Anarâškielâ servi toolâi ihečuákkim koskoho

Anarâškielâ servi toolâi ihečuákkim koskoho Sajosist. Seervist oovdiš fastâ stivrâ juátká. Saavâjođetteijen juátká Marja-Liisa Olthuis, värisaavâjođetteijen Miina Seurujärvi, čällen Saammâl Morottaja, jesânin já ruttâtuállen Iiris Kangas já jesânin Henna Tervaniemi. Värijesânin tuáimih Jukka Mettovaara (Marja-Liisa Olthuis värijeessân), Hannu Kangasniemi (Miina Seurujärvi värijeessân), Fabrizio Brecciaroli (Saammâl Morottaja värijeessân), Matti Morottaja (Iiris Kangas värijeessân) já Tiina Lehmuslehti (Henna Tervaniemi värijeessân).

Tehelumos nubástusah láá lostâalmostitmijn. Jis ruttâtile ij muttuu kiiđâ ääigi, te Anarâš-lostâ almostuvá taan ive tuše ohtii, já nubben numerin lii kalender, mon teeman šoddii kuđâlmeh. Kalender čáálá Susanna Kaartinen. Loostâš almostuvá kuohtii. Kuálmádin lostân almostuvá Anarâš aavis, mii peividuvvoo ucemustáá kulmii ohhoost. Tast kalgeh almostuđ páiháliih uđđâseh, Suomâ uđđâseh, maailm uđđâseh, blogih, sahhiittâlmeh, uáivilčalluuh já njunoščalluuh. Loostâid tooimât mediapargee Fabrizio Brecciaroli. Anarâš-loostâ já Lostii almostittemmeeri kepiduvvoo ruttâtile keežild: Anarâškielâ servi ij lah innig finnim ruttâdem Taikest lostâtooimâ várás, já tot kárttá almostittiđ loostâid tuše Sämitige torjuin. Aavis ráhtoo aalgâst suullân talgoovuoiŋáin. Aavis várás pálkkááttuvvojeh kyehti kesipargee toimâtteijei luámui ááigán. Aavis lii pieijum joton tondiet ko tuuđhâtmij mield toos lii älkkeb finniđ ruttâdem ko ovdebáá myenster mield härvibeht almostuvvee lostáid.

Taan-uv ive servi áigu kuástidiđ nuorâikiirjijd. Teddilmist lii Jukka Mettovaara jurgâlem Mehis Heinsaar kirje Hiärrá Paavvâl äigikirjeh. Čuávuvâžžân ovdil keesi almostuvá Henna Tervaniemi jurgâlus Timo Parvela kirjeest Ella Laapist. Maŋeláá čohčuv almostittojeh vala lase kirjeh. Juurdân lii almostittiđ suullân kuttâ kirje.

Servi vuábdá meid kielâpalvâlusâid tego jurgâlusâid já kielâtipšompalvâlusâid. Taat lii uđđâ palvâlus seervist.

Seervi ihemuštâlus 2022 já tievâslâš toimâvuávám 2023 almostuveh Anarâš-loostâst cuáŋuimáánust.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tutkâmuš: Miäđušijnijn lii ollâ tääsi čuolmâ­čuávdim­nahcâ 

Uđđâ tutkâmuš čáittá, ete miäđušijneh áppádeh čuávdiđ muálkkáás čuolmâid, maid toh iä lah ovdil kuáhtám. Oulu ollâopâttuv, Helsig ollâopâttuv já Turku ollâopâttuv totkei tutkâmušâst selvâttuvvojii...

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepis­sirdem

Taažâ ruvnâprinses Mette-Maritân lii tohhum kepissirdem, já čuopâdâs lii luhostum pyereest, almoot Taažâ kunâgâsviste koskoho tiäđáttâsâstis. Mette-Marit čuopâdui Oslo ollâopâttâhlii pyecceiviäsust Rikshospitaletist, já taan...

Brasilia arvemeecij čuop­pâmeh kiäp­pánii tijmá

Arvemeecij čuoppâmeh Brasiliast kiäppánii tijmá čielgâsávt. Čuoppâmeh láá tääl ucemuu täsistis ive 2019 maŋa, muštâl mittedemornijdume MapBiomas, mii lii kárttám meecijd ive 2019 rääjist. MapBiomas...

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....