Sofia Virta lii Ruánáá lito uđđâ saavâjođetteijee

Kaarinalâš, 32-ihásâš, nube paje aalmugovdâsteijee Sofia Virta väljejui Ruánáá lito uđđâ saavâjođetteijen lávurduv Seinäjoki piäládâhčuákkimist. Virta finnij piäláduv jesânij koskâsii jienâstmist 2 760 jiennâd ađai suulân 58 % jienâin. Nubben iävtukkâssân lâi espoolâš aalmugovdâsteijee Saara Hyrkkö, kote finnij 1 941 jiennâd (41 %). Jienah lijjii ohtsis 4 731, main 30 lijjii kuáruseh. Ruánái oovdeb saavâjođetteijen ive 2019 rääjist tooimâi Maria Ohisalo, kote almottij cuáŋuimáánu ovdâskoddevaaljâi maŋa, ete sun ij ááigu juátkiđ tooimâst. Sun meid eeđâi, ete sun tuárjuččij kiäm peri, kote väljejuvvoo suu sajan. Hyrkkö-uv almottij jienâstem maŋa, ete sun tuárju uđđâ saavâjođetteijee.

Virta lii toimâm aalmugovdâsteijen ive 2019 rääjist, kuás sun väljejui Varsinais-Suomâ vaaljâpirrâduvâst 4 289 jienáin. Taan ive vaaljâin sun peesâi ovdâskoodán uđđâsist siämmáá vaaljâpirrâduvâst 5 533 jienáin. Ton lasseen sun lii toimâm Kaarina kaavpug váldustiivrâst ive 2017 rääjist já Varsinais-Suomâ kuávluváldustiivrâst ive 2022 rääjist. Ovdil politiik Virta tooimâi párnáisuoijâlmist sehe mielâtiervâsvuotâpargoost já uáiváditteehuolâttâsâst.

Uđđâ saavâjođetteijest lii viehâ vädis pargo vyerdimin, tastko piäládâh killái vaaljâtáppám moonnâm cuáŋuimáánu ovdâskoddevaaljâin. Ruánááh finnejii ive 2019 ovdâskoddevaaljâin 11,5 % jienâin já 20 ovdâsteijed. Taan ive vaaljâin vist piäládâh finnij innig 7,0 % jienâin já 13 ovdâsteijed. Siämmást ovdâskoddeest koočâi ovdâmerkkân tallaš värisaavâjođetteijee Iiris Suomela. Ko Ohisalo almottij cuáŋuimáánust, ete sun ij ááigu juátkiđ, te maaŋgah piäláduv merhâšittee noomah, tego värisaavâjođetteijeeh Iiris Suomela já Atte Harjanne sehe Sanna Marin haldâttâs olgominister Krista Mikkonen, kiäldádâttii saavâjođetteijeekiišton uásálistmist. Loppâloopâst kiišton passijn tuše Virta já Hyrkkö. Virta annoo ekonomâlávt viehâ uálgispiäládâhlâžžân, já motomeh tuáivuh, ete suu saavâjođetteijeevuotâ hokâttâlâččij nuuvt kočodum “čuovjisruánáá” jienâsteijeid. Virta jieš eeđâi Yle sahhiittâlmist, ete piäláduv tile pyeredem váátá korrâ pargo já vyeligâš munejurduu. Sun meid tuáivu, ete ruánááh vyelgih ovdâskulij ohtâlâs juávkkun.

Piäládâhčuákkimist väljejuvvojii meid eres merhâšittee tooimah. Uđđâ värisaavâjođetteijen väljejuvvojii Oras Tynkkynen, Silja Keränen já Bella Forsgrén, piäládâhstiivrâ saavâjođetteijen väljejui Riina Lumme, já piäládâhčällen väljejui Anna Moring.

Käldeeh:

Vihreät uusi puoluejohtonsa ja päätti tukea Haavistoa presidenttikisassa – Sofia Virran mielestä ilmastotavoitteista lipsuminen olisi ”typeryyttä” (yle.fi)

Vasta-Virta (yle.fi)

Yksi kieltäytyminen lisää – Fatim Diarra ei lähde vihreiden puheen­johtaja­kisaan (www.is.fi)

Kove: Gerd Altmann (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Nuuvtá puŋkkipuáhuttâsah vijđáneh uđđâ riskâkuávloid

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs THL lii meridâm vijđediđ puŋkkipuáhuttâsohjelmis uđđâ riskâkuávloid Suomâst. THL tiäđáttâs mield uđđâ riskâkuávluh láá Espoost, Kirkkonummist, Uusikaupunkist já Hailuotost. Tärhibeht ollâ...

Taažâ Sämirääđi lii juáhám ive 2025 kulttuurtorjuid

Sämirääđi kulttuurlävdikodde lii juáhám taan ive kulttuurtorjuid. Kulttuurtorjuuh juáhhojii ohtsis 1 965 000 NOK ađai suullân 167 000 eurod. Sämirääđi juovij ihán 2025 ohtsis nelji...

Wikipedia-páájá uárnejuvvoo Anarist 25.–26.1.

Anarâškielâ servi já Oulu ollâopâttuv Giellagas-instituut uárnejeh Wikipedia-páájá Säämi máttááttâskuávdáást Anarist uđđâivemáánu 25.–26. peeivi tijme 10–16. Páájá stivriv Anarâškielâ seervi mediapargee Fabrizio Brecciaroli já...

Astronaut André Kuipers kolliistâlâi Anarist

Lii ain hävski almostittiđ uđđâ kirje já finniđ luhâmuš. Astronaut André Kuipers scifi-roomaan Missio máhđuttem almostui anarâškielân virgálávt uđđivemáánu 4. peeivi. Anarâškielâ servi ornij...

Ive 2024 Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel vuossâmuu keerdi mittedemhistorjást

Ihe 2024 lâi vuossâmuš ihe mittedemhistorjást, ko Eennâmpáálu lieggânem pajanij 1,5 ceehi rääji paajaabel. Maailm koskâliegâsvuođâ pajanem lâi 1,6 °C, ko tom verdid ovdârááhtuslii...