Sämmilâš párnáimuusik almostittoo harvii. Motomeh párnáimuusikskiäruh já -kirjeh kávnojeh tavekielân, mutâ anarâš- já nuorttâlâškielân toh iä lah maaŋgah. Sämikielâg párnáimuusikân lii lamaš korrâ tárbu jo kuhháá, já tääl lii-uv joođoost stuorrâ haahâ, mon ulme lii västidiđ ton táárbun.
Kiđđuv 2022 Unna Junná pyevtitteijee Heli Huovinen uusâi pargojuávhu, mii puávtáččij olášuttiđ muskarirááiđu ađai párnái muusikohjelm Ylen kuulmâ sämikielân. Algâalgâlâš juurdâ taggaar ohjelm rähtimân lâi puáttám Essi Morottajast, kote lâi keččâm jieijâs párnáiguin suomâkielâg muskariohjelmijd já tuáivum siämmáálágán ohjelm meiddei sämikielân. Sun lâi jieš jo movtáskâm älgiđ anarâškielâg laiđiisteijen, já Anna Lumikivi lâi lopedâm vyelgiđ nuorttâlâškielâ ovdâsteijen.
Laiđiisteijei pargo ličij meiddei rähtiđ muusik jo-uv jieš teikâ oovtâst, já rähtiđ ohjelmij kietâčalluid.
Talle ko Heli sooitij munjin já koijâdij, ete álgáččim-uv tavekielâg laiđiisteijen, te mun smiettim, ete mielâstubbooht kale valjiiččim anarâškielâ, mutâ tavekielâ še heivee. Mun lijjim váhá huolâstum tast, ko tavekielâ ij lah muu eenikielâ. Mutâ liihân tot muu tááláš päikkikielâ kuittâg. Já tággáár muusikohjelm párnáid lâi kale taggaar naver, mon mun halijdim olášuttiđ.
Ohtâgin mist ij lamaš muusikpedagoog, já nuuvtpa lâi-uv tehálâš finniđ Jessika Lampi fáárun ohjelm rähtimân. Oovtâst Nicholas Francettáin suoi porgáin juávhu musikkárin já heiviitteijen. Muskarirááiđu nommân väljejui Šuoŋâpiäju, já jyehi laiđiisteijee raahtij kulmâ párnáilavluu, moin ohtâ jurgâlui kyevti eres sämikielân. Nuuvt šoddii 15 uási tievâ uđđâ párnáimuusik, já ráiđu almostittui taan ive porgemáánust.
Šuoŋâpiäjust Suoŋâsuonjâráid
Jo kaskoo taan muskariproojeekt mij vuávááškuođijm jieččân čuávuváá haavâ. Vuálá škovlâahasij várás ij jur kavnuu sämikielâg muusik, iäge arâšoddâdeijei várás muusikpedagoogliih ravvuuh. Tot váhá, mii kávnoo, lii tavekielân. Tääl ko mist lâi taggaar juávkku já mohtâ porgâđ párnáimuusik oovdân, te taam máhđulâšvuođâ ij uážžum monâttiđ.
Uđđâ haavâ ulmen lii rähtiđ taggaar párnáimuusik, mon puáhtá anneeđ sehe arâšoddâdmist, škoovlâin já paaihijn. Muusik almostittoo CD-skiärrun já digitaalhäämist, já meid laavlâvihkon, mast láá fáárust toimâravvuuh, ađai iävtuttâsah toos, maht lavluid puáhtá sierâdiđ já kevttiđ.
Taan uđđâ haavâ nommân mij valjijm ”Šuoŋâsuonjâreh”, tondiet ko taat mii haahâ páštá tegu piäiváš jyehi kuávlun já juksá puohkielâlijd sämipárnáid. Pargojuávkku kuittâg tarbâšii jieijâs noomâ, já tot šoodâi leđe ”Čuovvâd”. Mij valjijm noomâid ton vuáđuld, ete moh liččii siämmáásullâsiih säänih jyehi sämikielân: Šuoŋâpiäju – Šuokŋabiedju – Suõmmpie’ss já Čuovvâd – Čuovgat – Čuõvvâd.
Taan ive mij lep jo pieijâm proojeekt joton. Pyevtitmist já koordinistmist västidává Essi Morottaja kyevtis Jessika Lampijn. Haavâ vuossâmuu uási ulmeh láá eereeb iärrás uuccâđ ruttâdem, nuurrâđ lasetiäđuid tast, maggaar materiaal tarbâšuvvoo, já uuccâđ oovtâstpargokuoimijd.
Aanaar kieldâ torjuin mij lep ornim Ijâttes ijjâ -festivaal ohtâvuođâst paaneelsavâstâllâm muusikarâšoddâdmist, kost lijjii panelistin sämmilii muusik já párnáikulttuur áámmátliih Heli Huovinen, Hanna-Maaria Kiprianoff já Ánnámáret Näkkäläjärvi-Länsman. Tábáhtume sarnui kuulmâ sämikielân já jurgâlui suomâkielân. Panelisteh savâstâllii om. tast, maid ličij tehálâš iäláskittiđ tâi siäiluttiđ jyehi kielâjuávhu muusikkulttuurist párnáid, maht vookaalärbivuođâ sirdum iälá ääigi mield já maht viestârkulttuur vaaigut párnái muusikkulttuurân.
Mij halijdijm meiddei kuullâđ arâšoddâdeijei uáinuin, já tondiet oroi tergâdin peessâđ sahhiittâllâđ kielâpiervâlij pargeid. Sämitigge tuárjui taam tooimâ, já mij peesâim savâstâllâđ sehe Aanaar, Ucjuuvâ, Čevetjäävri, Vuáču, Suáđekylá já Ruávinjaargâ kielâpiervâlpargeiguin tast, maid toh párnááh tarbâšeh. Siämmást mij tuálvuim sijjân motomijd laseideaid, maht muusik puáhtá anneeđ sii piäiválii pargoost.
Haahâ ij lah vala finnim taggaar ruttâdem, mii tarbâšuvvoo čuávuvái oosij olášutmân. Šuoŋâpiäju-muskariráiđu kuittâg finnij eidu roovvâdmáánu aalgâst Yle vuossâmuu Ive Muusiktaho -palhâšume, já tääl tot lii iävtukkâssân finniđ Párnáimuusikpeeivi Jellonagaalast Ive Puáđulâš (Vuoden Tulokas) -palhâšume. Mij tuáivup, ete tágáreh huámmášumeh movtijditeh ruttâráájuid huámášiđ, mon tehálâš taat pargo lii já mondiet tom kannattičij tuárjuđ.
Meiddei muskariráiđu juátkoo. Mij lep jo vuáváámin Šuoŋâpiäju čuávuváid oosijd. Sämipárnááh já sämikielâg párnááh láá finniimin lase muusik kuulmâ sämikielân Unna Junná peht jo puáttee ive.
Šuoŋâsuonjâreh-paaneel:
– Uási 1
– Uási 2
Kove: Ulpu Mattus-Kumpunen