Ruotâ Nato-ucâmuš ovdánmin Tuurkist parlamentân

Nato njunoščällee Jens Stoltenberg lii kolliistâlmin Ruotâst. Stoltenberg já Ruotâ njunošminister Ulf Kristersson tooláin tieđettemtilálâšvuođâ, mon ääigi kieđâvuššojii Nuorttâmeerâ torvolâšvuotâ, Bryssel terrortaho já Ruotâ Nato-jeessânvuotâ.

Stoltenberg ilodij Tuurkist puáttám uđđâsijn: Ruotâ Nato-ucâmuš ovdán eennâm parlament ratifisistmân.

Stoltenberg tuáivu, et Ruotâ ličij forgâpalij Nato tievâsjeessân. Kuábáškin sunnust ij kuittâg halijdâm adeliđ täärhib äigitaavlu jeessânproosees ovdánmân.

Meid Uŋgar kalga vala ratifisistiđ Ruotâ Nato-jeessânvuođâ ovdilgo Ruotâst šadda tievâsjeessân. Lii vyerdimist, et Uŋgar čuávu Tuurki tooimâid. Uŋgar lii ovdil almottâm, et tot ij haalijd leđe majemužžân ratifisistmin Ruotâ jeessânvuođâ.

Tieđettemtilálâšvuođâ maŋa Uŋgarist poođij almolâš kommentistem Ruotâ jeessânvuođâ ratifisistmist. Reuters mield Uŋgar olgominister Péter Szijjártó muštâl, et sun lii savâstâllâm turkkilij kollegaidiskijn já iätá, et Uŋgar taha suvereenlii miärádâs Ruotâ jeessânvuođâ háárán.

– Ruotâ Nato-jeessânvuotân kyeskee lahâoovdânpyehtim kyeđđim Tuurki parlamentân ratifisistem várás tuálvu Tuurki tohon, kost mij lep lamaš jo maaŋgâid mánuppoojijd, minister eeđâi já čujottij Uŋgar iävtuttâsân, mii lii vuárdám parlamentist moonnâm ive rääjist.

Ruotâ Nato-kiäinu láá hiđásmittám Tuurki já Ruotâ sierâuáivileh kurdikoččâmušâst já Kooraan puáldimist. Uŋgar aagah hiđes kieđâvuššâmäigitaavlun iä lah čielgâseh. Njunošminister Viktor Orbán lii kuittâg čielgâsávt almottâm, et sun ij uáini, mondiet aššijn ličij huáppu, iäge Ruotâst lah magarehkin torvolâšvuođâ uhkeh.

Ruotâst kolliistâlmis ääigi Stoltenberg uásálist Nato-foorumân. Ton lasseen sun tiäivá njunošminister Kristersson lasseen Ruotâ piäluštâsministeráin, olgoministeráin já parlament sahâalmain.

Käldee:

– Näin Stoltenberg kommentoi Ruotsin Nato-aikataulua – Unkari älähti (www.iltalehti.fi)

Kove: brightfreak (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mađhâšem já šoŋŋâ­dâh­nubás­tus háástui čuávdim – Aanaar kieldâ vuávám ive 2030 räi

Puásuituálust uđđâ mađhâšeijeeviärun – kieldâhovdâ Tommi Kasurinen muštâl Suomâ vijđásumos kieldâ linjáást puátteevuođâ várás. Aanaar. Kaskoo Suomâ puoh vijđásumos kieldâ 150‑juhleive kieldâhovdâ Tommi Kasurinen suogârdij...

Juho Kähkösii nágus­tutkâmuš: Šoŋŋâdâh­lahâ­asâttem vaikut­tâsah juáhá­šuveh epitäsi­vávt eennâm­tieđâ­lávt

Šoŋŋâdâhnubástus já šoŋŋâdâhlahâasâttem mutteh pisovávt arktisii kuávlu mađhâšem, mut vaikuttâsah iä tubduu eennâmtieđâlávt täsivávt. Njuolgâdusah vaigutteh eresnáál Tave-Suomân já eromâšávt sämikuávlun ko Koskâ-Euroopân, tastko...

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjávrálâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...