Káávcád­luokkaliih Aanaar škoovlâ šiljo­sähly­turnam miäštárin

Aanaar škoovlâ šiljosählyturnam pronssispellâ já fiinaal spiällojii vástuppeeivi 9.2. tuođâlii tälvišooŋâst, ko puolâšmittár čaaitij -27 cekkid. Finalân lijjii taištâlâm pálgás káávcád- já oovcádluokkaliih. Molâvaavtah iävá tarbâšâm vuordâččiđ, tastko spellâ lâi uáli jo jiäráskittee, já máhđulâšvuođah moolâ päčimân lijjii valjeeht kuohtuin juávhuin.

Muáddi miinut ovdil loppânjurgim káávcádluokkaliih rohhááttii, já David Lubach paajij páálu moolân. Ovdil tom Lubach lâi irâttâm moddii moolâ, mut oovcádluokkalij molâvahtâ Eero Niva lâi luhostum estiđ tom jyehi tove. Moolâ maŋa oovcádluokkaliih vollitškuottii korrâsubbooht, mutâ káávcádluokkalij piäluštem piiđij majemuu miinut räi, já čovgâ spellâ nuuvâi 1–0. Turnam uárnejeijee, máttáátteijee Ailu Näkkäläjärvi, ana káávcádluokkalijd olâttâsvyeitten.

– Pelifinalist Sulo Tervaniemi luhostui pääččiđ kulmâ moolâ maŋaluvâi, rámmoo Näkkäläjärvi.

Ovdil fiinaal spellui pronssispellâ máttáátteijei já čiččâdluokkalij kooskâst. Oovdeb peeivi pelifiinaal maŋa tuámmárkodde lâi hilgom máttáátteijei prooteest, mutâ pronssispellâ vuolgij joton ohtsâšibárdâssáin. Ovdil speelâ ohtâ nubástus tohhui speelân máttáátteijei tuoivust: pállu lonottui fiskâdist ruopsâdin.

Pronssispellâ

Spellâ lâi čoovgâs, já kolmâ tälviáimu lâi koorâs kiäppáid. Máttáátteijei molâvahtâ Saammâl Morottaja já piälušteijeeh ferttejii leđe kocemin, tastko čiččâdluokkaliih volliittii aalgâ rääjist. Máttáátteijeeh lonottii spelleid távjá já piäluštem killái. Speelâ loppâkeejist čepis mailakevttee Mubemihkkal Juntunen (7. lk) luhostui pääččiđ páálu moolân kyehti miinuut ovdil loppânjurgim. Tast aalgâi korrâ taištâlem, já čiččâdluokkalijn lijjii čielgâsávt vädisvuođah piäluštmist. Máttáátteijei molâvahtâ kuođij moolâs já vuolgij fáárun vollitmân, mutâ Juntunen ávhástâlâi tiilijn já paajij tállán páálu kuárus moolân. Spellâ nuuvâi 2–0 čiččâdluokkaláid.

Turnam puáđusoornig: 1. káávcádluokkaliih, 2. oovcádluokkaliih 3. čiččâdluokkaliih. Niäljádin pottii máttáátteijeeh. Kulmâ pyeremuu juávhu palhâšuvvojii njálgáiguin já aplodijguin.

Kaisa Tikka-Morottaja

Koveh: Kaisa Tikka-Morottaja

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Äʹrbb-haahâ vuálgá joton Suomâ Sämi­tig­geest: Ulmen ohtâ­sâš stra­tegia kult­tuur­áárbán já ärbi­vuá­válii tiätun

Suomâ Sämitiggeest lii vuálgám joton Äʹrbb-haahâ, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Haahâ olášuttoo ohtsâšpargoost Taažâ Sämitiggijn, já tom ruttâd Interreg Aurora ‑ohjelm. Raajijd rastaldittee haavâ ulmen...

Oulankajuuvâst kiävt­tojii robo­teh já taho­jiermi juhâ­pirrâs tutkâ­mist

Čohčâmáánu loopâst Tuurku ollâopâttuv totkeeh já Eennâmmittedem­lágádâs päikkitiätu­kuávdáš (FGI) testajii Oulankajuuvâ Jäkälämutkast njunošteknologia, moin puáhtá tutkâđ juhâpirrâs nubástusâid hirmâd jotelávt já tárkká. Juhâpiirâs tutkui droonijguin, jiešráđálávt vyeijee...

Tutkâmuš: Stuár­ráá­mus uási uccâ já koskâ­mat­sijn luu­dijn vär­re­jeh iho

Nelji viiđâ uccâloddáást värrejeh iho. Taat čiälgá maailmvijđosii tutkâmušâst, mii tohhui neelji eennâmuásist. Tutkâmušâst lijjii fáárust 56 uccâ já koskâmatsâžžâd loddešlaaijâd. Tutkâmušâst koskâmiärálávt 82 prosentid...

Vuáládâh­enâmij Fries­land eennâm­kode uđđâ miä­rá­dâs keni­git puoh kuávlu pár­náid máttáát­tâl­lâđ friisi­kielâ

Provinciale Staten van Fryslân (Friesland prooviins parlament) Vuáládâhenâmijn iäláskit friisikielâ pehtilis toimâigijn: friisikielâ puátá págulâžžân oppâamnâsin puoh párnáid puoh škoovlâin ubâ Friesland eennâmkoddeest. Ulmen...

Šoŋŋâdâh­tietteeh várut­teh eromâš korrâ El Niño čuávu­mu­šâin

Climate Impact Lab ‑tutkâmušjuávhu šoŋŋâdâhtietteeh ennusteh raportistis, et taan ive kesimáánust puáttee ive kuovâmáánu räi sättih jäämmiđ joba nyevt 450 000 olmožid El Niño ‑šoŋŋâalmoon tovâttem korrâ...