Nuorttâlâš Katja Gauriloff lii palhâšum Suomâ-palhâšuumijn

Taanihásiih Suomâ-palhâšumeh láá juohhum ánsuláid taiđâráid já tuáimeid. Palhâšume uážžoi juávhust lii ohtâ sämmilâš: nuorttâlâš elleekove­stivrejeijee Katja Gauriloff fiktiofilmâinis Je’vida.

Katja Gauriloffist lii tyehin jo kyevtlov ive kukkosâš miänástuvvee pargosyergi elleekove­stivrejeijen. Taan räi suu tehelumos puáđus lii lamaš maailm vuosmuš tievâkukkosâš nuorttâlâškielâlâš fiktioelleekove Je’vida, mon vuosâeehid lâi taan ive roovvâdmáánust. Katja Gauriloff lii stivrim fiilmâ, já ton kietâčälimist lii huolâttâm Niillas Holmberg.

Gauriloff dokumentfiilmâ Kuun metsän Kaisa ive 2016 puáhtá anneeđ Je’vida hyelkkin. Tot pajedij tobdosin nuorttâsämmilij kulttuur já nuorttâlâškielâ, mon sárnuh eenikielânis tuše 300 olmožid. Gauriloffist lii stuorrâ merhâšume uáinulâšvuođâ maaccâtmist taggaar kulttuurân, mii lii pággoin valdum nuorttâlijn.

Eres Suomâ-palhâšume uážžooh láá kietâčällee Anna Brotkin, čájáttâllee-professor Elina Knihtilä, koreograf-tánssájeijee Kaari Martin já nuotâsteijee-musikkár Roni Martin, oopperalávloo Päivi Nisula, kirječällee Sofi Oksanen, kovetaaiđâr Iiu Susiraja já musikkár Maija Vilkkumaa. Ton lasseen Suomâ aalmuglâšooppera já -baaleet Areenakiertue palhâšui kunneekirjijn.

Jyehi palhâšume uážžoo finnij 15 000 eurod, peic kunneekirjijn palhâšum Suomâ aalmuglâšooppera já ‑baaleet Areenakiertue. Suomâ-palhâšume lii juohhum ive 1993 rääjist. Suomâ-palhâšuumijn lii meridâm tieđâ- já kulttuurminister Sari Multala.

– Suomâ-palhâšume vyeittein lii muu mielâst hirmâd riges uáinus syemmilii taiđui já kulttuurân. Tii pargoost taiđuu já kulttuur pyerrin lii uáinimist sehe noonâ, komárdâlmettumes jieijâs jienâ já meiddei haalu já čeppivuotâ pyehtiđ taiđuu mii, ton tarbâšeijei, alda. Eidu tággáár dialog kevttim tiet tii pargoh láá taan ive, taan maailm ääigist, eromâš tergâdeh, minister Multala iätá.

Käldee:

– Suomi-palkinnot ansioituneille taiteilijoille (valtioneuvosto.fi)

Kove: OKM / Katarina Koch

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...

Inarinsaamen taivutus­oppi lii šiev kietâ­kirje puoh anarâš­kieláin pargel­deijeid

Inarinsaamen taivutusoppi lii muáddi ive tassaaš almostum kirje, mii kovvee systemaatlávt anarâškielâ sujâttem. Kirjeest kieđâvuššojeh eereeb iärrás anarâškielâ jienâduvah, jienâdâhnubástusah sehe sujâttemhaamij rähtimnjuolgâdusah. Sujâttemoopâ...

Taažâ kunâgâs Harald V lii hävdidum

Taažâ vietij kunâgâs Harald V hävdidmijd koskoho Oslo tuámukirhoost. Harald V jaamij porgemáánu 28. peeivi. Sun kiergânij haldâšiđ Taažâ 35 ihheed. Sust šoodâi kunâgâs ive 1991...