Suomâst láá lappum 15 miljovn lodded muádilov ivveest

Suomâst maaŋgâi loddešlaajâi näälih láá kiäppánâm joba 25 %:áin moonnâm ive rääjist. Suijân toos lii epitáválâš monnjâtälvi, mii hettij luudij piervâldem já raavvâd uuccâm.

”Piervâleh paccii 10–15 cm assaas muotâkeerdi vuálá. Tot lâi viehâ ahevis tääpi joskâđ piervâldem”, muštâl Luándutieđâlii kuávdášmuseo pajeintendent já Luándupaaneel jeessân Aleksi Lehikoinen. ”Loddeniŋálâsah kolgii meridiđ, ete irâtteh-uv toh juátkiđ piervâldem vâi iä. Stuárráámus uási jo Suomâst orroo kesiluudijn koskâlduttii piervâldem, tastko muottiis šoŋŋâ lasettij luudij jamâlâšvuođâ, já luudij eellim lâi tergâdub ko piervâldem.”

Monnjâtäälvih vaigutteh loddešlaajâi naalijd koskâpuddâsávt, mutâ Suomâst loddenäälih láá kiäppánâm čuuvtij 2000-lovo rääjist. ”Suomâ love stuárráámuu loddešlaajâst kuttâ piergejeh hyeneest. Toi näälih láá kiäppánmin jotelávt”, Lehikoinen muštâl. Kuuđâ stuárráámuu loddešlaajâ kiäppánem meerhâš 15 miljovn lode lappum Suomâst muádilov ivveest. Taan ive kuávsuilode, ränisrástágáá, alkkuuvsáá, piäippáin, ruánáávarbusii já ränislivkkár näälih lijjii keessiv vyeligumoseh ko kuássin ovdil 2000-lovo rääjist. Siämmást kuittâg motomeh Maadâ-Suomâ loddešlaajah láá lassaanmin. Tagareh láá ovdâmerkkân čapisuáivkiärttu já kiärdutuvvá.

Lehikoinen lii huolâstum luudij roolâst ekosysteemist. Lodeh jođetteh siemânijd já poreh tiivrijd. ”Jis stuorrâ šlaajâi näälih kiäppáneh, te tot távjá muštâl stuorrâ nubástusâst mii eellimpirrâsist”, iätá Lehikoinen. Šoŋŋâdâhnubástusâst lii stuorrâ merhâšume loddešlaajâi naalijd, mutâ vala stuárráb roolâ lii ulmuu tooimâin. Luudij eellimpirrâseh láá láppum ulmui eennâmkevttim čuávumuššân. Lehikoinen lii ilolâš tast, ete EU tuhhiittij restauristemasâttuv. Lehikoisii mielâst restauristemasâttâsâst lii uáli jo tehálâš jieškote-uvlágánáid luddijd. Ovdâmerkkân ton áánsust lii máhđulâš iällááttiđ loddešlaajâid, moh iälusteh eereeb iärrás eennâmtuálupirrâsist, meecijn, piälduin já jeegijn.

Käldee:

– Suomesta on kadonnut parissa kymmenessä vuodessa 15 miljoonaa lintua – tästä syystä lintututkija on asiasta erityisen huolissaan (www.mtvuutiset.fi)

Kove: Alexis Lours (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...