Stuorrâ lävkki ovdâskulij orgaansirdemijn

Ovtâstum staatâin tuáhtáreh láá luhostum vuosmuu tove maailmist sirdeđ šave manemuš ulmui. Geeneetlávt nubástittum orgaan lii tääl pieijum 62-ihásii almai, kii tuáhtárij mield vaja pyereest.

Rick Slaymanân lâi jo tohhum táválâš manemušsirdem ive 2018, mut sun kaartâi maassâd dialyystiipšon komplikaatioi keežild. Taas lohtâsii maaŋgah čuopâdâsah mánuppaajeest, tastko sun kierdâi vorrâtulppáin. Tastko tuáhtáreh iä innig halijdâm sunjin lase killáámušâid, sij finnejii love iiskâstmân sirdeđ sunjin šave manemuš.

Bostonist tuáimee tuáhtárjuávhu mield neeljitijmásâš čuopâdâs moonâi vädisvuođâittáá. ”Tállân ko vorrâjotteem aalgij uđđâsist, te mij ooinijm manemuš muttuumin muččâdin já kuovgisruopsâdin, já kuužâ rähtim aalgij tállân toimâđ. Puohah čuopâdemsalist toškuu kieđâidis”, muštâl tiimi hovdâ Tatsuo Kawai. ”Tot tuođâi lâi muččâdumos manemuš, mon mun lam kuássin uáinám”, sun muštâlij.

Tuáhtáreh láá jo kuhháá iskâm ksenotransplantaatioid, main eres elleešlajâi orgaaneh kiävttojeh ulmuu pyereedmân. Kyehti tooleeb tohhum iskâstem šave váimoin iä lam nuuvtkin stuorrâ miänástusah: pyecceekyevtis jaamijn uáli jotelávt čuopâdâsâs maŋa. Tot, moos suoi jaamijn, lii ain epičielgâs, mut máhđulávt sunnuu roppâ hilgoi orgaan, teikâ talle suoi jaamijn šahevirusân.

Vädisvuođâi velttim tiet šave manemuš nubástittui geeneetlávt: ko DNA nubástittui motomij sojij, talle ulmuu roppâ ij innig tuástuččii orgaan ige anaččii tom vieresin.

”Mist koijâduvvoo távjá, mondiet mij kevttip šoovijd epke apinaid teikâ eres elleid. Taat puátá tast, et stuáruduvâs peeleest šaveh láá ulmuu nálásiih já meid tondiet, et toi roppâ tuáimá siämmáánáál ko ulmuu roppâ”, čielgee tuáhtár Leonardo Riella. ”Ton lasseen šaveh lasaneh jotelávt, já mij pyehtip šoddâdiđ taid kiddejum pirrâsist njuámmumriskâittáá.”

Muulsâiähtu manemušpyecceid?

Veikâ taat lii tuše vuosmuš lävkki, tuáhtáreh tuáivuh, et taat meetood puávtáččij motomin toohâđ dialyys taarbâšmettumin. Talle manemušpyecceeh puávtáččii tuše finniđ väriorgaan ráájust, iäge sij tarbâšiččii vyerdiđ maaŋgâid iivij luovâtteijee orgaan. Tuáhtár Riella iätá: ”Taat addel tuoivuu taid pyecceid aldapuátteevuođâst.”

Kritikkáreh liijká várutteh, et ij ohtâ luhostum čuopâdâs val täähid almolii miänástus. Aalgâst ilodui meid šave vááimu sirdem ohtâvuođâst. Ton lasseen sij várutteh, et ellei já ulmui orgaanij siävutmist pyehtih leđe kuháskyeddee čuávumušah ovdâmerkkân tast, et ellei taavdah sättih njuámmuđ transplantaatioi peht ulmui.

Käldee:

– Doorbraak in transplantaties: Amerikaan krijgt varkensnier (nos.nl)

Kove: Franklin Alvear (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...

Säämi kielâoho kielâ­kähvi­viäsu uárne­juvvoo Avelist tuorâstuv

Säämi kielâoho kunnen uárnejuvvoo kielâkähviviäsu tuorâstuv 23. peeivi tijme 14–17. Saijeen lii Avveel škovlâ‑ já kulttuurkuávdáš Kaarre purâdemviste. Fáárust lii meid Oummu rââst raaj – People...

Jálukeđgi­rievedem Louvre-museost Pariisist

Siisâkiškooh láá suáládâm tivrâs jálukeeđgijd Louvre-museost Pariisist pasepeiviiđeed. Ranska sisašij ministeriö tieđeet, et jálukeeđgijn lii mittedmettum stuorrâ árvu – ij tuše ruđâlávt mut meid...