Eennâm pajanem muttá Suomâ káártá

Simost Maadâ-Laapist E75-maađij piällást lii kolbâ: ”Eennâmpajanemmiäcádâh”. Miäcáduv kuávlust láá love uápistemtavlud, main muštâluvvoo, maht kuávlu lii muttum 500 ive ääigi. Merâčudduu kuávlust eennâm paijaan meerâst senttimeetter ivveest, mii lii eenâb ko mongin eres saajeest Nuorttâmeerâ kuávlust. Ovdâmerkkân Helsigist eennâm paijaan tuše 3–4 millimeetter ivveest. Lii rekinistum, et suullân 2 000 ive keččin lii máhđulâš jotteeđ Vaasast Umeån eennâm mield já et Merâpottâ muttoo Jävripottân, mut tot ij lah aaibâs vises. Merâtääsi alodâhân vaaigut meiddei šoŋŋâdâhnubástus.

Eennâm pajanem aalgij suullân 10 000 ihheed tassaaš. Jieŋâpaje maŋa aldasáid kuulmâ kilomeetter asosâš nannaamjieŋâ sudâškuođij já teddum eennâm paijaanškuođij. Eennâm pajanem juátkoo vala nuubijd 10 000 ihheed, tastko eennâm paijaan vala 150 meetterid. Ko jieŋâ aalgij talle suddâđ, te šoodâi toovláš Nuorttâmeerâ. Puáris merâriddoid puáhtá ain vyettiđ meecist. Toh kočoduvvojeh piirupiäldun. Vammavaarast Ruávinjaargâst lii toovláš merâriddo, piirupiäldu, suullân 220 meetterid tááláá merâtääsist, já tot lii puoh ollâgumos saajeest.

Merâčudduu suáluikuávlu lii Suomâ áinoo Unesco luánduärbičuosâttâh. Uđđâ suolluuh šaddeh Merâčudduu suáluikuávlun eennâm pajanem keežild. Kuávlust iä lah njeidum muorah, já tondiet meecih láá áinoošlajâsiih. Merâčudduu kuávlu šadda suullân 100 hehtaarid ivveest já čäcirääji nubástuvá čoođâg. Nubástus vaaigut kuávlu elleid já šaddoid.

Šoŋŋâdâhnubástus puáhtá nubásmittiđ eennâm pajanem. Šoŋŋâdâh lieggân já gloobaallávt merâtääsi paijaan paijeel kulmâ millimeetter jyehi ive. Sáttá keevvâđ nuuvt-uv, et čäcirääji ij innig muttuuččii teikâ čäcirääji puávtáččij joba molsođ sunde, já tastoo pajanâm eennâm páácá-uv čääsi vuálá. Šoŋŋâdâhnubástus vaikuttâsâid pirrâsân puáhtá tuše ennustiđ, mutâ kihheen ij tieđe, maid puátteevuotâ puáhtá fárustis.

Käldeeh:

– Muuttaako maannousu Suomen rajoja? (www.hs.fi)

– Simon maakohoumapuisto (maankohoumapuisto.fi)

– Maannousu (www.maanmittauslaitos.fi)

– Maa kohoaa yhä edelleen (www.luontoon.fi)

– Maankohoaminen (www.vaasa.fi)

Kove: Roland Struwe (Wikimedia Commons)

Kommenteh

  1. Vaasast Uumajan nannaam mield já et Merâpottâ muttoo Jävripottân, mut tot ij lah aaibâs vises. Merâtääsi ,,, kolgaččij uv leđe eennâm mield ige nannaam?

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....