Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 7.–8.9.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist čohčâmáánu 7.–8. peeivi tijme 10–17. Fáárust lii meiddei Kimberli Mäkäräinen Wikimedia Suomâst. Anarâškielâ peeleest páájá stivriv mediapargee Fabrizio Brecciaroli já anarâškielâ ollâopâttâhlehtor Márjá-Liisá Olthuis.

Páájá tuálloo Säämi máttááttâskuávdáá váldurakânâsâst. Tot álgá iđedist tme 10. Uásiväldeeh pyehtih puáttiđ eidu ovdil páájá älgimääigi váldu-uuvsâ oovdân. Jis áigu puáttiđ fáárun eres ääigi, talle kalga suáittiđ uárnejeijeid tondiet ko uuvsah iä lah áávus.

Juurdân lii čäälliđ artikkâlijd Wikipedian. Čälleeh uážžuh čäällimsis kielâlii já teknisii torjuu. Tot meerhâš tom, et meiddei tagareh ulmuuh, kiäh iä lah kuássin ovdil čáállám Wikipedian, láá tiervâpuáttám. Anarâškielâ servi tuáivu-uv, et uđđâ ulmuuh puáđáččii fáárun. Lase Wikipedia-čälleid lii korrâ tárbu, tastko táálááh Wikipedia-čälleeh čäälih tääl meiddei Anarâš aavisân, ige sist lah ain asto čäälliđ jyehi sajan.

Ličij eromâš pyeri, jis Aanaar škoovlâ, Avveel luvâttuv, Säämi máttááttâskuávdáá já eres-uv oppâmlágádâsâi máttáátteijeeh já uáppeeh uásálistáččii Wikipedia-pááján. Sii iše tarbâšuuččij eres lasseen maailm enâmij sijđoi tievâsmitmân, tastko tääl stuárráámuu uásist tain lii tuše tiätuloová. Ton lasseen Wikipedian puávtáččij lasettiđ jieškote-uvlágánijd kirjálijd škovlâpargoid – jis toh peri heivejeh tiätusänikiirján.

Pargopááján puáhtá uásálistiđ meid uánihub ääigi ko kyehti peeivi, adai tommittáá ko čällest lii asto. Pááján puáhtá uásálistiđ meid káidusin, mut káidusuásálistemtáárbust ferttee almottiđ (fabrizio.brecciaroli@gmail.com) muuneeld.

Anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi virgálávt roovvâdmáánu 19. peeivi 2020 tme 15:07. Porgemáánu 20. peeivi 2024 tobbeen lijjii 5 888 artikkâlid. Wikipedia pargo ij lah tuše artikkâlij čäällim. Artikkâlij várás ferttee meiddei huksiđ infrastruktuur ađai luokaid, myensterijd já modulijd. Jis luokah, myenstereh já moduleh váldojeh fáárun, te anarâškielâlii Wikipediast láá jo 23 142 sijđod.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska áigu luoppâđ ”vaanhimtohálâšvuođâ” iskosijn ruánááeennâmlijn perruin

Tanska haldâttâs lii almottâm, ete tot áigu luoppâđ kištâlemvuálásij "vaanhimtohálâšvuođâ" iskosij kevttimist tagarijn Tanskaast ässee ulmuin, kiäin lii ruánááeennâmlâš tuávááš. Taah psykologisiih iskoseh läävejeh...

Argentiina kuáđá Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO

Argentiina president Javier Milei almottij kuovâmáánu 5. peeivi, ete Argentiina áigu kyeđđiđ Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO. Almottâs poođij kyehti oho ton maŋa ko Ovtâstum staatâi...

Kirjeárvuštâllâm: Ij lah ko vyelgiđ

Ij lah ko vyelgiđ lii nuorâikirje, mon lii čáállám Ann-Helén Laestadius. Tot lii algâalgâlávt čallum ruotâkielân. Uáivipersovn lii 19-ihásâš Johannes. Sun ij tieđe, maid sun...

Säämimuseo Siida puávdee siärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân

Säämimuseo Siida puávdee sämisiärvus mieldi valjiđ tiiŋgâid vuáđučáitáldâhân. Museo väljee sämmilâštiiŋgâid Siida vuáđučáitálduv siärvusvitriinân oovtâst siärvusáin. Taan tove uáinusân peesih Tave-Pohjanmaa museo skeŋkkim sämitiiŋgah,...

Yle Sáámán usâškyeteh uđđâ hoovdâ – Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis

Yle Sáámán usâškyeteh forgâpalij uđđâ hoovdâ. Yle Säämi tááláš hovdâ Maiju Saijets lii ciälkkám jieijâs luovâs pargostis cuáŋuimáánu rääjist. Sun lii lamaš uáppuluámust vyesimáánu...