Anarâš aavis savâstâlâi Anne Ollijn, kote tuáimá proojeektkoordinaattorin sämikielâ káidusohtâvuođâid ävkkin kevttee máttááttâshaavâst. Tääl projektist lii jo kuuđâd luuhâmihe monâmin. Máttááttâs aalgij porgemáánust, já Anne illood, et fáárust láá jo 180 uápped sämikuávlu ulguubeln. Haahâ lii ubâ ääigi vijđánâm. Uáppeeh puátih tääl paijeel 40 kieldâst ohtsis 118 škoovlâst. Haahâ lii tääl pálkkááttâm čiččâm máttáátteijed, kiäin kuulmâs pargeh váldutoimâsâžžân tijmemáttáátteijen. Anarâškielâ lii vuáimálávt fáárust. Anarâškielâ máttáátteijen toimâv Henna Aikio já Ruska Haavisto, já Laura Ylinampa tuáimá proojeekthovdâ Hanna Helander sajasâžžân. Nuorttâlâškielâ máttááttává Kia Olin já Sirkka Sanila. Tavesämikielâ máttáátteh Máren-Elle Länsman, Máret Ingá Länsman já Laura Njunnas.
Káidusmáttááttâsân lii korrâ tárbu, tastko sämipárnáin jo paijeel 70 % ääsih sämikuávlu ulguubeln, Anne Olli muštâl. Sun smietâd, et tääl haahâ tuáimá ain projektin, mut puátteevuođâst kolgâččij ovdániđ tohokulij, et toimâ uážuččij fastâ saje sämikielâ máttááttâsâst. Sun smietâd, et kyehti sämikielâ tiijme ohhoost iä lah hirmâd ennuv mut pyeri algâ kuittâg. Sun čielgee, et máttáátteijeeh láá lamaš tuđâvááh. Nuorah láá čeepih kevttiđ teknisijd káiduspiergâsijd, já máttáátteijei mielâst lii hävski kuullâđ saavâid váhá jieškođe-uv kuávlust. Anne jieš čuávu tárkká tom, maht ääših ovdáneh.
Haahâ finnij máttááttâshaldâttuv Cygnaeus-palhâšume ive 2020. Taan palhâšume mieđettemkriterin láá lamaš uásálistem, haavâ šiev juksâm, inkluusio já meid ruokkâdvuotâ kevttiđ uđđâ máttááttemvuovijd.
Haavâ ruttâd máttááttâs- já kulttuurministeriö. Taat haahâ ruttâduvvoo eidu tääl luuhâmihán 2023–2024, mut ministeriö lii čonnâsâm ruttâdiđ tom kuulmâ ihán. Tai tiäđui mield haahâ nohá ive 2026.
Käldee:
Kove: Marja-Liisa Olthuis