Sämikielâi káidusmáttááttâshaahâ lii vuod joođoost – fáárust jo 40 kieldâd já 118 škovlâd pirrâ Suomâ

Anarâš aavis savâstâlâi Anne Ollijn, kote tuáimá proojeektkoordinaattorin sämikielâ káidusohtâvuođâid ävkkin kevttee máttááttâshaavâst. Tääl projektist lii jo kuuđâd luuhâmihe monâmin. Máttááttâs lii álgám porgemáánust, já Anne illood, et fáárust láá jo 180 uápped sämikuávlu ulguubeln. Haahâ lii ubâ ääigi vijđánâm. Uáppeeh puátih tääl paijeel 40 kieldâst ohtsis 118 škoovlâst. Haahâ lii tääl pálkkááttâm čiččâm máttáátteijed, kiäin kuulmâs pargeh váldutoimâsâš tijmemáttáátteijen. Anarâškielâ lii vuáimálávt fáárust. Anarâškielâ máttáátteijen toimâv Henna Aikio já Ruska Haavisto, já Laura Ylinampa tuáimá proojeekthovdâ Hanna Helander sajasâžžân. Nuorttâlâškielâ máttááttává Kia Olin já Sirkka Sanila. Tavesämikielâ máttáátteh Máren-Elle Länsman, Máret Ingá Länsman já Laura Njunnas.

Káidusmáttááttâsân lii korrâ tárbu, tastko sämipárnáin jo paijeel 70 % ääsih sämikuávlu ulguubeln, Anne Olli muštâl. Sun smietâd, et tääl haahâ tuáimá ain projektin, mut puátteevuođâst kolgâččij ovdániđ tohokulij, et toimâ uážuččij fastâ saje sämikielâ máttááttâsâst. Sun smietâd, et kyehti sämikielâ tiijme ohhoost iä lah hirmâd ennuv mut pyeri algâ kuittâg. Sun čielgee, et máttáátteijeeh láá lamaš tutâvááh. Nuorah láá čeepih kevttiđ teknisijd káiduspiergâsijd, já máttáátteijei mielâst lii hävski kuullâđ saavâid váhá jieškođe-uv kuávlust. Anne jieš čuávu tárkká tom, maht ääših ovdáneh.

Haahâ lii finnim máttááttâshaldâttuv Cygnaeus-palhâšume ive 2020. Taan palhâšume mieđettemkriterin láá lamaš uásálistem, haavâ šiev juksâm, inkluusio já meid ruokkâdvuotâ kevttiđ uđđâ máttááttemvuovijd.

Haavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö. Taat haahâ ruttâduvvoo eidu tääl luuhâmihán 2023–2024, mut ministeriö lii čonnâsâm ruttâdiđ tom kuulmâ ihán. Tai tiäđui mield haahâ nohá ive 2026.

Käldee:

– Haavâ päikkisijđo

Kove: Marja-Liisa Olthuis

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -nommâsii tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân: anarâškielân, nuorttâlâškielân já pajekielân. Tieđettemkirjáá ulmen lii tuárjuđ luuhâm maaŋgâkielâlijn perruin. Tieđettemkirjááš siskeeld tiäđuid jieijâs...

Puoh Suomâst iälusteijee evnišlaajah láá finnim suomâkielâlii noomâ

Puoh evnišlaajâin, moh iälusteh Suomâst, lii tääl suomâkielâlâš nommâ. Suomâ evnipargojuávkku oovtâst evnipuđâldeijeiguin lii ráhtám suomâkielâlijd noomâid puoh evnišlaajáid, moh kávnojeh Suomâst. Ovdil kielâpargo tuše...

Válláh sättih eelliđ ennuv puárásubbon ko totkeeh ovdil jurdii

Válláh pyehtih eelliđ kuhes eellim. Motomeh välisšlaajah pyehtih eelliđ joba paijeel 100-ihásâžžân. Puárásumos tutkum ruánááeennâmvállá ahheen arvâluvvoo 211 ihheed. Tääl totkeeh láá puáttám ton...

Paijeel čyeti valastâlled láá macâttâm Pariisi olympiapronssimitalis

Jo paijeel čyeti valastâlled, kiäh ožžuu moonnâm ive Pariisi olympialijn tâi paralympialijn pronssimiitaal, láá macâttâm mitalis. Návt muštâl ranskalâš sijđo La Lettre. Suijân toos...

Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt vuástálistee aalmugjienâstemaalgâ moonâi kaavpugstiivrân

Aalmugjienâstemaalgâ, mii vuástálist Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt, mana kietâdâlmân Kiemâjäävri kaavpugstiivrân. Aalgâ uážui 288 vuáláčallud. Kemijoki Oy halijdičij huksiđ pumppâvyeimilágádâs Kiemâjáávrán Áilegtuoddâr kuávlun. Lágádâs tijppâ ličij pumppâturbiin,...