Roovvâdmáánust Tromsa ollâopâttâh ornij sämikieláid kyeskee konferens. Fáárust lâi meiddei nuorâ lingvist já kielâteknolog, kote algâttij anarâškielâ uápuid Oulust čohčâmáánust. Konferens ääigi sun västidij ustevlávt motomáid koččâmuššáid.
– Kii tun lah já maid tun poorgah?
Muu nommâ lii Trond Tynnøl. Mun lam meddâl Maadâ-Taažâst, mut mun lam pargoost Tromsa ollâopâttuv Kielâtekno-juávhust. Mun lijkkuum kieláid já lam kuhháá lamaš perustum eromâšávt sämikielâin. Veik mun jiem lah sämmilâš, te munjin lii uáli jo tehálâš, et sämikielah siäiluh eellimvuáimálâžžân já et toh sárnojeh meiddei puátteevuođâst.
Majemui iivij mun lam luuhâm orjâlâškielâ Tromssaast, mut taan čoovčâ mun aasâm Oulust, tastko mun luuvâm anarâškielâ, nuorttâlâškielâ já suomâkielâ Oulu ollâopâttuvâst. Mun lam oppâmin puoh Suomâ peln sarnum sämikielâid, mut mun jiem määti sárnuđ tagarijd sämikielâid, moh sárnojeh tuše Ruotâ já Taažâ peln, veik motomin mun lam-uv kuldâlâm podcastijd maadâsämikielân.
– Tun lah meiddei Wikipedia-čällee. Kuás tun algâttih? Já maggaar karrieer tust lii lamaš Wikipedia-čällen?
Mun lam čáállám uđđâtárukielâlii Wikipedian pärnivuođâ rääjist. Mun algâttim talle ko lijjim 13-ihásâš. Mun lam lamaš aktiivlâš meiddei orjâlâškielâlii Wikipediast. Táválávt tobbeen leijee artikkâleh iä lah kielâlávt oornigist, já mun lam irâttâm tivvoođ taid. Čuolmân lii tot, et orjâlâškielâlii Wikipedian čäälih iänááš tagareh ulmuuh, kiäh iä määti kielâ pyereest teikâ iä määti tom ollágin.
Taan ive mun lam čäliškuáttám meiddei anarâškielii Wikipedian. Mun sáárnum orjâlâškielâ pyereest, já tot iššeed ennuv tondiet ko mun puávtám kevttiđ orjâlâškielâ–anarâškielâ-digisänikirje. Čäällim lii lamaš pyeri hárjuttâs munjin, tastko anarâškielâlii Wikipediast láá ulmuuh, kiäh tärhisteh puoh, maid mun čálám, já tivoh máhđulijd feeilâid. Ton lasseen mun puávtám koijâdiđ sist ain ko must láá koččâmušah, mii lii tiäđust-uv pyeri äšši.
– Maid tun ááiguh porgâđ puátteevuođâst? Magareh vuáváámeh tust láá?
Ive loopâst mun ááigum varriđ maasâd Troomsan. Anarâškielâ uápuh láá káidusin ađai mun puávtám juátkiđ taid veik mun aasâm Taažâst. Mun halijdâm oppâđ anarâškielâ pyereest.
Pargo tááhust iä vaarâ lah puátimin stuorrâ nubástusah. Mun lijkkum pargosân já halijdiččim porgâđ Tromsa ollâopâttuv Kielâtekno-juávhust meiddei puátteevuođâst.
– Halijdiččih-uv tun muštâliđ vala maidnii Anarâš aavis lohheid?
Mun halijdiččim kavnâđ mottoom sárnumskippáár. Jis kiinii haalijd savâstâllâđ anarâškielân muin, te tot ličij hirmâd pyeri!
Kove: Fabrizio Brecciaroli