Eennâm pajanem muttá Suomâ kártá

Simost Maadâ-Laapist E75-maađij piällást lii kolbâ: ”Eennâmpajanemmiäcádâh”. Miäcáduv kuávlust láá love uápistemtavlud, main muštâluvvoo, maht kuávlu lii muttum 500 ive ääigi. Merâčudduu kuávlust eennâm paijaan meerâst senttimeetter ivveest, mii lii eenâb ko mongin eres saajeest Nuorttâmeerâ kuávlust. Ovdâmerkkân Helsigist eennâm paijaan tuše 3–4 millimeetter ivveest. Lii rekinistum, et suullân 2 000 ive keččin lii máhđulâš jotteeđ Vaasast Umán eennâm mield já et Merâpottâ muttoo Jävripottân, mut tot ij lah aaibâs vises. Merâtääsi alodâhân vaaigut meiddei šoŋŋâdâhnubástume.

Eennâm pajanem aalgij suulân 10 000 ihheed tassaaš. Jieŋâpaje maŋa aldasáid kuulmâ kilomeetter asosâš nannaamjieŋâ sudâškuođij já teddum eennâm paijaanškuođij. Eennâm pajanem juátkoo vala nuubijd 10 000 ihheed, tastko eennâm paijaan vala 150 meetterid. Ko jieŋâ aalgij talle suddâđ, šoodâi toovláš Nuorttâmeerâ. Puáris merâriddoid puáhtá ain vyettiđ meecist. Toh kočoduvvojeh piirupiäldun. Vammavaarast Ruávinjaargâst lii toovláš merâriddo, piirupiäldu, suullân 220 meetterid tááláá merâtääsist, já tot lii puoh ollâgumos saajeest.

Merâčudduu suáluikuávlu lii Suomâ áinoo UNESCO luánduärbičuosâttâh. Uđđâ suolluuh šaddeh Merâčudduu suáluikuávlun eennâm pajanem keežild. Kuávlust iä lah njeidum muorah, já tondiet meecih láá áinoošlajâsiih. Merâčudduu kuávlu šadda suulân 100 hehtaarid ivveest já čäcirääji nubástuvá čoođâg. Nubástume vaaigut sehe kuávlu elleid já raasijd.

Šoŋŋâdâhnubástume puáhtá nubásmittiđ eennâm pajanem. Šoŋŋâdâh lieggân já gloobaallávt merâtääsi paijaan paijeel kulmâ millimeetter jyehi ive. Sáttá keevvâđ nuuvt-uv, et čäcirääji ij innig muttuuččii teikâ čäcirääji puávtáččij joba molsođ sunde, já tastoo pajanâm eennâm páácá-uv čääsi vuálá. Šoŋŋâdâhnubástume vaikuttâsâid pirrâsân puáhtá tuše ennustiđ, mutâ kihheen ij tieđe, maid puátteevuotâ puáhtá fárustis.

Käldeeh:

– Muuttaako maannousu Suomen rajoja? (www.hs.fi)

– Simon maakohoumapuisto (maankohoumapuisto.fi)

– Maannousu (www.maanmittauslaitos.fi)

– Maa kohoaa yhä edelleen (www.luontoon.fi)

– Maankohoaminen (www.vaasa.fi)

Kove: Roland Struwe (Wikimedia Commons)

Kommenteh

  1. Vaasast Uumajan nannaam mield já et Merâpottâ muttoo Jävripottân, mut tot ij lah aaibâs vises. Merâtääsi ,,, kolgaččij uv leđe eennâm mield ige nannaam?

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

THL: Čuávuváá haldâttâs­paje kalga nanodiđ aalmug­jesânij jiegâlii killeel­vuođâ

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL almostitij cuáŋuimáánu 23. peeivi čuávdusiävtuttâsâs čuávuváá haldâttâs ohjelmân. Iävtuttâsah láá ohtsis käävci, já toi ulmen lii nanodiđ ulmui jiegâlii...

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...