Lâi-uv taat olmâ äigi?

Viehâ maaŋgâin perruin iä lah tuše ulmuuh, pic eresšlajâsiih-uv. Motomáid perruid kuleh ovdâmerkkân pennuuh, kisáh, njuámmileh teikkâ jursseeh. Eresšlajâsij eellimäigi lii távjá uánihub ko ulmuin, ađai tot lii vyerdittettee, et taah perruujesâneh iä ele nuuvt kuhháá ko sii huolâtteijeeh. Tiäđust-uv nuuvt kuhháá ko päikkielleeh vajeh pyereest, tom ij nuuvtkin jyehi peeivi smietâ, mut majemustáá talle ko ahe teikkâ miinii viärráás taavdâid puátih, te lii pággu jurdâččiđ meid eellim loopâ ađai jäämmim. Tom vissâ juáháš tuáivuččij sehe perruujesânijdis já olssis-uv, et uážuččij ráávhust jäämmiđ pohčâsijttáá jieijâs pääihist, ko peerâ lii suu pirrâ.

Vaidâlittee kale távjá lii nuuvt, et taat tuoivâ ij olášuu. Jis smiättá eidu taid eresšlajâsijd perruujesânijd, te lii masa ain nuuvt, et jäämmim tábáhtuvá elleetuáhtár kulen. Tiäđust-uv lii pyeri äšši, et lii máhđulâšvuotâ lyeštiđ elleeustevis moonnâđ talle ko ton eellim lii tievâ pohčâsijn ige tipšom já puáránem innig lah máhđulâš. Mut huolâtteijee ovdâsvástádâs taan ääšist lii styeres, leš te ellee mii peri. Kuás lii olmâ äigi tuálvuđ jiellâh majemuu mátkásis elleituáhtárân?

Muu perrust láá masa ain lamaš eresšlajâsiih, táválávt maarsuh. Maarsuh eelih šiev luhhoin suullân 7-ihásâžžân. Šiev lukko ij ain lah, iäge maarsuh táválávt lah puáttám muu perrui aaibâs čivgân. Nuuvtpa muu eellim ääigi siämmáš koččâmuš lii puáttám oovdân jo nubáloh kerdid. Motomin jieš miärádâs lii lamaš älkkee. Talle ko ellee paifakkist oro oovtâ saajeest, ij lah masten kiddiistum ige puurâ maiden já elleituáhtár kávná ovdâmerkkân šodâlmâs, mon ij pyevti čuoppâđ, teikkâ eres taavdâ, mon ennustâs lii hirmâd hyeni, te talle lii tuše ohtâ máhđulâš čuávdus, amas loppâeellim leđe tievâ killáámušâin. Tot, ete olmâ čuávdus lii tuše ohtâ, ij tiäđustkin eesti tom, ete tile lii lussâd.

Vaigâdumoseh láá kroonisiih tiervâsvuotâčuolmah, moh sättih viärániđ ääigi mield. Maht puáhtá arvâliđ, maggaar eellimkvaliteet lii? Lii-uv elleeustev eellim vala ton árvusâš, et tom kannat ain eelliđ? Eresšlajâsiist ij pyevti tuše koijâdiđ, láá-uv pohčâseh, mon korrâseh, já mon styeres lii jyehipiäiválâš ilo. Lii-uv pyeri leđe elimin vááduin huolâhánnáá? Maarsuin ovdâmerkkân päničuolmah láá viehâ táváliih. Távjá taid puáhtá kale tipšođ, mut tipšo váátá ellee nohádittem. Tot vuod lii lussâd, jis paanijd kalga tipšođ távjá. Tot-uv lii táválâš, et tipšomij kooskah uánáneh ääigi mield. Eidu tágárijn tábáhtusâin lii muu mielâst vaigâdumos tiettiđ, kuás lii olmâ äigi eutanasian.

Elleituáhtár sáttá meid adeliđ ravvuid, mii čuávdusijd ličij suu mielâst pyeremus. Tom lii tiäđust-uv pyeri kuldâliđ, mut lopâlii miärádâs ferttee toohâđ huolâtteijee. Sun tobdá ellee tuođânálásávt pyeremustáá. Veikkâ eresšlajâsiist ij pyevti njuolgist koijâdiđ, maht tot vaja, te tast láá kuittâg meerhah, ovdâmerkkân jis ellee lattiimân šaddeh nubástusah. Nubbe äšši, eromâšávt eres šlaajâin ko kisáin já pennuin, lii tot, ete elleituáhtár ij lah ain hárjánâm tipšođ taid elleešlaajâid. Mun lam huámmášâm, et Suomâst viehâ härvi elleituáhtár tiätá maarsuin tuárvi ennuv, vâi taid tiäđoid puávtáččij lyettiđ puoh tábáhtusâin. Tiäđustkin ij lah elleituáhtárij suijâ, jis škovliittâsâst jursseeaašijn ij máttááttuu ennustkin, mut tom ferttee kuittâg iberdiđ já tuhhiittiđ. Motomin kannat tärhistiđ aasijd vala eres-uv käldein, teikkâ smiettâđ tom, maid lii jieš oppâm iivij mield, jis siämmáálágán tábáhtus šadda uđđâsist. Ovdâmerkkân ko ohtâ muu perruu maarsuin, Sumu, ij puurrâm maiden pänitipšo maŋagin já elleituáhtárist ij lamaš eres raavâ ko adeliđ lase povčâstalkkâs já vyerdiđ, te mun jiem tuhhiittâm tom, pic koijâdim, et láá-uv röntgenkooveest máhđulávt oinum čuolmah pänimadduin. Ko elleituáhtár keejâi kove uđđâsist, te sun huámmášij, et madduuh šoddii uálultäävti čoođâ, ige Sumu puáhtám puurrâđ tondiet. Toos paanij uánidem ij išedâm. Ličij lamaš pyeremus lyeštiđ maarsu moonnâđ jo ovdil pänitipšo, mut luhhoost killáámuš ij innig pištám nuuvt kuhháá ko elleituáhtár ravvuid nuávditdijn ličij pištám (ađai nelgijäämmim räi). Munjin šoodâi tot juurdâ eidu tondiet, ko muu perrust lii lamaš siämmáálágán tábáhtus ovdil.

Motomin mun lam killám hyenes uámitobdoost tondiet, et meridim ellee elimist puástud. Tot sáttá šoddâđ tast, et maŋeláá oro, et meridij eutanasiast meendu tooláá tâi meendu maŋŋeed. Taah jurduuh joreh uáivist vala iivij maŋa. Olmâ ääigi lii motomin tuođâi vaigâd arvâliđ. Tom mun huámmášim oppeet taan kiiđâ. Muu perrust eelij Vilperi-marsu, mast lijjii lamaš päničuolmah jo muáddi ive. Pänitipšomij kooskah lijjii šoddâm uánihubbon já uánihubbon, iäge päänih innig toimâm aaibâs olmânáál tipšoin huolâhánnáá. Elleituáhtár arvâlij, et čuávuváá keerdi, ko päänih láá hyenes oornigist, ličij vissâ äigi lyeštiđ Vilperi moonnâđ. Muoi pelikuoimijnân láim siämmáá uáivilist. Vilperist lijjii jo eres-uv vääivih, já päänih šoddii ain omâsubbon já omâsubbon. Sun poostij puurrâđ innig smavvâ ruonâspittáid já haavvârsuvrâmijd. Taid sun kuittâg puurâi mielâstis, já sun lâi mudoi-uv uáli jo virkkuu já ruotâi jyehi peeivi pirrâ táálu. Vilperist oroi lemin taggaar eellimmielâ, et lâi vaigâd meridiđ, kuás ličij olmâ äigi. Mun lam motomin kuullâm taggaar čurmânjuolgâdus, mon mield talle ličij olmâ äigi, ko ellest láá eenâb hyenes peeivih ko pyereh. Tom mun lam irâttâm mušteđ taid ohoid, ko mij eelijm taan tiileest. Loopâst, pessijái ääigi, tábáhtui nubástus: Vilperi lâi kuuloold skiippâm ige vuoiŋâm orroom innig älkken. Taan tove mun jurdám, et muoi tovváim olmâ miärádâs, olmâ ääigi. Peivi, ko Vilperi jaamij, lâi lussâdub ko mun jurdim, mut puoh lâi moonnâm nuuvt pyereest ko lâi peri máhđulâš. Munnuu ulmen lii adeliđ pyere eellim pääihi tarbâšeijee elleid nuuvt kuhháá ko eellim kuáddá. Murâštiđ tiäđust-uv uážžu, já ahheev šadda ain. Nube tááhust, tego Tuulispää-elleesuojâlemkuávdáš lii motomin čáállám jieijâs jurduin taan ääšist, tuáivu-uv lii. Talle ko ohtâ perruujeessân vuálgá, te saje lii áávus uđđâ jesânân, kote taarbâš pääihi já uđđâ eellim eidu talle.

Kove: Jasmina Schreck

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...