Anarâškielâ servi toolâi ihečuákkim koskoho

Anarâškielâ servi toolâi ihečuákkim koskoho Sajosist. Seervist oovdiš fastâ stivrâ juátká. Saavâjođetteijen juátká Marja-Liisa Olthuis, värisaavâjođetteijen Miina Seurujärvi, čällen Saammâl Morottaja, jesânin já ruttâtuállen Iiris Kangas já jesânin Henna Tervaniemi. Värijesânin tuáimih Jukka Mettovaara (Marja-Liisa Olthuis värijeessân), Hannu Kangasniemi (Miina Seurujärvi värijeessân), Fabrizio Brecciaroli (Saammâl Morottaja värijeessân), Matti Morottaja (Iiris Kangas värijeessân) já Tiina Lehmuslehti (Henna Tervaniemi värijeessân).

Tehelumos nubástusah láá lostâalmostitmijn. Jis ruttâtile ij muttuu kiiđâ ääigi, te Anarâš-lostâ almostuvá taan ive tuše ohtii, já nubben numerin lii kalender, mon teeman šoddii kuđâlmeh. Kalender čáálá Susanna Kaartinen. Loostâš almostuvá kuohtii. Kuálmádin lostân almostuvá Anarâš aavis, mii peividuvvoo ucemustáá kulmii ohhoost. Tast kalgeh almostuđ páiháliih uđđâseh, Suomâ uđđâseh, maailm uđđâseh, blogih, sahhiittâlmeh, uáivilčalluuh já njunoščalluuh. Loostâid tooimât mediapargee Fabrizio Brecciaroli. Anarâš-loostâ já Lostii almostittemmeeri kepiduvvoo ruttâtile keežild: Anarâškielâ servi ij lah innig finnim ruttâdem Taikest lostâtooimâ várás, já tot kárttá almostittiđ loostâid tuše Sämitige torjuin. Aavis ráhtoo aalgâst suullân talgoovuoiŋáin. Aavis várás pálkkááttuvvojeh kyehti kesipargee toimâtteijei luámui ááigán. Aavis lii pieijum joton tondiet ko tuuđhâtmij mield toos lii älkkeb finniđ ruttâdem ko ovdebáá myenster mield härviibeht almostuvvee lostáid.

Taan-uv ive servi áigu kuástidiđ nuorâikiirjijd. Teddilmist lii Jukka Mettovaara jurgâlem Mehis Heinsaar kirje Hiärrá Paavvâl äigikirjeh. Čuávuvâžžân ovdil keesi almostuvá Henna Tervaniemi jurgâlus Timo Parvela kirjeest Ella Laapist. Maŋeláá čohčuv almostittojeh vala lase kirjeh. Juurdân lii almostittiđ suullân kuttâ kirje.

Servi vuábdá meid kielâpalvâlusâid tego jurgâlusâid já kielâtipšompalvâlusâid. Taat lii uđđâ palvâlus seervist.

Seervi ihemuštâlus 2022 já tievâslâš toimâvuávám 2023 almostuveh Anarâš-loostâst cuáŋuimáánust.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhle­seminaar Kuovdâ­kiäinust

Säämi ollâškovlâ já Turku ollâopâttâh ornijn kielâtotkee Konrad Nielsen 150-ive juhleseminaar roovvâdmáánu 22.–23. peeivi Kuovdâkiäinust Säämi ollâškoovlâst. Taan ive láá kuullâm 150 ihheed professor...

Louvre-museo Pariisist siirdij jálu­keđgijdis Ranska kuávdáš­paaŋki hoolvin

Ranskalâš media muštâl, et Louvre-museo Pariisist lii sirdám jálukeđgijdis Ranska kuávdášpaaŋki hoolvin pajeláhháá okko tassaaš (19.10.) tábáhtum ruokkâdis rievedem maŋa. Jálukeeđgih sirdojii syele čovgâ...

Rosemary Coogan – uđđâ puolvâ astronaut

Rosemary Coogan lii Euroop komovuotâornijdume ESA majemuu astronautvaljim kuávdáš nommâ: sun lii ohtâ ton vittâsist, kiäh väljejuvvojii ive 2022 álgám eidusii astronautškovliittâsân. Talle ko Rosemary...

Maailm vuossâmuš umesämi­kielâlâš video­spellâ Geävrrie lii almostum

Geävrrie, maailm vuossâmuš videospellâ umesämikielân, lii almostum. Spellâ maainâst sämiruumbust, mii lii kavnum Ranskaast. Kuhháá Säämist meddâl lamaš rumbu lii monâttâm vuoimijdis, já spellee pargon...

Indiast juhloo čuovâ juhle diwali

Miljovneh ulmuuh Indiast juhloh roovvâdmáánu 20. já 21. peeivi rääjist diwali, mii lii ohtâ hindui puoh tehálumosijn juuhlijn. Viđâpiäivásii juhle ääigi ulmuuh cokkiitteh laampuid...