Espanja algâttij EU-saavâjođetteijeevuođâ äigipaajees

Espanja algâttij historjás viiđâd EU-saavâjođetteijeevuođâ äigipaajees syeinimáánu aalgâst. Taat saavâjođetteijeevuotâ pištá ain ihepele. Espanja arbij saje Ruotâst, mii tooimâi saavâjođetteijen uđđivemáánust kesimáánun 2023. Espanja maŋa saavâjođetteijeevuotâ sirdoo Belgian čuávuváá ihepiälán uđđivemáánu 2024 aalgâst.

Espanja tiädut saavâjođetteijeevuođâs ääigi nelji válduääši: uđđâsistráhtálistem já strategisii autonomia, ruánáá já ekologisii sirdâšume, sosiaallii já ekonomisii vuoigâlâšvuođâ já EU ohtâlâsvuođâ nonnim.

Uđđâsistráhtálistmist já strategisii autonomia nonniimist Espanja haalijd nonniđ EU kištottâllâmhiäđu maaŋgâ syergist tego uđâsmuvvee energia, digitalisistem, robotiik já talhâsráhtálâšvuođâ suorgijn. Ruánáá já ekologisii sirdum syergist Espanja haalijd ovdediđ loopâ räi majemuid laavâid siämmáánáál ko meid Fit for 55 -šoŋŋâdâhpakkeet laavâid. Ton lasseen tot tiädut meiddei Ovtâstum aalmugkudij ovdedem ulmij njunoščuákkim já ive 2030 Agenda čuákkim. Sosiaallii já ekonomisii vuoigâlâšvuođâ oovdân Espanja áigu ovdediđ irâttâsviäruttâs minimistandardij finnim puoh jeessânstaatâin, eromâšávt digitaallii syergist sehe estiđ vuáimálubbooht viärukarvem EU:st. Niäljádin tot viggá ovtâstittiđ EU sismarkkânijd nuuvt paŋkkiunion já uáiviomâdâhmarkkânunion sesâlistmáin, iäláskittemvarij pehtilis kiävttoin ko meid siisâvarrim- já torvosajeuđâsmittem čoođâtuálvumáin.

Espanja saavâjođetteijeevuođâ ohtâ kuávdáš prioriteet lii meid Ukraina tuárjum, mondiet uáiviminister Pedro Sánchez algâttij saavâjođetteijeevuođâ äigipaje kolliistâlmáin Kiovast.

Käldee:

– Espanja aloitti EU-puheenjohtajakautensa 1. heinäkuuta (www.sirpapietikainen.net)

Kove: Vane Monte (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ tutkâmuš: Larmâ toovât streesâ čuovjisskálžoid

Čääsivuáláá laarmâ vaikuttâsah merânjomâtteijeid já kuolijd láá tutkum uáli ennuv, mut laarmâ vaikuttâsâin čielgitävtittes elleid ij lah vala ennustkin tiätu. Eskenpalij almostum tutkâmuš vuájui...

Anarâš­kielâ servi uárnee Wiki­pedia-páájá Helsi­gist roovvâd­máánu loo­pâst

Anarâškielâ servi já Wikimedia Suomâ uárnejeh Wikipedia-páájá Helsigist 31.10.–1.11. tijme 9–18. Juurdân lii čäälliđ, tivvoođ já tievâsmittiđ Wikipedia-artikkâlijd, savâstâllâđ Wikipedia-pargoost já siärvustâllâđ anarâškielân. Seervist pääihi...

New Yorkist káátuh láá máálá­jum vielgâ­din jo miljovn nelji­hâš­meet­terid, vâi piirâs já tááluh čuás­kuččii

Maaŋgah korrâ pakkâpajeh keččâlâddii Maadâ- já Koskâ-Euroop moonnâm keesi. Maaŋgâi soojij liegâs lâi paijeel 40 cekkid. Ulâttâs 48,4 °C mittedui syeinimáánu pelimuddoost Sardiniast Italiast. Eellim...

Saturnus maadâ­náápán lii almos­tum jietâ­nâs love­čievâg

Saturnus áimukiärdán lii almostum hirmâd stuorrâ lovečievvâg häämi. Totkeejuávkku muštâlij kávnusist čohčâmáánu aalgâst, já puátuseh almostittojii Science Advances ‑loostâst. Riššoviirdij hammim polvâstielâs jorá Saturnus maadânäävi...

Uđđâ tutkâmuš muštâl lase afriklij oorjij álgupuátimist

Taan keesi aalmugijkoskâsâš totkeejuávkku almostitij tutkâmuš afriklij oorjij álgupuátimist. Tutkâmušâst selvâttui, lii-uv máhđulâš tiettiđ oorjij álgupuáttim tutkâmáin paanij isotoopijd já viärdádâlmáin taid Afrik isotoopáid. ”Ovdil...