Ranska lii kiäldám nikotin­sehhijd

Ranska lii lavváin kiäldám nikotinsehhijd. Uđđâ laahâ lii puáttám vuáimán cuáŋuimáánu vuosmuu peeivi. Ranska meridij tijmá kieldiđ tiätu nikotinpuohtuid ollásávt. Nikotinsehhijd ij innig njuhčâmáánu maŋa uážu toollâđ fáárust, kevttiđ, vyebdiđ ige pyehtiđ enâmângin. Kieldum láá meiddei tagareh suoskâmkumih, pastilleh já kolgoseh, moh siskeldeh nikotin. Tagareh suoskâmkumih láá kuittâg lováliih, moh láá uáivildum porgottâllâm joskâmân. Toh annojeh talhâsin.

Ranska ij lah áinoo eennâm, mii lii kiäldám nikotinpuohtuid. Meiddei Belgia kieldij nikotinsehhijd jo kulmâ ive tassaaš já Liettua kyehti ive tassaaš. Tave-enâmijn Taažâ lii kiäldám nikotinsehhijd, veik tobbeen ain puáhtá uástiđ táválii nuuská. Nikotinsehhij enâmânpyehtim lii Taažâst-uv kieldum.

Suomâst nikotinsehhijd kyeskee laahâ čavgejui tijmá. Taan ive kuovâmáánu aalgâ rääjist Suomâst uážžu vyebdiđ tuše miintu, mentol já tubbáák smakkâsijd nikotinsehhijd. Toh uážžuh siskeldiđ 16,6 milligrammâd nikotin per seehâš, já ohtâ seehâš uážžu teddiđ enâmustáá oovtâ graamâ.

Eromâšávt nuorâi kooskâst pivnohis nikotinsehhiih tovâtteh korrâ sorjolâšvuođâ já vaigutteh negatiivlávt tiervâsvuotân. Toh vaigutteh eereeb iärrás njäälmi tiervâsvuotân, já nikotin paijeed meid vááimu sporkkâs, hettee sukkâramnâsmolsom já vaaigut nuorâi vuoiŋâšij ráhtusân.

Suomâst nikotinsehhij haaldusttoollâm lii kieldum vuálá 18‑ihásijn. Nikotinpuohtui kevttim lii ollásávt kieldum vuáđu- já áámmátškoovlâin, luvâttuvâin já peivitipšosoojijn.

Käldeeh:
Ranska kielsi nikotiinipussit | nopeat (www.is.fi)
Ranska kielsi nikotiinipussit | ulkomaat (www.is.fi)

Kove: L.V. Olavi Rantala (Wikimedia Commons), ruossâ lasettum

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Taažâ kunâgâs Harald V lii jáámmám

Taažâ kunâgâs Harald V lii jáámmám, muštâl Taažâ kunâgâsviste. Sun eelij 89-ihásâžžân (1937–2026). Sun jaamij Oslo Rikshospitalet-pyecceiviäsust porgemáánu 28. peeivi tijme 6.35 páihálii ääigi. Kunâgâs...

THL: Nuorâi purrâmuš­valjiimijn ennuv pyeredem­vääri

Nuorah poreh liijkás uccáá ruonnâsijd, muorjijd já heđâlmijd sehe liijkás ennuv ruopsis piärgu já piärgust valmâštum pyevtittâsâid. Tiervâslij purrâmušvaljiimij tohâmist láá siämmáá sullâsiih čuolmah...

Uđđâ nuorttâlâš­kielâlâš párnái­kirje Jåå’ttemneävv lii almostum

Oummu rââst raaj – People Cross the Borders ‑haahâ lii almostittám uđđâ Jåå’ttemneävv-nommâsii kirje (an. Fiävruh), mii máttát párnáid fiävruid nuorttâlâškielân. Kirje oovdânpuáhtá jieškote-uvlágánijd fiävruid,...

Island jienâst EU-jeessân­vuotâ­ráđá­dâlmij jotkuumist – kuálástem ain kuávdáš äšši

Islandliih jienâsteh puáttee lávvárduv, porgemáánu 29. peeivi, juátká-uv eennâm ráđádâlmijd Euroop union jeessânvuođâst. Saahâ ij kuittâg lah vala tast, šadda-uv Islandist EU jeessân. Island uusâi...

Taan ive ebola­epidemia viär­ráámus Kongo historjást

Kongo demokraatlii täsivääldi haldâttâs muštâl, ete joođoost leijee ebolaepidemia lii eennâm historjá viärráámus. Taan ive ebolaepidemia ääigi paijeel 2 500 olmožid láá jáámmám taavdân. Nannejum njuámumeh...