Anarâškielâ servi toolâi ihečuákkim koskoho

Anarâškielâ servi toolâi ihečuákkim koskoho Sajosist. Seervist oovdiš fastâ stivrâ juátká. Saavâjođetteijen juátká Marja-Liisa Olthuis, värisaavâjođetteijen Miina Seurujärvi, čällen Saammâl Morottaja, jesânin já ruttâtuállen Iiris Kangas já jesânin Henna Tervaniemi. Värijesânin tuáimih Jukka Mettovaara (Marja-Liisa Olthuis värijeessân), Hannu Kangasniemi (Miina Seurujärvi värijeessân), Fabrizio Brecciaroli (Saammâl Morottaja värijeessân), Matti Morottaja (Iiris Kangas värijeessân) já Tiina Lehmuslehti (Henna Tervaniemi värijeessân).

Tehelumos nubástusah láá lostâalmostitmijn. Jis ruttâtile ij muttuu kiiđâ ääigi, te Anarâš-lostâ almostuvá taan ive tuše ohtii, já nubben numerin lii kalender, mon teeman šoddii kuđâlmeh. Kalender čáálá Susanna Kaartinen. Loostâš almostuvá kuohtii. Kuálmádin lostân almostuvá Anarâš aavis, mii peividuvvoo ucemustáá kulmii ohhoost. Tast kalgeh almostuđ páiháliih uđđâseh, Suomâ uđđâseh, maailm uđđâseh, blogih, sahhiittâlmeh, uáivilčalluuh já njunoščalluuh. Loostâid tooimât mediapargee Fabrizio Brecciaroli. Anarâš-loostâ já Lostii almostittemmeeri kepiduvvoo ruttâtile keežild: Anarâškielâ servi ij lah innig finnim ruttâdem Taikest lostâtooimâ várás, já tot kárttá almostittiđ loostâid tuše Sämitige torjuin. Aavis ráhtoo aalgâst suullân talgoovuoiŋáin. Aavis várás pálkkááttuvvojeh kyehti kesipargee toimâtteijei luámui ááigán. Aavis lii pieijum joton tondiet ko tuuđhâtmij mield toos lii älkkeb finniđ ruttâdem ko ovdebáá myenster mield härvibeht almostuvvee lostáid.

Taan-uv ive servi áigu kuástidiđ nuorâikiirjijd. Teddilmist lii Jukka Mettovaara jurgâlem Mehis Heinsaar kirje Hiärrá Paavvâl äigikirjeh. Čuávuvâžžân ovdil keesi almostuvá Henna Tervaniemi jurgâlus Timo Parvela kirjeest Ella Laapist. Maŋeláá čohčuv almostittojeh vala lase kirjeh. Juurdân lii almostittiđ suullân kuttâ kirje.

Servi vuábdá meid kielâpalvâlusâid tego jurgâlusâid já kielâtipšompalvâlusâid. Taat lii uđđâ palvâlus seervist.

Seervi ihemuštâlus 2022 já tievâslâš toimâvuávám 2023 almostuveh Anarâš-loostâst cuáŋuimáánust.

Kove: Fabrizio Brecciaroli

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...