Eennâm pajanem muttá Suomâ káártá

Simost Maadâ-Laapist E75-maađij piällást lii kolbâ: ”Eennâmpajanemmiäcádâh”. Miäcáduv kuávlust láá love uápistemtavlud, main muštâluvvoo, maht kuávlu lii muttum 500 ive ääigi. Merâčudduu kuávlust eennâm paijaan meerâst senttimeetter ivveest, mii lii eenâb ko mongin eres saajeest Nuorttâmeerâ kuávlust. Ovdâmerkkân Helsigist eennâm paijaan tuše 3–4 millimeetter ivveest. Lii rekinistum, et suullân 2 000 ive keččin lii máhđulâš jotteeđ Vaasast Umeån eennâm mield já et Merâpottâ muttoo Jävripottân, mut tot ij lah aaibâs vises. Merâtääsi alodâhân vaaigut meiddei šoŋŋâdâhnubástus.

Eennâm pajanem aalgij suullân 10 000 ihheed tassaaš. Jieŋâpaje maŋa aldasáid kuulmâ kilomeetter asosâš nannaamjieŋâ sudâškuođij já teddum eennâm paijaanškuođij. Eennâm pajanem juátkoo vala nuubijd 10 000 ihheed, tastko eennâm paijaan vala 150 meetterid. Ko jieŋâ aalgij talle suddâđ, te šoodâi toovláš Nuorttâmeerâ. Puáris merâriddoid puáhtá ain vyettiđ meecist. Toh kočoduvvojeh piirupiäldun. Vammavaarast Ruávinjaargâst lii toovláš merâriddo, piirupiäldu, suullân 220 meetterid tááláá merâtääsist, já tot lii puoh ollâgumos saajeest.

Merâčudduu suáluikuávlu lii Suomâ áinoo Unesco luánduärbičuosâttâh. Uđđâ suolluuh šaddeh Merâčudduu suáluikuávlun eennâm pajanem keežild. Kuávlust iä lah njeidum muorah, já tondiet meecih láá áinoošlajâsiih. Merâčudduu kuávlu šadda suullân 100 hehtaarid ivveest já čäcirääji nubástuvá čoođâg. Nubástus vaaigut kuávlu elleid já šaddoid.

Šoŋŋâdâhnubástus puáhtá nubásmittiđ eennâm pajanem. Šoŋŋâdâh lieggân já gloobaallávt merâtääsi paijaan paijeel kulmâ millimeetter jyehi ive. Sáttá keevvâđ nuuvt-uv, et čäcirääji ij innig muttuuččii teikâ čäcirääji puávtáččij joba molsođ sunde, já tastoo pajanâm eennâm páácá-uv čääsi vuálá. Šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsâid pirrâsân puáhtá tuše ennustiđ, mutâ kihheen ij tieđe, maid puátteevuotâ puáhtá fárustis.

Käldeeh:

– Muuttaako maannousu Suomen rajoja? (www.hs.fi)

– Simon maakohoumapuisto (maankohoumapuisto.fi)

– Maannousu (www.maanmittauslaitos.fi)

– Maa kohoaa yhä edelleen (www.luontoon.fi)

– Maankohoaminen (www.vaasa.fi)

Kove: Roland Struwe (Wikimedia Commons)

Kommenteh

  1. Vaasast Uumajan nannaam mield já et Merâpottâ muttoo Jävripottân, mut tot ij lah aaibâs vises. Merâtääsi ,,, kolgaččij uv leđe eennâm mield ige nannaam?

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...

Sämikielâ­liih Muččâ­dumos juovlâ­lavluuh ‑tilálâš­vuođah uárne­juv­vojeh uđđâ päikki­kuu­dijn

Sämikielâliih muččâdumos juovlâlavluuh lávlojeh oppeet skammâ- já juovlâmáánust pirrâ Suomâ. Taaijuv tilálâšvuotâ uárnejuvvoo vuosmuu tove meiddei Kuopiost já Lappeenrantast, muštâl Oulu pispekodde tiäđáttâsâstis. ”Sämikielâliih juovlâlavluuh...

Säämi tyejimarkkâneh Anarist

Lii skammâmáánu čiččâd peivi, ko lehâstâm Saijoos uuvsâ Anarist. Lam jiešalnees monâmin kirjeráájun, mut huámášâm, et lam-uv puáttám kaskoo tyejimarkkânij. Muu kirjerájuäšši masa vájálduvá,...

Nubástus Anarâš­kielâ seervi 40‑ive juuhlán: Párnái juhle lii macât­tum, já ton saa­jeest lii uđđâ ohjelm

Anarâškielâ seervi váldujuhle tuálloo skammâmáánu 24. peeivi tijme 16.30–20. Vistig vuáváámist lâi, ete servi orniiččij párnái juhle ovdil puohâi váldujuhle. Äigitavlu­suujâi tiet párnái juhle lii...