Káávcádluokkaliih Aanaar škoovlâ šiljosählyturnam miäštárin

Aanaar škoovlâ šiljosählyturnam pronssispellâ já fiinaal spiällojii vástuppeeivi 9.2. tuođâlii tälvišooŋâst, ko puolâšmittár čaaitij -27 cekkid. Finalân lijjii taištâlâm pálgás káávcád- já oovcádluokkaliih. Moolâvaavtah iävá tarbâšâm vuordâččiđ, tastko spellâ lâi uáli jo jiäráskittee, já máhđulâšvuođah moolâ päčimân lijjii valjeeht kuohtuin juávhuin.

Muáddi miinut ovdil loppânjurgim káávcádluokkaliih rohhááttii, já David Lubach paajij páálu moolân. Ovdil tom Lubach lâi irâttâm moddii moolâ, mut oovcádluokkalij moolâvahtâ Eero Niva lâi luhostum estiđ tom jyehi tove. Moolâ maŋa oovcádluokkaliih vollitškuottii korrâsubbooht, mutâ káávcádluokkalij piäluštâs piiđij majemuu miinut räi, já čovgâ spellâ nuuvâi 1–0. Turnam uárnejeijee, máttáátteijee Ailu Näkkäläjärvi, ana káávcádluokkalijd olâttâsvyeitten.

– Semifinalist Sulo Tervaniemi luhostui pääččiđ kulmâ moolâ maŋaluvâi, rámmoo Näkkäläjärvi.

Ovdil fiinaal spellui pronssispellâ máttáátteijei já čiččâdluokkalij kooskâst. Oovdeb peeivi semifiinaal maŋa tuámmárkodde lâi hilgom máttáátteijei prooteest, mutâ pronssispellâ vuolgij joton ohtsâšibárdâssáin. Ovdil speelâ ohtâ nubástus tohhui speelân máttáátteijei tuoivust: pállu lonottui fiskâdist ruopsâdin.

Pronssispellâ

Spellâ lâi čoovgâs, já kolmâ tälviáimu lâi koorâs kiäppáid. Máttáátteijei moolâvahtâ Saammâl Morottaja já piälušteijeeh ferttejii leđe kocemin, tastko čiččâdluokkaliih volliittii aalgâ rääjist. Máttáátteijeeh lonottii spelleid távjá já piäluštâs killái. Speelâ loppâkeejist čepis mailakevttee Mubemihkkal Juntunen (7. lk) luhostui pääččiđ páálu moolân kyehti miinuut ovdil loppânjurgim. Tast aalgâi korrâ taištâlem, já čiččâdluokkalijn lijjii čielgâsávt vädisvuođah piäluštmist. Máttáátteijei moolâvahtâ kuođij moolâs já vuolgij fáárun vollitmân, mutâ Juntunen ávhástâlâi tiilijn já paajij tállán páálu kuárus moolân. Spellâ nuuvâi 2–0 čiččâdluokkaláid.

Turnam puáđusoornig: 1. káávcádluokkaliih, 2. oovcádluokkaliih 3. čiččâdluokkaliih. Niäljádin pottii máttáátteijeeh. Kulmâ pyeremuu juávhu palhâšuvvojii njálgáiguin já aplodijguin.

Kaisa Tikka-Morottaja

Koveh: Kaisa Tikka-Morottaja

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...