâš muusiktiettee François-Pierre Goy lii kavnâm ovdil tubdâmettumis nuotâstâsâid Wolfgang Amadeus Mozartist. Koččâmuš lii čiččâm pittáást, moh láá čallum huuilun já haarpun. Toh láá...