Eennâm pajanem muttá Suomâ káártá

Simost Maadâ-Laapist E75-maađij piällást lii kolbâ: ”Eennâmpajanemmiäcádâh”. Miäcáduv kuávlust láá love uápistemtavlud, main muštâluvvoo, maht kuávlu lii muttum 500 ive ääigi. Merâčudduu kuávlust eennâm paijaan meerâst senttimeetter ivveest, mii lii eenâb ko mongin eres saajeest Nuorttâmeerâ kuávlust. Ovdâmerkkân Helsigist eennâm paijaan tuše 3–4 millimeetter ivveest. Lii rekinistum, et suullân 2 000 ive keččin lii máhđulâš jotteeđ Vaasast Umeån eennâm mield já et Merâpottâ muttoo Jävripottân, mut tot ij lah aaibâs vises. Merâtääsi alodâhân vaaigut meiddei šoŋŋâdâhnubástus.

Eennâm pajanem aalgij suullân 10 000 ihheed tassaaš. Jieŋâpaje maŋa aldasáid kuulmâ kilomeetter asosâš nannaamjieŋâ sudâškuođij já teddum eennâm paijaanškuođij. Eennâm pajanem juátkoo vala nuubijd 10 000 ihheed, tastko eennâm paijaan vala 150 meetterid. Ko jieŋâ aalgij talle suddâđ, te šoodâi toovláš Nuorttâmeerâ. Puáris merâriddoid puáhtá ain vyettiđ meecist. Toh kočoduvvojeh piirupiäldun. Vammavaarast Ruávinjaargâst lii toovláš merâriddo, piirupiäldu, suullân 220 meetterid tááláá merâtääsist, já tot lii puoh ollâgumos saajeest.

Merâčudduu suáluikuávlu lii Suomâ áinoo Unesco luánduärbičuosâttâh. Uđđâ suolluuh šaddeh Merâčudduu suáluikuávlun eennâm pajanem keežild. Kuávlust iä lah njeidum muorah, já tondiet meecih láá áinoošlajâsiih. Merâčudduu kuávlu šadda suullân 100 hehtaarid ivveest já čäcirääji nubástuvá čoođâg. Nubástus vaaigut kuávlu elleid já šaddoid.

Šoŋŋâdâhnubástus puáhtá nubásmittiđ eennâm pajanem. Šoŋŋâdâh lieggân já gloobaallávt merâtääsi paijaan paijeel kulmâ millimeetter jyehi ive. Sáttá keevvâđ nuuvt-uv, et čäcirääji ij innig muttuuččii teikâ čäcirääji puávtáččij joba molsođ sunde, já tastoo pajanâm eennâm páácá-uv čääsi vuálá. Šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsâid pirrâsân puáhtá tuše ennustiđ, mutâ kihheen ij tieđe, maid puátteevuotâ puáhtá fárustis.

Käldeeh:

– Muuttaako maannousu Suomen rajoja? (www.hs.fi)

– Simon maakohoumapuisto (maankohoumapuisto.fi)

– Maannousu (www.maanmittauslaitos.fi)

– Maa kohoaa yhä edelleen (www.luontoon.fi)

– Maankohoaminen (www.vaasa.fi)

Kove: Roland Struwe (Wikimedia Commons)

Kommenteh

  1. Vaasast Uumajan nannaam mield já et Merâpottâ muttoo Jävripottân, mut tot ij lah aaibâs vises. Merâtääsi ,,, kolgaččij uv leđe eennâm mield ige nannaam?

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...