Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 7.–8.9.2024

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist čohčâmáánu 7.–8. peeivi tijme 10–17. Fáárust lii meiddei Kimberli Mäkäräinen Wikimedia Suomâst. Anarâškielâ peeleest páájá stivriv mediapargee Fabrizio Brecciaroli já anarâškielâ ollâopâttâhlehtor Marja-Liisa Olthuis.

Páájá tuálloo Säämi máttááttâskuávdáá váldurakânâsâst. Tot álgá iđedist tme 10. Uásiväldeeh pyehtih puáttiđ eidu ovdil páájá älgimääigi váldu-uuvsâ oovdân. Jis áigu puáttiđ fáárun eres ääigi, talle kalga suáittiđ uárnejeijeid tondiet ko uuvsah iä lah áávus.

Juurdân lii čäälliđ artikkâlijd Wikipedian. Čälleeh uážžuh čäällimsis kielâlii já teknisii torjuu. Tot meerhâš tom, et meiddei tagareh ulmuuh, kiäh iä lah kuássin ovdil čáállám Wikipedian, láá tiervâpuáttám. Anarâškielâ servi tuáivu-uv, et uđđâ ulmuuh puáđáččii fáárun. Lase Wikipedia-čälleid lii korrâ tárbu, tastko táálááh Wikipedia-čälleeh čäälih tääl meiddei Anarâš aavisân, ige sist lah ain asto čäälliđ jyehi sajan.

Ličij eromâš pyeri, jis Aanaar škoovlâ, Avveel luvâttuv, Säämi máttááttâskuávdáá já eres-uv oppâmlágádâsâi máttáátteijeeh já uáppeeh uásálistáččii Wikipedia-pááján. Sii iše tarbâšuuččij eres lasseen maailm enâmij sijđoi tievâsmitmân, tastko tääl stuárráámuu uásist tain lii tuše tiätuloová. Ton lasseen Wikipedian puávtáččij lasettiđ jieškote-uvlágánijd kirjálijd škovlâpargoid – jis toh peri heivejeh tiätusänikiirján.

Pargopááján puáhtá uásálistiđ meid uánihub ääigi ko kyehti peeivi, ađai tommittáá ko čällest lii asto. Pááján puáhtá uásálistiđ meid káidusin, mut káidusuásálistemtáárbust ferttee almottiđ (fabrizio.brecciaroli@gmail.com) muuneeld.

Anarâškielâlâš Wikipedia šoodâi virgálávt roovvâdmáánu 19. peeivi 2020 tme 15.07. Porgemáánu 20. peeivi 2024 tobbeen lijjii 5 888 artikkâlid. Wikipedia pargo ij lah tuše artikkâlij čäällim. Artikkâlij várás ferttee meiddei huksiđ infrastruktuur ađai luokkaid, myensterijd já modulijd. Jis luokah, myenstereh já moduleh váldojeh fáárun, te anarâškielâlii Wikipediast láá jo 23 142 sijđod.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Island jienâstij ”IJ” EU jeessân­vuotân

Islandliih láá jienâstâm lávvárduv tast, piäijojeh-uv EU-jeessânvuotâ­ráđádâlmeh joton uđđâsist vâi iä. Koččâmuš EU‑jeessânvuođâst lii juáhám Island jo kuhháá. Ovdebááh ráđádâlmeh koskâldittojii ive 2015. Taankiärdásii...

Taažâ kunâgâs Harald V lii jáámmám

Taažâ kunâgâs Harald V lii jáámmám, muštâl Taažâ kunâgâsviste. Sun eelij 89-ihásâžžân (1937–2026). Sun jaamij Oslo Rikshospitalet-pyecceiviäsust porgemáánu 28. peeivi tijme 6.35 páihálii ääigi. Kunâgâs...

THL: Nuorâi purrâmuš­valjiimijn ennuv pyeredem­vääri

Nuorah poreh liijkás uccáá ruonnâsijd, muorjijd já heđâlmijd sehe liijkás ennuv ruopsis piärgu já piärgust valmâštum pyevtittâsâid. Tiervâslij purrâmušvaljiimij tohâmist láá siämmáá sullâsiih čuolmah...

Uđđâ nuorttâlâš­kielâlâš párnái­kirje Jåå’ttemneävv lii almostum

Oummu rââst raaj – People Cross the Borders ‑haahâ lii almostittám uđđâ Jåå’ttemneävv-nommâsii kirje (an. Fiävruh), mii máttát párnáid fiävruid nuorttâlâškielân. Kirje oovdânpuáhtá jieškote-uvlágánijd fiävruid,...

Island jienâst EU-jeessân­vuotâ­ráđá­dâlmij jotkuumist – kuálástem ain kuávdáš äšši

Islandliih jienâsteh puáttee lávvárduv, porgemáánu 29. peeivi, juátká-uv eennâm ráđádâlmijd Euroop union jeessânvuođâst. Saahâ ij kuittâg lah vala tast, šadda-uv Islandist EU jeessân. Island uusâi...