Šave váimu sirdum ulmui nube tove olmooškode historjást

USAst lii nube tove olmooškode historjást sirdum šave váimu ulmuu roopân. Návt almottuvvoo Maryland ollâopâttuv pyecceiviäsu tiäđáttâsâst.

Čuopâdâs tohhui koskoho, já vástuppeeivi adelum tiäđáttâs mield 58-ihásii Lawrence Faucette puáránem lii vuálgám pyereest joton.

”Sun vuáiŋá jieš, já suu váimu tuáimá išepiergâsijttáá”, tiäđáttâsâst muštâluvvoo.

Faucette kierdâi kuhás ovdánâm vorrâsuonâtaavdâst, mondiet táválâš orgaansirdem ij lam sunjin máhđulâš. Almai jieš muštâlij tiäđáttâsâst, et šave vááimu sirdem sunjin lâi suu áinoo máhđulâšvuotâ pissoođ jiegâin.

Maryland ollâopâttuvlâš pyecceiviäsu siirdij vuosmuu keerdi historjást šave vááimu ulmui uđđâivemáánust 2022. Talle-uv čuopâdâs luhostui pyereest, mut 57-ihásâš David Bennett jaamij kyehti mánuppaje maŋeláá. Bennett tiervâsvuotâ lâi hyeni jo ovdil čuopâdâs, já suu roopâst lijjii maaŋgah kudduumeh. Jäämmimsuijân lâi arvâlmij mield šave virus, mii lâi pessim vááimun já mii ij huámmášum ovdil vááimu sirdem.

Čuopâdâsâin, main monnii ellee kođos sirdoo ulmui, lii ain stuorrâ riskâ toos, et ulmuu roppâ hilgoškuát omâs kođđoos tâi orgaan.

Maryland ollâopâttuvlii pyecceiviäsu váimusirdemijn čuolmâ lii irâttum čovduđ toin naalijn, et čuopâdâsâin kiävttojeh geeninubástittum šovij vááimuh.

Faucette tile čuávvoo tárkká, já čuávuvááh ohoh láá kriittisiih suu selvânem tááhust. Faucette kálgu Anni iätá, et sunnuu áinoo tuoivân ličij finniđ laseääigi, čokkáđ já juuhâđ käähvi oovtâst.

Čuopâdâsah, main ellei kođoseh tâi orgaaneh sirdojeh ulmui, kočoduvvojeh ksenotransplantaation. Toh tuáivu mield pyehtih iše toos, et luovâttum olmoošorgaaneh láá ain vääniht.

Käldeeh:

– Maryland surgeons perform second pig heart transplant, trying to save a dying man (www.cbsnews.com)

– Ihmiselle asennettiin toista kertaa sian sydän Yhdys­valloissa, edellinen potilas kuoli (www.hs.fi)

Kove: Engin Akyurt (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....