Nuorttâlâš Katja Gauriloff lii palhâšum Suomâ-palhâšuumijn

Taanihásiih Suomâ-palhâšumeh láá juohhum ánsuláid taiđâráid já tuáimeid. Palhâšume uážžoi juávhust lii ohtâ sämmilâš: nuorttâlâš elleekove­stivrejeijee Katja Gauriloff fiktiofilmâinis Je’vida.

Katja Gauriloffist lii tyehin jo kyevtlov ive kukkosâš miänástuvvee pargosyergi elleekove­stivrejeijen. Taan räi suu tehelumos puáđus lii lamaš maailm vuosmuš tievâkukkosâš nuorttâlâškielâlâš fiktioelleekove Je’vida, mon vuosâeehid lâi taan ive roovvâdmáánust. Katja Gauriloff lii stivrim fiilmâ, já ton kietâčälimist lii huolâttâm Niillas Holmberg.

Gauriloff dokumentfiilmâ Kuun metsän Kaisa ive 2016 puáhtá anneeđ Je’vida hyelkkin. Tot pajedij tobdosin nuorttâsämmilij kulttuur já nuorttâlâškielâ, mon sárnuh eenikielânis tuše 300 olmožid. Gauriloffist lii stuorrâ merhâšume uáinulâšvuođâ maaccâtmist taggaar kulttuurân, mii lii pággoin valdum nuorttâlijn.

Eres Suomâ-palhâšume uážžooh láá kietâčällee Anna Brotkin, čájáttâllee-professor Elina Knihtilä, koreograf-tánssájeijee Kaari Martin já nuotâsteijee-musikkár Roni Martin, oopperalávloo Päivi Nisula, kirječällee Sofi Oksanen, kovetaaiđâr Iiu Susiraja já musikkár Maija Vilkkumaa. Ton lasseen Suomâ aalmuglâšooppera já -baaleet Areenakiertue palhâšui kunneekirjijn.

Jyehi palhâšume uážžoo finnij 15 000 eurod, peic kunneekirjijn palhâšum Suomâ aalmuglâšooppera já ‑baaleet Areenakiertue. Suomâ-palhâšume lii juohhum ive 1993 rääjist. Suomâ-palhâšuumijn lii meridâm tieđâ- já kulttuurminister Sari Multala.

– Suomâ-palhâšume vyeittein lii muu mielâst hirmâd riges uáinus syemmilii taiđui já kulttuurân. Tii pargoost taiđuu já kulttuur pyerrin lii uáinimist sehe noonâ, komárdâlmettumes jieijâs jienâ já meiddei haalu já čeppivuotâ pyehtiđ taiđuu mii, ton tarbâšeijei, alda. Eidu tággáár dialog kevttim tiet tii pargoh láá taan ive, taan maailm ääigist, eromâš tergâdeh, minister Multala iätá.

Käldee:

– Suomi-palkinnot ansioituneille taiteilijoille (valtioneuvosto.fi)

Kove: OKM / Katarina Koch

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...

Mii lii ”saada” sämikielân?

Mii lii saada sämikielân? Lii-uvks tot ain uážžuđ teikâ finniđ? Kuás kalga kevttiđ nube já kuás nube? Tágárijd koččâmušâid kielâtiettee távjá finnee. Mun meid...