Cuáŋuimáánu 14. peeivi rääjist virgeo­mâhâš­postâ puátá vuosâ­sajasávt Suomi.fi-palvâlusân

Ovdâskodde tuhhiittij kieskâd lahânubástusâid, moh pođižeh vuáimán cuáŋuimáánu 14. peeivi. Nubástusâi mieldi rävisulmuuh finnejeh virgeomâhái viestâid vuosâsajasávt šleđgâlávt Suomi.fi-palvâlusân. Taah viestah láá eereeb iärrás viärutteijee miärádâsah, almottâsah jienâstemvuoigâdvuođâst, poolis vuolgâttem huámášutmeh já sááhuh sehe kieldâi já pyereestvaijeemkuávlui viestah. Aaibâs puoh virgeomâhâšpostâ ij vala puáđi palvâlusân, mutâ meeri lassaan ain.

Staatâvarijministeriö áárvu mield uđâsmittem puáhtá luuvij miljovnij euroi šiäštu ihásávt, ko iänááš pävirpostâ mulsâšuvá šleđgâlâžžân.

Maht toimâđ?

Šleđgâlii virgeomâhâšpoostâ finnim várás aalmugjeessân ferttee vuáđudiđ jieijâs tili Suomi.fi-palvâlusâst. Ton kevttim lii nuuvtá. Jis ulmust ij vala lah tili, te tast almottuvvoo ain ko sun čáládât siisâ virgeomâhái palvâlussáid, tego viärutteijee palvâlusân. Tääl Suomi.fi-tili lii kiävtust 2,6 miljovn persovnist Suomâst, ađai suullân kyehti miljovn olmožid kolgâččii lehâstiđ tili čuávuvái ohoi ääigi.

Jis kiinii ij kuittâg keevti virgeomâhái digipalvâlusâid ige kievrâs tubdâttâttâm, te virgeomâhâšpostâ puátá puátteevuođâst‑uv pävirhäämist. Täst ij taarbâš porgâđ sierâ almottâs. Uđâsmittem ij meidgin kuoskâ vyeliahasáid, hovdimvuálásáid ige tagaráid olgosyemmiláid já enâmânvärrejeijeid, kiäin ij lah kiävtust syemmilâš tubdâttâttâmpalvâlus. Virgeomâháiguin puáhtá ain ášástâllâđ meid puhelimáin já pääihi alne.

Vyerdimist tájuttemkeččâlmij lasanem

Virgeomâhái mield tájutteijeeh vuolgâtteh ovdâmerkkân tekstâviestâid já Whatsapp-viestâid Suomi.fi-palvâlus noomáin, mutâ toid ij uážu reagistiđ ige liiŋkâid spokkâlistiđ.

– Puoh pyeremus lii ain jieš čäälliđ lađđui ”suomi.fi” teikâ kevttiđ Suomi.fi-moobiilheiviittâs. Toin piäsá jotelávt rievtis tiäđu kuuvl, muštâl Digi- já aalmugtiätulágádâs eromâšäššitobdee Karoliina Liimatainen.

Käldee:

Viranomaisposti tulee huhtikuussa ensisijaisesti Suomi.fi:hin – kahdelta miljoonalta puuttuu vielä tili (yle.fi)

Kove: Valtteri Valkeapolku

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...

Maailm algâ­aalmugij peivi viettui porge­máánu 9. peeivi

Maailm algâaalmugij peivi viettui porgemáánu 9. peeivi. Taan peeivi ulmen lii pyehtiđ uáinusân algâaalmugij vuoigâdvuođâid, kulttuurijd, kielâid já ärbivuovijd sehe muštottiđ algâaalmugij sajattuvvâst maailm...

Euroopist uáinoo tievâslâš piäiváá­siävŋánem – Suomâst tot uáinoo uássin

Euroop kiäččá Piäiváá kulij koskoho porgemáánu 12. peeivi, ko tievâslâš piäiváásiävŋánem uáinoo Tave-Atlant alne já Viestâr-Euroopist. Ive 1999 maŋa taat lii vuosmuš Euroopist uáinojeijee...

Jurduuh anarâš­kielâ uápuin Säämi máttáát­tâs­kuáv­dáást

Čällee: Maija Nordqvist Addâgâs, mun jiem ibbeerd. Taat ceelhâ lâi korrâ kiävtust čohčuv ko mun algâttim anarâškielâ uápuid Säämi máttááttâskuávdáást. Mun värrejim Anarân mäddin, jiemge...