Ruotâ Nato-ucâmuš ovdánmin Tuurkist parlamentân

Nato njunoščällee Jens Stoltenberg lii kolliistâlmin Ruotâst. Stoltenberg já Ruotâ njunošminister Ulf Kristersson tooláin tieđettemtilálâšvuođâ, mon ääigi kieđâvuššojii Nuorttâmeerâ torvolâšvuotâ, Bryssel terrortaho já Ruotâ Nato-jeessânvuotâ.

Stoltenberg ilodij Tuurkist puáttám uđđâsijn: Ruotâ Nato-ucâmuš ovdán eennâm parlament ratifisistmân.

Stoltenberg tuáivu, et Ruotâ ličij forgâpalij Nato tievâsjeessân. Kuábáškin sunnust ij kuittâg halijdâm adeliđ täärhib äigitaavlu jeessânproosees ovdánmân.

Meid Uŋgar kalga vala ratifisistiđ Ruotâ Nato-jeessânvuođâ ovdilgo Ruotâst šadda tievâsjeessân. Lii vyerdimist, et Uŋgar čuávu Tuurki tooimâid. Uŋgar lii ovdil almottâm, et tot ij haalijd leđe majemužžân ratifisistmin Ruotâ jeessânvuođâ.

Tieđettemtilálâšvuođâ maŋa Uŋgarist poođij almolâš kommentistem Ruotâ jeessânvuođâ ratifisistmist. Reuters mield Uŋgar olgominister Péter Szijjártó muštâl, et sun lii savâstâllâm turkkilij kollegaidiskijn já iätá, et Uŋgar taha suvereenlii miärádâs Ruotâ jeessânvuođâ háárán.

– Ruotâ Nato-jeessânvuotân kyeskee lahâoovdânpyehtim kyeđđim Tuurki parlamentân ratifisistem várás tuálvu Tuurki tohon, kost mij lep lamaš jo maaŋgâid mánuppoojijd, minister eeđâi já čujottij Uŋgar iävtuttâsân, mii lii vuárdám parlamentist moonnâm ive rääjist.

Ruotâ Nato-kiäinu láá hiđásmittám Tuurki já Ruotâ sierâuáivileh kurdikoččâmušâst já Kooraan puáldimist. Uŋgar aagah hiđes kieđâvuššâmäigitaavlun iä lah čielgâseh. Njunošminister Viktor Orbán lii kuittâg čielgâsávt almottâm, et sun ij uáini, mondiet aššijn ličij huáppu, iäge Ruotâst lah magarehkin torvolâšvuođâ uhkeh.

Ruotâst kolliistâlmis ääigi Stoltenberg uásálist Nato-foorumân. Ton lasseen sun tiäivá njunošminister Kristersson lasseen Ruotâ piäluštâsministeráin, olgoministeráin já parlament sahâalmain.

Käldee:

– Näin Stoltenberg kommentoi Ruotsin Nato-aikataulua – Unkari älähti (www.iltalehti.fi)

Kove: brightfreak (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Mätkiporgâmuš – Uási 3 ađai maht munnuu peerâ selvân kuhes auto­maađ­hijn

Mun lam ovdebáin Mätkiporgâmuš-blogiteevstâin (Uási 1, Uási 2) muštâlâm, ete mii peerâ viättá uáli ennuv ääigi autost. Taan keerdi mun čálám eenâb-uv párnái porgâmušâin. Párnáigijn jotteem...

Merâmääđhih Hailuoton láá páác­cám historján

Keesi aalgâst poođij váhá olâtteijee uuđâs, ete uđđâ maađij Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst valmâštuvá jo kesimáánu loopâst. Ovdil lâi arvâlum, ete tot...

Mij ferttiiččijm väldiđ pirâs­tiettuin huámá­šumán sierâ­lágá­nijd kulttuu­rijd já kielâid

Čällee: Martti Rajamäki Mun lam luuhâm pirâstiettuid ja valmâštum filosofia maisterin. Mun lam aiccâm, ete távjá ulmuuh iä vääldi pirâstiettuin huámášumán sierâlágánijd kulttuurijd. Mun porgim...

Algâkeesi uđđâ lodde­suhâ­puolvâ čalga

Keesi lii puáttám já ton mield láá puáttám meid puohlágáneh tábáhtusah, maid lii ilo čuávvuđ. Jiemge uáivild kulttuurfestivaalijd tâi muorâstâhpiknikijd, peic luándu jieijâs tábáhtuumijd,...

Anarâš aavis toimâttâs­kodde páácá kesi­luámun

Anarâš aavis toimâttâskoddeest álgá kesiluámu. Toimâttâskodde máccá paargon porgemáánu lovváád peeivi. Luámu ääigi Anarâš aavis ij čuávu uđđâsijd, mut tast huolâhánnáá aavis almostit ain uđđâ...