Tuíre Kayapó lii jáámmám

Brasilialâš algâaalmugij vuoigâdvuođâi já pirâssuojâlem aktivist Tuíre Kayapó lii jáámmám. Sun jaamij porgemáánu 10. peeivi kuáhtupurâsân.

Kayapó šoodâi Kokrajmôrôst, Kayapó-aalmug päikkikuávlust. Jo nuorrân sun vuástálistij Belo Monte (oovdiš Kararaô) čäcivyeimilágádâs huksim. Čäcivyeimilágádâs haavâ ohtâvuođâst uárnejui vuossâmuš Xingu algâaalmugij čuákkim Altamirast ive 1989. Čuákkimân uásálistii 600 algâaalmugij jesânid. Tábáhtuumeest Kayapó teedij lanjâsniijbes Eletronorte-finnoduv president José Antônio Muniz Lopes muáđui vuástá merkkân tast, ete sun ij tuhhiittâm vuáváámijd huksiđ vyeimilágádâs aalmugis enâmáid. Čuovâkove tast šoodâi tobdosin pirrâ maailm já kiddij esivääldi, aktivistij sehe almugijkoskâsij taidârij huámmášume. Ton čuávumuššân čäcivyeimilágádâs huksim maŋedui 20 ihheed, já tot lekkui eskin ive 2015. Kayapó tavvoost čuákkimist šoodâi kievrâs merkkâ algâaalmugij vuástálistmist haavâi vuástá, moh uhkedeh sii eellim já enâmijd.

Ääigi, kuás iänááš almaah lijjii algâaalmugij lihâstâs jođetteijen, Kayapó lâi ohtâ härvis nisonijn, kiäh lijjii taan roolist. Ubâ elimis ääigi sun uásálistij aktiivlávt aalmugis enâmij já kulttuur piäluštmân. Kayapó lâi áinoo nissoon, kii tien ääigi vuolgij almaiguin Brasilia uáivikaavpug Brasílian taištâliđ vuoigâdvuođâinis mielâčáittusijn já čuákkimijn. Tienuuvt sun šoodâi algâaalmugij nissoonhovdâ pioneerin, kote leehâi pálgá uđđâ suhâpuolvâi nissoonhovdáid.

Käldeeh:

– Sorrow and struggle in the Amazon: Tuíre Kayapó, the Indigenous woman who postponed the end of the world, dies (www.brasildefato.com.br)

– Note of condolence for the death of Tuíre Kayapó, historic female leader of the Xingu (www.socioambiental.org)

Kove: Apib Comunicação (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...

Totkee čoovdij matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed

Totkee Susanna Heikkilä lii jieijâs náguskirjetutkâmušâst Helsig ollâopâttuvâst čuávdám matemaatlii čuolmâ, mii lâi čuávdusttáá paijeel 40 ihheed. Čuolmâ kuáská topologian. Topologia lii geometrisâš syergi,...