Káávcád­luokkaliih Aanaar škoovlâ šiljo­sähly­turnam miäštárin

Aanaar škoovlâ šiljosählyturnam pronssispellâ já fiinaal spiällojii vástuppeeivi 9.2. tuođâlii tälvišooŋâst, ko puolâšmittár čaaitij -27 cekkid. Finalân lijjii taištâlâm pálgás káávcád- já oovcádluokkaliih. Moolâvaavtah iävá tarbâšâm vuordâččiđ, tastko spellâ lâi uáli jo jiäráskittee, já máhđulâšvuođah moolâ päčimân lijjii valjeeht kuohtuin juávhuin.

Muáddi miinut ovdil loppânjurgim káávcádluokkaliih rohhááttii, já David Lubach paajij páálu moolân. Ovdil tom Lubach lâi irâttâm moddii moolâ, mut oovcádluokkalij moolâvahtâ Eero Niva lâi luhostum estiđ tom jyehi tove. Moolâ maŋa oovcádluokkaliih vollitškuottii korrâsubbooht, mutâ káávcádluokkalij piäluštem piiđij majemuu miinut räi, já čovgâ spellâ nuuvâi 1–0. Turnam uárnejeijee, máttáátteijee Ailu Näkkäläjärvi, ana káávcádluokkalijd olâttâsvyeitten.

– Pelifinalist Sulo Tervaniemi luhostui pääččiđ kulmâ moolâ maŋaluvâi, rámmoo Näkkäläjärvi.

Ovdil fiinaal spellui pronssispellâ máttáátteijei já čiččâdluokkalij kooskâst. Oovdeb peeivi pelifiinaal maŋa tuámmárkodde lâi hilgom máttáátteijei prooteest, mutâ pronssispellâ vuolgij joton ohtsâšibárdâssáin. Ovdil speelâ ohtâ nubástus tohhui speelân máttáátteijei tuoivust: pállu lonottui fiskâdist ruopsâdin.

Pronssispellâ

Spellâ lâi čoovgâs, já kolmâ tälviáimu lâi koorâs kiäppáid. Máttáátteijei moolâvahtâ Saammâl Morottaja já piälušteijeeh ferttejii leđe kocemin, tastko čiččâdluokkaliih volliittii aalgâ rääjist. Máttáátteijeeh lonottii spelleid távjá já piäluštem killái. Speelâ loppâkeejist čepis mailakevttee Mubemihkkal Juntunen (7. lk) luhostui pääččiđ páálu moolân kyehti miinuut ovdil loppânjurgim. Tast aalgâi korrâ taištâlem, já čiččâdluokkalijn lijjii čielgâsávt vädisvuođah piäluštmist. Máttáátteijei moolâvahtâ kuođij moolâs já vuolgij fáárun vollitmân, mutâ Juntunen ávhástâlâi tiilijn já paajij tállán páálu kuárus moolân. Spellâ nuuvâi 2–0 čiččâdluokkaláid.

Turnam puáđusoornig: 1. káávcádluokkaliih, 2. oovcádluokkaliih 3. čiččâdluokkaliih. Niäljádin pottii máttáátteijeeh. Kulmâ pyeremuu juávhu palhâšuvvojii njálgáiguin já aplodijguin.

Kaisa Tikka-Morottaja

Koveh: Kaisa Tikka-Morottaja

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...