Sofia Virta lii Ruánáá lito uđđâ saavâjođetteijee

Kaarinalâš, 32-ihásâš, nube paje aalmugovdâsteijee Sofia Virta väljejui Ruánáá lito uđđâ saavâjođetteijen lávurduv Seinäjoki piäládâhčuákkimist. Virta finnij piäláduv jesânij koskâsii jienâstmist 2 760 jiennâd ađai suulân 58 % jienâin. Nubben iävtukkâssân lâi espoolâš aalmugovdâsteijee Saara Hyrkkö, kote finnij 1 941 jiennâd (41 %). Jienah lijjii ohtsis 4 731, main 30 lijjii kuáruseh. Ruánáá lito oovdeb saavâjođetteijen ive 2019 rääjist tooimâi Maria Ohisalo, kote almottij cuáŋuimáánu ovdâskoddevaaljâi maŋa, ete sun ij ááigu juátkiđ tooimâst. Sun meid eeđâi, ete sun tuárjuččij kiäm peri, kote väljejuvvoo suu sajan. Hyrkkö-uv almottij jienâstem maŋa, ete sun tuárju uđđâ saavâjođetteijee.

Virta lii toimâm aalmugovdâsteijen ive 2019 rääjist, kuás sun väljejui Varsinais-Suomâ vaaljâpirrâduvâst 4 289 jienáin. Taan ive vaaljâin sun peesâi ovdâskoodán uđđâsist siämmáá vaaljâpirrâduvâst 5 533 jienáin. Ton lasseen sun lii toimâm Kaarina kaavpug váldustiivrâst ive 2017 rääjist já Varsinais-Suomâ kuávluváldustiivrâst ive 2022 rääjist. Ovdil politiik Virta tooimâi párnáisuoijâlmist sehe mielâtiervâsvuotâpargoost já uáiváditteehuolâttâsâst.

Uđđâ saavâjođetteijest lii viehâ vädis pargo vyerdimin, tastko piäládâh killái vaaljâtáppám moonnâm cuáŋuimáánu ovdâskoddevaaljâin. Ruánáá litto finnij ive 2019 ovdâskoddevaaljâin 11,5 % jienâin já 20 ovdâsteijed. Taan ive vaaljâin vist piäládâh finnij innig 7,0 % jienâin já 13 ovdâsteijed. Siämmást ovdâskoddeest koočâi ovdâmerkkân tallaš värisaavâjođetteijee Iiris Suomela. Ko Ohisalo almottij cuáŋuimáánust, ete sun ij ááigu juátkiđ, te maaŋgah piäláduv merhâšittee noomah, tego värisaavâjođetteijeeh Iiris Suomela já Atte Harjanne sehe Sanna Marin haldâttâs olgominister Krista Mikkonen, kiäldádâttii saavâjođetteijeekiišton uásálistmist. Loppâloopâst kiišton passijn tuše Virta já Hyrkkö. Virta annoo ekonomisávt viehâ uálgispiäládâhlâžžân, já motomeh tuáivuh, ete suu saavâjođetteijeevuotâ hokâttâlâččij nuuvt kočodum ”čuovjisruánáá” jienâsteijeid. Virta jieš eeđâi Yle sahhiittâlmist, ete piäláduv tile pyeredem váátá korrâ pargo já vyeligis munejurduu. Sun meid tuáivu, ete Ruánáá litto vuálgá ovdâskulij ohtâlâs juávkkun.

Piäládâhčuákkimist väljejuvvojii meid eres merhâšittee tooimah. Uđđâ värisaavâjođetteijen väljejuvvojii Oras Tynkkynen, Silja Keränen já Bella Forsgrén, piäládâhstiivrâ saavâjođetteijen väljejui Riina Lumme, já piäládâhčällen väljejui Anna Moring.

Käldeeh:

– Vihreät uusi puoluejohtonsa ja päätti tukea Haavistoa presidenttikisassa – Sofia Virran mielestä ilmastotavoitteista lipsuminen olisi ”typeryyttä” (yle.fi)

– Vasta-Virta (yle.fi)

– Yksi kieltäytyminen lisää – Fatim Diarra ei lähde vihreiden puheen­johtaja­kisaan (www.is.fi)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...