Anarâškielâ servi toolâi ihečuákkim koskoho

Anarâškielâ servi toolâi ihečuákkim koskoho Sajosist. Seervist oovdiš fastâ stivrâ juátká. Saavâjođetteijen juátká Marja-Liisa Olthuis, värisaavâjođetteijen Miina Seurujärvi, čällen Saammâl Morottaja, jesânin já ruttâtuállen Iiris Kangas já jesânin Henna Tervaniemi. Värijesânin tuáimih Jukka Mettovaara (Marja-Liisa Olthuis värijeessân), Hannu Kangasniemi (Miina Seurujärvi värijeessân), Fabrizio Brecciaroli (Saammâl Morottaja värijeessân), Matti Morottaja (Iiris Kangas värijeessân) já Tiina Lehmuslehti (Henna Tervaniemi värijeessân).

Tehelumos nubástusah láá lostâalmostitmijn. Jis ruttâtile ij muttuu kiiđâ ääigi, te Anarâš-lostâ almostuvá taan ive tuše ohtii, já nubben numerin lii kalender, mon teeman šoddii kuđâlmeh. Kalender čáálá Susanna Kaartinen. Loostâš almostuvá kuohtii. Kuálmádin lostân almostuvá Anarâš aavis, mii peividuvvoo ucemustáá kulmii ohhoost. Tast kalgeh almostuđ páiháliih uđđâseh, Suomâ uđđâseh, maailm uđđâseh, blogih, sahhiittâlmeh, uáivilčalluuh já njunoščalluuh. Loostâid tooimât mediapargee Fabrizio Brecciaroli. Anarâš-loostâ já Lostii almostittemmeeri kepiduvvoo ruttâtile keežild: Anarâškielâ servi ij lah innig finnim ruttâdem Taikest lostâtooimâ várás, já tot kárttá almostittiđ loostâid tuše Sämitige torjuin. Aavis ráhtoo aalgâst suullân talgoovuoiŋáin. Aavis várás pálkkááttuvvojeh kyehti kesipargee toimâtteijei luámui ááigán. Aavis lii pieijum joton tondiet ko tuuđhâtmij mield toos lii älkkeb finniđ ruttâdem ko ovdebáá myenster mield härvibeht almostuvvee lostáid.

Taan-uv ive servi áigu kuástidiđ nuorâikiirjijd. Teddilmist lii Jukka Mettovaara jurgâlem Mehis Heinsaar kirje Hiärrá Paavvâl äigikirjeh. Čuávuvâžžân ovdil keesi almostuvá Henna Tervaniemi jurgâlus Timo Parvela kirjeest Ella Laapist. Maŋeláá čohčuv almostittojeh vala lase kirjeh. Juurdân lii almostittiđ suullân kuttâ kirje.

Servi vuábdá meid kielâpalvâlusâid tego jurgâlusâid já kielâtipšompalvâlusâid. Taat lii uđđâ palvâlus seervist.

Seervi ihemuštâlus 2022 já tievâslâš toimâvuávám 2023 almostuveh Anarâš-loostâst cuáŋuimáánust.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Korrâ meccipuáluh pijnedeh Maadâ-Euroop – Virgeomâ­hááh muštotteh: evakuis­tem­miä­rádâs kalga nuáv­dittiđ

Maadâ-Euroop pijnedeh viijđes meccipuáluh maaŋgâ enâmist. Eromâš vädis tile lii Ranskaast já Espanjast, kost koškáduvah, pakkâseh já korrâ piegah láá toohâm časkâdempargoid vädisin. Viijđes...

Vuáládâh­eennâm­liih tuáhtáreh väätih jieijâs äšši­gâš­šáid lase tiäđu šoohân­mist: Maŋgâsist meendu optimis­tisâš uáinu äpit­teem­min šoddâ­mist

Vuáládâhenâmijn šoovâtmân spesialistum tuáhtáreh já gynekologeh väätih aalmuglii tieđettemkampanja, mon ulmen ličij lasettiđ tiäđu šoohânmist já estiđ epirealistlijd vuárdámušâid äpitteemmin šoddâmist. Tuáhtáreh láá čáállám ávus...

MM-jyelgipáálu niäljá­dâs­finaleh láá spellum

MM-jyelgipáálu niäljádâsfinaleh spiällojii syeinimáánu 9.–12. peeivi. Tain kuáhtájii Ranska já Marokko, Espanja já Belgia, Taažâ já Eŋland sehe Argentiina já Sveicci. Pelifinaláid maneh tääl Ranska,...

Ovtâstittum čuoigâm meddâl, ryeš­šiliih maassâd – Aalmugij­koskâsâš olympia­komitea toovâi stuorrâ miärá­dâsâid maje­baargâ

Aalmugijkoskâsii olympiakomitea (AOK) stivrâ čuákkimistij majebaargâ syeinimáánu 7. peeivi. Čuákkimist soppui eereeb iärrás ive 2030 tälviolympialij šlaajâin já ohjelmist. Stivrâ meridij, ete ovtâstittum čuoigâm...

Jyelgipáálu MM-kištoi niäljádâs­finalisteh láá tääl tiäđust – olâttâsah, historjá já täsni­puudah

Jyelgipáálu MM-kištoh láá joođoost. Ovtâstum staatah, Kanada já Meksiko uárnejeh speelâid oovtâst. MM‑kištoid uásálisteh taan tove 48 enâmid, já turnaamist spiällojeh ohtsis 104 spellâd....