Iästá-uv liegâdum pyeráluoddâ njalahistmijd?

Liegâdum pyeráluoddâ oroi vuovâs čuávdusin njalahistmij já pyeráin vieggâsâddâm estimân Vuáládâhenâmijn. Den Haag já Hoek van Holland koskâsâš luoddâ N211 tuáimá puohlágán jotolâhiiskâstmij testamsaijeen, kost uási pyeráluodâst liegâdui pocceigijn ive 2022. Juurdân lâi testađ, maht tággáár čuávdus keevâtlávt tooimâi.

Energia pyevtittui autoi vyeijim peht

Energia pyevtittui autoriggei kahheemkontaktáin, já tain energiain liegâdui poccei siste leijee čääci. Systeem toimâm lii kuittâg puáhtám testaaškyettiđ pyerebeht esken korrâsub puolâšij ääigi. Testaamij puáđus lâi, et luoddâase ij killám puolâšijd. Asfalt lii tääl maaŋgâ saajeest ráigánâddâm, já toos láá meid ittáám kyepih. Liegâdâspocceeh uáinojeh tääl päljisin.

Pyeráluodâ oornigisttuállee ij kuittâg vala ááigu hilgođ jurduu pyeráluodâi lieggiimist. ”Maadâ-Holland (Zuid-Holland) prooviins lii avžum asfalt toimâtteijee tuđhâškyettiđ, mondiet taah vädisvuođah láá šoddâm”, iätá tieđetteijee Menno Zijlstra WOS-aavisân. ”Tutkâmij vuáđuld mij meridep, tivvoo-uv asfalt vâi piäijoo-uv sajan aaibâs uđđâ asfalt”, sun muštâl.

Piäivášpanelijgijn liegâdum pyeráluoddâ

Vuáládâhenâmij vuosmuš liegâdum pyeráluoddâ lekkui Edest ive 2017. Taat luoddâ lii uássin liegâdum piäivášpanelijgijn. Meiddei taan pyeráluodâ liegâdmist láá lamaš vädisvuođah: arvešoŋŋân piäivášpaneleh šoddii njalahâssân. Tondiet uási taan pyeráluodâst kiddejui koskâpuddâsávt ive 2020. Njalahistem estee kerdi piäivášpanelij alne kuulâi jotelubbooht ko lâi arvâlum, já tom ferttij uđâsmittiđ.

Ovdláhháá Maadâ-Holland prooviins ááigui huksiđ siämmáámuđusii pyeráluodâ Poeldijk já Wateringen kooskân, mut taat haahâ ij olášum. Taat Zon op Infra -haahâ pieijui markkânáid kyevti prooviins, Tave-Holland já Tave-Brabant, ohtsâš juurdân. Infrastruktuurijd huksejeijee irâttâs BAM Infra kuittâg vuoitij kišto já uážui huksiđ piäivášpyeráluodâid Vijfhuizenân Tave-Hollandist já Wagenbergân Tave-Brabantist. Pyeráluodân Westlandist ij lam ton tove tárbu.

Käldee:

Het blijkt helaas niet te werken: een verwarmd fietspad dat gladheid voorkomt (www.omroepwest.nl)

Kove: Amaia pascual (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Ive 2025 majemuš Wikipedia-páájá tollui Helsigist

Lovmat olmožid čokkânii čäälliđ anarâškielâlijd Wikipedia-artikkâlijd Helsigân ovddii Maria-pyecceiviäsu pajekiärdán juovlâmáánu 13.–14. peeivi. Nuorâmus pááján uásálistee lâi viiđâihásâš nieidâš. Fáárust lâi ulmui lasseen meiddei...

Hildá Länsman & Tuomas Norvio iävtukkâssân Etno-Emman, Niillas Holmberg kirje vist Runeberg-palhâšumán

Duo Hildá Länsman & Tuomas Norvio lii iävtukkâssân Ive Etno 2025 ‑palhâšumán Emma-gaalast. Duo vuossâmuš skiärru ”Dajan” almostui ive 2025 aalgâst. Hildá Länsman já...

Kávpálâš kuálástem lii lasanâm Aanaar­jäävrist

Luánduriggodâhkuávdáá vorâs raapoort mield kuálástem Aanaarjäävrist lii muttum ennuv majemui 15 ive ääigi. Čielgâ nubástussân lii kávpálii viermikuálástem lasanem já rijjâääigi viermikuálástem kiäppánem. Rijjâääigi...

Euroopliih astro­nauteh peesih uásá­listiđ NASA mánudâš­kirdemáid

Euroop komovuotâornijdume ESA hovdâ Joseph Aschbacher lii almottâm, et ESA lii finnim jieijâs astronautáid kulmâ saje NASA mánudâškirdemáid. Aschbacher tieđettij, et vuosmuu saje finnee...

EU:st kevttui ruttâ tutkâm‑ já ovdedem­paargon paijeel 400 miljard eurod ive 2024

Ive 2024 Euroop union enâmeh kevttii áárvu mield 403,1 miljard eurod tutkâm‑ já ovdedempaargon (research & development, R&D). Loho lii 3,6 prooseent stuárráb ko ive...