Nuorttâlâš Katja Gauriloff lii palhâšum Suomâ-palhâšuumijn

Taanihásiih Suomâ-palhâšumeh láá juohhum ánsuláid taiđâráid já tuáimeid. Palhâšume uážžoi juávhust lii ohtâ sämmilâš: nuorttâlâš elleekove­stivrejeijee Katja Gauriloff fiktiofilmâinis Je’vida.

Katja Gauriloffist lii tyehin jo kyevtlov ive kukkosâš miänástuvvee pargosyergi elleekove­stivrejeijen. Taan räi suu tehelumos puáđus lii lamaš maailm vuosmuš tievâkukkosâš nuorttâlâškielâlâš fiktioelleekove Je’vida, mon vuosâeehid lâi taan ive roovvâdmáánust. Katja Gauriloff lii stivrim fiilmâ, já ton kietâčälimist lii huolâttâm Niillas Holmberg.

Gauriloff dokumentfiilmâ Kuun metsän Kaisa ive 2016 puáhtá anneeđ Je’vida hyelkkin. Tot pajedij tobdosin nuorttâsämmilij kulttuur já nuorttâlâškielâ, mon sárnuh eenikielânis tuše 300 olmožid. Gauriloffist lii stuorrâ merhâšume uáinulâšvuođâ maaccâtmist taggaar kulttuurân, mii lii pággoin valdum nuorttâlijn.

Eres Suomâ-palhâšume uážžooh láá kietâčällee Anna Brotkin, čájáttâllee-professor Elina Knihtilä, koreograf-tánssájeijee Kaari Martin já nuotâsteijee-musikkár Roni Martin, oopperalávloo Päivi Nisula, kirječällee Sofi Oksanen, kovetaaiđâr Iiu Susiraja já musikkár Maija Vilkkumaa. Ton lasseen Suomâ aalmuglâšooppera já -baaleet Areenakiertue palhâšui kunneekirjijn.

Jyehi palhâšume uážžoo finnij 15 000 eurod, peic kunneekirjijn palhâšum Suomâ aalmuglâšooppera já ‑baaleet Areenakiertue. Suomâ-palhâšume lii juohhum ive 1993 rääjist. Suomâ-palhâšuumijn lii meridâm tieđâ- já kulttuurminister Sari Multala.

– Suomâ-palhâšume vyeittein lii muu mielâst hirmâd riges uáinus syemmilii taiđui já kulttuurân. Tii pargoost taiđuu já kulttuur pyerrin lii uáinimist sehe noonâ, komárdâlmettumes jieijâs jienâ já meiddei haalu já čeppivuotâ pyehtiđ taiđuu mii, ton tarbâšeijei, alda. Eidu tággáár dialog kevttim tiet tii pargoh láá taan ive, taan maailm ääigist, eromâš tergâdeh, minister Multala iätá.

Käldee:

– Suomi-palkinnot ansioituneille taiteilijoille (valtioneuvosto.fi)

Kove: OKM / Katarina Koch

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kárbáin Lemmest

Čällee: Heidi Mattus Kesiluámuh já luámuvuáváámeh: Kuus, moin já mon kooskâst? Nabai mon kuhháá? Talle ko vala porgim tuuriistpargoin, must lâi kiđđuv cuáŋui- já vyesimáánu ääigi...

Maailm olmooš­loho lii juksâm 8,3 miljard rääji – Savâstâllâm lijge­aalmu­gistmist máccá

Maailm olmoošloho lii pajanâm 8,3 miljard ulmui. Ovtâstum aalmugij adai OA olmoošlohon vuáđuduvvee rekinistmeh ennusteh, et maailm ässeeloho lii kesimáánust 2026 váhá paijeel 8,29...

Vala ohtâ merâ­mätki Hailuoton

Merâmääđhih autotampâiguin Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst láá pááccám historján. Talle ko uuđâs autotaampâi jotoluv nuhâmist poođij, te šoodâi huáppu kolliđ suollust vala ohtii...

Tiervâpuáttim Liäibum­blogin!

Lieggâsávt tiervâpuáttim uđđâ blogin! Maailm lii tievâ puohmuđusijn reseptijn eenâblovokielân, mut ucceeblovokielân toh iä oro kavnuumin. Taat Liäibumblogi nubástit ääši. Blogi ulmen lii uápistiđ lohhee...

Ulloläigi maarsu­soksâmijn – luhostuvá-uv?

Taan kiiđâ mun halijdim keččâliđ maidnii uđđâsijd: mun aigum uápásmuđ snäldein panemân. Vâi tast ličij váhá lase hástu já hitruuvuotâ, te almottâttim taggaar kietâtyejikuursân,...