Ruotâ Nato-ucâmuš ovdánmin Tuurkist parlamentân

Nato njunoščällee Jens Stoltenberg lii kolliistâlmin Ruotâst. Stoltenberg já Ruotâ njunošminister Ulf Kristersson tooláin tieđettemtilálâšvuođâ, mon ääigi kieđâvuššojii Nuorttâmeerâ torvolâšvuotâ, Bryssel terrortaho já Ruotâ Nato-jeessânvuotâ.

Stoltenberg ilodij Tuurkist puáttám uđđâsijn: Ruotâ Nato-ucâmuš ovdán eennâm parlament ratifisistmân.

Stoltenberg tuáivu, et Ruotâ ličij forgâpalij Nato tievâsjeessân. Kuábáškin sunnust ij kuittâg halijdâm adeliđ täärhib äigitaavlu jeessânproosees ovdánmân.

Meid Uŋgar kalga vala ratifisistiđ Ruotâ Nato-jeessânvuođâ ovdilgo Ruotâst šadda tievâsjeessân. Lii vyerdimist, et Uŋgar čuávu Tuurki tooimâid. Uŋgar lii ovdil almottâm, et tot ij haalijd leđe majemužžân ratifisistmin Ruotâ jeessânvuođâ.

Tieđettemtilálâšvuođâ maŋa Uŋgarist poođij almolâš kommentistem Ruotâ jeessânvuođâ ratifisitmist. Reuters mield Uŋgar olgominister Péter Szijjártó muštâl, et sun lii savâstâllâm turkkilâš kollegaidiskijn já iätá, et Uŋgar taha suvereenlii miärádâs Ruotâ jeessânvuođâ háárán.

– Ruotâ Nato-jeessânvuotân kyeskee lahâoovdânpyehtim kyeđđim Tuurki parlamentân ratifisistem várás tuálvu Tuurki tohon, kost mij lep lamaš jo maaŋgâid mánuppoojijd, minister eeđâi já čujottij Uŋgar iävtuttâsân, mii lii vuárdám parlamentist moonnâm ive rääjist.

Ruotâ Nato-kiäinu láá hiđásmittám Tuurki já Ruotâ sierâuáivileh kurdikoččâmušâst já Kooraan puáldimist. Uŋgar aagah hiđes kieđâvuššâmäigitaavlun iä lah čielgâseh. Njunošminister Viktor Orbán lii kuittâg čielgâsávt almottâm, et sun ij uáini, mondiet aššijn ličij huáppu, iäge Ruotâst lah magarehkin torvolâšvuođâ uhkeh.

Ruotâst kolliistâlmis ääigi Stoltenberg uásálist Nato-foorumân. Ton lasseen sun tiäivá njunošminister Kristersson lasseen Ruotâ piäluštâsministeráin, olgoministeráin já parlament sahâalmain.

Käldee:

– Näin Stoltenberg kommentoi Ruotsin Nato-aikataulua – Unkari älähti (www.iltalehti.fi)

Kove: brightfreak (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...