Espanja algâttij EU-saavâjođetteijeevuođâ äigipaajees

Espanja algâttij historjás viiđâd EU-saavâjođetteijeevuođâ äigipaajees syeinimáánu aalgâst. Taat saavâjođetteijeevuotâ pištá ain ihepele. Espanja arbij saje Ruotâst, mii tooimâi saavâjođetteijen uđđivemáánust kesimáánun 2023. Espanja maŋa saavâjođetteijeevuotâ sirdoo Belgian čuávuváá ihepiälán uđđivemáánu 2024 aalgâst.

Espanja tiädut saavâjođetteijeevuođâs ääigi nelji válduääši: uđđâsistráhtálistem já strategisii autonomia, ruánáá já ekologisii sirdâšume, sosiaallii já ekonomlii vuoigâlâšvuođâ já EU ohtâlâsvuođâ nonnim.

Uđđâsistráhtálistmist já strategisii autonomia nonniimist Espanja haalijd nonniđ EU kištottâllâmhiäđu maaŋgâ syergist tego uđâsmuvvee energia, digitalisistem, robotiik já talhâsráhtálâšvuođâ suorgijn. Ruánáá já ekologisii sirdum syergist Espanja haalijd ovdediđ loopâ räi majemuid laavâid siämmáánáál ko meid Fit for 55 -šoŋŋâdâhpakkeet laavâid. Ton lasseen tot tiädut meiddei Ovtâstum aalmugkudij ovdedem ulmij njunoščuákkim já ive 2030 Agenda čuákkim. Sosiaallii já ekonomlii vuoigâlâšvuođâ oovdân Espanja áigu ovdediđ irâttâsviäruttâs minimstandardij finnim puoh jeessânstaatâin, eromâšávt digitaallii syergist sehe estiđ vuáimálubbooht viärukarvem EU:st. Niäljádin tot viggá ovtâstittiđ EU sismarkkânijd nuuvt paŋkkiunion já uáiviomâdâhmarkkânunion sesâlistmáin, iäláskittemvarij pehtilis kiävttoin ko meid sisvarrim- já torvosajeuđâsmittem čoođâtuálvumáin.

Espanja saavâjođetteijeevuođâ ohtâ kuávdáš prioriteet lii meid Ukraina tuárjum, mondiet uáiviminister Pedro Sánchez algâttij saavâjođetteijeevuođâ äigipaje kolliistâlmáin Kiovast.

Käldee:

– Espanja aloitti EU-puheenjohtajakautensa 1. heinäkuuta (www.sirpapietikainen.net)

Kove: Vane Monte (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân

Luuhâmkuávdáš lii almostittám Lue lapselle -nommâsii tieđettemkirjáá kuulmâ sämikielân: anarâškielân, nuorttâlâškielân já pajekielân. Tieđettemkirjáá ulmen lii tuárjuđ luuhâm maaŋgâkielâlijn perruin. Tieđettemkirjááš siskeeld tiäđuid jieijâs...

Puoh Suomâst iälusteijee evnišlaajah láá finnim suomâkielâlii noomâ

Puoh evnišlaajâin, moh iälusteh Suomâst, lii tääl suomâkielâlâš nommâ. Suomâ evnipargojuávkku oovtâst evnipuđâldeijeiguin lii ráhtám suomâkielâlijd noomâid puoh evnišlaajáid, moh kávnojeh Suomâst. Ovdil kielâpargo tuše...

Válláh sättih eelliđ ennuv puárásubbon ko totkeeh ovdil jurdii

Válláh pyehtih eelliđ kuhes eellim. Motomeh välisšlaajah pyehtih eelliđ joba paijeel 100-ihásâžžân. Puárásumos tutkum ruánááeennâmvállá ahheen arvâluvvoo 211 ihheed. Tääl totkeeh láá puáttám ton...

Paijeel čyeti valastâlled láá macâttâm Pariisi olympiapronssimitalis

Jo paijeel čyeti valastâlled, kiäh ožžuu moonnâm ive Pariisi olympialijn tâi paralympialijn pronssimiitaal, láá macâttâm mitalis. Návt muštâl ranskalâš sijđo La Lettre. Suijân toos...

Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt vuástálistee aalmugjienâstemaalgâ moonâi kaavpugstiivrân

Aalmugjienâstemaalgâ, mii vuástálist Kiemâjäävri pumppâvyeimilágádâsproojeekt, mana kietâdâlmân Kiemâjäävri kaavpugstiivrân. Aalgâ uážui 288 vuáláčallud. Kemijoki Oy halijdičij huksiđ pumppâvyeimilágádâs Kiemâjáávrán Áilegtuoddâr kuávlun. Lágádâs tijppâ ličij pumppâturbiin,...