Veikkâ vala lii liegâs, te čohčâ lii forgâ jo skuálkutmin uuvsâ tyehin. Piäldust uážžu tääl eenâb já eenâb šado. Heertâi uáivišado mun nuurrim taan keesi jo porgemáánu nube peeivi, mii lâi hirmâd tooláá. Já talle-uv uási heertâin lijjii jo moonnâm paijeel, já toh lijjii koškáseh. Táválávt muoi láán uážžum stuorrâ uási heertâin eskin čuuvtij maŋeláá porgemáánust. Mudoi-uv oro, et masa puoh ääših luándust tábáhtuveh muáddi oho tooleeb taan keesi ko táválávt.
Iänááš páávuid mun nuurrim piäldust suullân oho heertâi maŋa. Páávuh lijjii-uv šoddâm kyehti šlaajâ, nubbe lii ruánáá já nubbe fiskâd. Kuálmád šlaajâ ij luhostum, mut mun lam kuittâg viehâ tuđâvâš taan ive pápušaadon. Páávuh šoddii eenâb ko motomij iivij.
Páávui já heertâi lasseen muoi uážžoim meid lase kuurkuid, saalaat já persiljá. Puoh ištâdum salatteh iä miänástum taan ive, já toh paccii meid uccen. Mottoom suujâst toh iä lah piergim munnuu piäldust hirmâd pyereest ovdilgin, eereeb aaibâs vuossâmuu ive. Persiljá vist lii šoddâm tego táválávt. Persiljá mun laaviim pieijâđ uccâ minigrip-sehháid já talle puolâšskaapin. Tast finnee täälvi ääigi ain mudágis mere persiljá purrâmuššáid.
Vuossâmuid sipulijd-uv muoi láán jo puurrâm. Taan keesi puoh pyeremustáá láá piergim kesikurpiccah. Jyehi keerdi ko mun lam tääl nuurrâm purrâmuš piäldust, te tast lii lamaš fáárust aainâs-uv ohtâ jietânâskesikurpicca. Stuárráámus tain teedij 2 390 rammid. Tot lii-uv stuárráámus já lussâdumos kesikurpicca, mii lii kuássin munnuu piäldust šoddâm. Tääl munnuu sehe naaburijdân purrâmušlistoost láá ennuv kesikurpiccapurrâmušah.
Nubbe šaddo, mii lii šoddâm pyerebeht ko táválávt, láá porkkaneh. Muoi iän lamaš kalvam taid ko oovtâ peeŋkâ, tastko majemui iivij toh iä šoddâm hirmâd pyereest, mut taan ive toh láá aaibâs šiev matsiih. Tomattij lasseen eidu porkkaneh láá muu mielâst ennuv njálgásuboh talle ko taid šoddâd jieš. Porkkanehhân šaddeh hitásávt, mut vuossâmuid porkkanijd mun koivum pajas tääl jo porgemáánu pelimuddoost.
Pottáákšaddoid lii moonnâm ohhoost puáttám pottáákrotto. Taat tavdâ puátá kal jyehi ive sehe munnuu já eres viljâleijei potákkáid. Taan keesi tot poođij kuittâg viehâ maŋŋeed, ko motomij iivij tot väividij jo porgemáánu aalgâbeln. Toos ij vaje muide ko potkiđ potákkij veerdijd. Ko tom huámmáš ääigild, te tavdâ ij lah kuittâg vala levânâm potákkáid, já potákkijd puáhtá talle aaibâs pyereest jo purâškyettiđ, tastko verdittáá toh iä innig šoodâ stuárráábin. Nuuvtpa muoi láán nuurrâm vuossâmuid potákkijd porgemáánu 18. peeivi. Loopah uážžuh vala leđe mulde vyelni čoovčâ aalgâ räi.
Luptâstuvâst láá puáttám lase tomatteh já tejâamnâseh. Vuossâmuš piäiváárääsi kukkij syeinimáánu 27. peeivi.
Muu kalvem paprikašaadon láá tääl puáttám meid heđâlmeh. Toh láá vala ruánááh.
Vađukkááh láá lamaš taan keesi šievnáál. Vuossâmuid vađukkáid mun nuurrim jo syeinimáánu loopâbeln olgon väzidijnân. Porgemáánust mun nuurrim váhá eenâb, joba puolâšskaapin-uv. Táválávt vađukkái nuurrâm ij veltihánnáá kuulâ muu kesiohjelmân, mutâ taan ive toh láá lamaš tuođâi ennuv. Moonnâm ohhoost mun moonnim nuurrâđ taid vala mottoom verd, mut talle oroi, et vađukkái ääigi lii kuuloold nuhâmin.
Mun laaviim nuurrâđ meid jierehijd jyehi keesi, mut taan ive smiettim, et toh láá vala moonnâm keesist pááccám tuárvi ennuv puolâšskaapin, ige toho čaavâ eenâb. Nuuvtpa mun nuurrim taid tuše tállán puurrâmnáál talle ko lijjim olgon mudoi-uv väzzimin. Sehe vađukkâš- já jiereehmiestuuh kávnojeh Oulust maaŋgâi soojij. Jiereheh-uv urruu sáppumin taan keesi hirmâd tooláá. Mottoom verd toh lijjii sáppum jo syeinimáánu loopâst, ko táválávt toh sáppuh Oulu kuávlust eskin maŋeláá porgemáánu pelimuddoost.
Porgemáánu aalgâ rääjist mun lam moddii nuurrâm tähtimuorjijd. Mii táálu šiljoost lii lamaš muáddi ive kirsikmuorâ, mii lii šoddâm tääl ton verd, et tast šaddeh jo viehâ ennuv myerjih. Moonnâm keesi kihheen naaburijn ij máttám ettâđ, mii šlaajâid tot lii já purâtteh-uv ton myerjih tuođâi. Mun talle váhá epidim, puávtáččij-uv tot leđe olmâ kirsikmuorâ návt tavveen, mut taan ive taat-uv iärvádâs čovdui. Muorâ šlaajâ nommâ lii kulloo ”huvimaja” já tot lii aaibâs táválâš kirsikmuorâ, mon muorjijd puáhtá kevttiđ ravâdin. Nuuvtpa mun nuurrim taid taan keesi já vuoššim hilo sehe leibum kirsikkááhu. Tähtimyerjih láá meid hirmâd njálgáh pánnukááhu alne lahcâsuptáin. Muu mielâst lii suotâs, et mist láá tääl aaibâs šiljoost myerjih, maid puáhtá nuurrâđ, ige taarbâš ain moonnâđ tađe kukkeláá.
Eromâšávt meid lädikuávskáh oroh lijkkuumin tähtimuorjijd. Toh uáinojeh távjá herskustâlmin kirsikmuorâst. Motomáin lädikuávskáin lii jiešlágán kirsiknuurrâmvyehi.
Saremiäcán mun vuolgim vuossâmuu tove eskin taan ohhoost, veikkâ sareh láá sáppum tääbbin vissâ jo mánuppaje tassaaš. Toh-uv sappuu hirmâd tooláá. Táválávt mun monâččim saremiäcán eskin porgemáánu loopâ peln, mut tääl oro, et mun lam masa jo maŋanâm. Tuáivu mield mun finniim kuittâg vala šievnáál soorijd.
Koveh: Atte Oksanen (lädikuávská) já Jasmina Schreck (eres koveh)