30 000 ihheed puáris aboriginaal taaiđâ pilledum Maadâ-Australiast

Luuvijd tuháttijd iivijd lii aboriginaal taaiđâ uážžum leđe ráávhust australialii Koonalda Cave -kuovđâšmist, mut tääl puáris historjáliih sárgumeh láá sotkum já pilledum. Aboriginaalij hoovdah já arkeologeh láá hirmástum já suttâm tast, et kuovđâšmist ij lah lamaš kocceem. Keryn Walshe, tovláid aboriginaallâš paihijd spesialistuvvee arkeolog iätá, et taat taaiđâ lii áinookiärdásâš Australiast já eidu ton härvinâšvuođâ keežild registeristum aalmuglâš ärbisaijeen.

Vandaaleh láá kiškom siisâ Koonalda Cave -kuovđâšmân Maadâ-Australiast já sotkâm grafittáin puáris historjálii taiđuu. ”Don’t look now, but this is a death cave” lâi taiđuu oolâ čälistum čielgâsávt humoristlâš jurduigijn. Pilledmeh láá tohhum jo mottoom mánuppaje tassaaš, mut eskin maŋeláá tast muštâlui olgoskulij Adelaide Now -aavisist.

Taaiđâ lii lopâlávt pillâšum, šyehkit Keryn Walshe The Guardian -loostân já muštâl, et källee lii hirmâd times. Ij lah máhđulâš putestiđ grafittijd nuuvt et ij tuššâd meid taiđuu. Taat monâttâs lii sorolâš äšši.”

Taaiđâ kuovđâšmist, mii lii pase saje Australia algâässeid, lii suojâlum ton härvinâšvuođâ keežild. Liijkágin jur mihheen ij lah tohhum taiđuu suojâlem oovdân. 1980-lovo rääjist kuovđâšmist lii lamaš säggisraŋgâäiđi, mut vandaaleh láá kuáivum ton vyelni.

Aboriginaalij minister Kyam Maher Maadâ-Australia uásistaatâst iätá, et vandalism lii kavhâdis já sorolâš äšši. Sun iätá, et jis vandaaleh kávnojeh, sij finnejeh äŋgiris ráŋgáštâs. Aboriginaalij pase ašij hettiimist teikâ pilledmist puáhtá finniđ joba kuuđâ mánuppaje kiddâgâstuámu teikâ 10 000 Australia dollar sááhu (pajeláhháá 6 000 eurod).

Algâässeid já kuovđâšmtotkeid, kiäh pargeh taaiđâkuovđâšmij paijeentoollâm oovdân, tággáár ráŋgáštâs ij lah tuárvi. Sij halijdeh pyereeb vahtim kuovđâšmân.

Uásistaatâ uáinust äiđi tuállee ulguubeln iänááš siisâkiškoid, já ton lasseen jurdâččuvvoo videokocceem ornim kuovđâšmân. Liijká mirning-hiäimun kullee algâässei mielâst tarbâšuvvoo kuittâg čuuvtij eenâb. Algâässei komitea lii jo kuhheeb ääigi vaattâm pyereeb suojâlem. Sij láá vuolgâttâm maaŋgâid reeivâid uásistaatâ ärbieennâmlävdikoodán, mut iä lah finnim maggaargin vástádâs, mirning-hovdâ Clem Lawrie čielgee. Mirning-hiäimun taat taaiđâ lii tehelâš, tastko sij láá jottáám kuovđâšmist jo 30 000 ihheed.

Aboriginaalij pase sojij suojâlem lii lamaš jo maaŋgâid iivijd kuávdáš savâstâllâmteema Australiast. Kyehti ive tassaaš Uárji-Australiast tábáhtum Juukan Gorge -kuovđâsm pävkittem suttâdij ulmuid. Tiet kuovđâšm lâi tutkâmij mield asâttum jo 46 000 ihheed tassaaš. Taat pävkittui ryevdikuáivuttuv vijđedem keežild. Taat tuššâdem piejâi joton pase sojij já aboriginaalij taiđuu suojâlem tutkâmijd Australiast.

Käldeeh:

Ancient cave art destroyed in shameful attack (www.adelaidenow.com.au)

Ancient Aboriginal rock art destroyed by vandals in ‘tragic loss’ at sacred SA site (www.theguardian.com)

Kove: ejakob (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Jackson 5 -muusikjuávhu Tito Jackson lii jáámmám

Ovdâstumstaatâlâš musikkár Tito Jackson lii jáámmám 70-ihásâžžân. Sun lâi kuálmád Jackson musikkárperruu oovce párnáást. Oovtâst neljijn viljáin Jackie, Jermaine, Marlon já Michael sun vuáđudij...

Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán

Maijuuh láá maccâm Lontoon. The Ealing Beaver -proojeekt áánsust Lontoost láá šoddâm maijuučiivgah vuosmuu keerdi paijeel 400 ihán. Proojeekt ulmen lii lamaš macâttiđ maijuid vuod urbaanlii...

Ellei oho oppâmateriaaleh láá tääl tiilámnáál

Ellei okko viättoo roovvâdmáánu 4.–10. peeivi. Taan ive fáddán lii "aldaluándu elleeh". Ellei oho várás Suomâ elleisuojâlemservi SEY lii ráhtám oppâmmateriaalijd, moh láá vuávájum...

Tarbâšuvvoo-uv olmooš ain jurgâlempaargon? – Mašineh-uv liččii!

Mun luuhim NOS-loostâst huolâstuttee uđđâsijd: vuáládâheennâmliih jurgâleijeeh kärttih vyelediđ jurgâlemhoodijd, tastko tahojiermi (AI, Artificial Intelligence), lii väldidmin jurgâleijee pargokiedi. Mun jieš lam lamaš huksiimin...

Čevđikäärdih historján – aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán

Čevđikäärdih historján -aalmuglâšáánnum luovâttui ovdâskoodán vuossaargâ čohčâmáánu 9. peeivi. Aalmuglâšáánnum, mon ulmen lii lopâttiđ čevđiellei kärdidem Suomâst, uážui meriääigi räi 102 561 nanodum vuáláčálusid....