Pekka Sammallahti lii finnim Kotus-palhâšume pargostis sämi­kielâi pyerrin

Oulu ollâopâttuv emeritusprofessor Pekka Sammallahti lii palhâšum Päikkieennâm kielâi kuávdáá (Kotus) palhâšuumijn. Taat ohtii jyehimnáál leijee palhâšume juohhui Kotus 50‑ivváášjuhleive kunnen taggaar ulmui, kote lii ovdedâm päikkieennâm kielâid merhâšitteht syemmilii ohtsâškoddeest. Pargostis Sammallahti lii vuáijum eromâšávt anarâš-, tavesämi- já nuorttâlâškielân.

Sammallahti finnij palhâšuumees Kotus juhleseminaar ohtâvuođâst Helsig Riitaarvisteest njuhčâmáánu kuálmád peeivi. Professor palhâšumesahâvuáru lopâttâs paasij vissásávt maŋgâs mielân.

– Sattuiba nuuvt, ete mottoom tiggeest lâi tuođâsteijen puáris ákku. Tuámmár koijâdij sust tárukielân, taarbâš-uv sun tuulhâ. ”Jiem taarbâš”, ákku västidij rehelávt jeđe adelij vijđes tuođâštâs sämikielân. ”Tunhân ettih, ete jieh taarbâš tuulhâ”, tuámmár imâštâlij. ”Nuuvt ettim-uv”, västidij ákku. ”Jiem mun tarbâšâmgin, mutâ tun kustoo tarbâšiččih.”

78‑ihásâš Sammallahti lâi puorijn mieláin tubdâstus tiet.

– Tiäđust-uv lii suotâs finniđ tággáár tubdâstus tast, maid mun lam porgâm kuhes ääigi. Jiešalnees algâttim 60‑lovo aalgâbeln adai váhá paijeel 60 ihheed, Sammallahti kommentistij Ylen.

Kotusân pottii ohtsis 44 iävtukkâssâd palhâšume finnejeijen. Sammallahti lasseen viiđâ njunošiävtukkâs juávhust lijjii tieđâartikkâlijd almostittee Tieteessä tapahtuu ‑lostâ, olgosyemmiláid suomâkielâ já syemmilii kulttuur máttáátteijee Suomâ-škovlâtoimâ, staatârääđi kanslia jurgâlem- já kielâpalvâlusah sehe 100 ihheed tevdee Yleisradio.

Sämikielâi professor, sänikiirjij rähtee já jurgâleijee

Pekka Sammallahti savâstâlâi vuosmuu tove sämikielân ive 1958 Ucjuuvâst, kost sun tááláá ääigi áásá. Ive 1965 esken 18‑ihásâš Sammallahti toimâttij oovtâst Oula Näkkäläjärvijn sämikielâlii maailmkirjálâšvuođâ antologia Šiella – Pihtak mailmmikirjjalašvuođast. Ton várás sun jurgâlij ovdâmerkkân Anton Čehov novellijd. Tastmaŋa Sammallahti lii jurgâlâm sämikirjálâšvuođâ eenâblovokieláid, njuálguluuhâm maaŋgâid sämikielâlijd kiirjijd já tuárjum Säämi kirječälleid.

Sammallahti tooimâi Oulu ollâopâttuv sämikielâi já ‑kulttuur išeprofessorin iivij 1977–1982 já professorin iivij 1982–2011. Sun lii porgâm meid išeprofessorin Taažâst. Professor pargoos ääigi Sammallahti ovdedij sämikielâi máttááttâs já tutkâm maaŋgânáál. Sun almostitij maaŋgâid luuvijd tutkâmartikkâlijd sehe monografiaid sämikielâ jienâdâh- já ceelhâoopâ syergist. Sun lâi meiddei fáárust Suomâst sarnum sämikielâi já ummeesämikielâ čäällimkielâi oovdedmist. Pekka Sammallahti tobdoo-uv jieijâs suhâpoolvâ ohtân puoh merhâšitteemuin suomâ-ugrilij kielâi tutkâmuš pälgisliäkkoin.

Sevtil-Piäkká, Pekka Sammallahti máttá puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ. Kove: Inga Guttorm

Sammallahti Sämikielâ–suomâkielâ–sämikielâ-sänikirje lii ain tehálâš tavesämikielâláid uáppeid já pargeid. Nubbe tehálâš Sammallahti ovdedem tavesämikielâlâš reesuurs lii Ártegis ságat ‑Facebook-juávkku, kost kieđâvuššojeh tavesämikielân kyeskee ääših.

Sämikielâin Sammallahti kiäsut eromâšávt tot, mon riggáht toh kovvejeh ulmui lattim. Väzzimist jienâkevttimân.

Sämikielâi lasseen Sammallahti lii pyevtittâm uđđâ tiäđu ubâ uuraallii kielâkode arâhistorjást, tego jienâdâhhistorjást já sánáduv ovdánmist. Taat suu pargo lii lasettâm tiäđu eereeb iärrás suomâkielâ, eestikielâ já kärjilkielâ sánáduv historjást.

Käldeeh:

Kotus-palkinto Pekka Sammallahdelle (kotus.fi)
Kotuksen 50-vuotisseminaari oli kielen juhlaa (kotus.fi)
Emeritusprofessori Pekka Sammallahti palkittiin elämäntyöstä saamen kielten eteen (yle.fi)

Artikkâlkove: Joni Villanen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Orgaanluovâttem­almottâsâi meeri lasanij Taažâst ruvnâ­prinses Mette-Marit puácu­vuođâ keežild

Orgaanluovâttemalmottâsâi meeri lii lasanâm merhâšitteht Taažâst ton maŋa ko ruvnâprinses Mette-Marit tiervâsvuotâtiileest muštâlui almolávt. Taažâ kunâgâshovi já Oslo kuávdášpyecceiviäsu láá almottâm, et ruvnâprinses lii...

Toimâtteijen suomâ­miäštár­kištoin Anarist: pasepeivi 12.4.2026

Majemuš kištopeivi lii älgimin. Vuárust láá nisonij 30 kilomeetter já almai 50 kilomeetter kunâgâsmääđhih ärbivuáválijn stijláin Aanaar Juvduuväärist. Stelliittâs lii herskulâš. Almai 50 kilomeetter...

THL: Alkohol juvâstâh­vyebdim- já pođos­kulâttem Suomâst kiäp­pánij oppeet ive 2025

Suomâst statistisávt merkkejum kulâttem vuáđuld alkohol kevttim lii ain kiäppánâm, muštâl Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL. Ive 2025 statistisávt merkkejum kulâttem lâi koskâmiärálávt suullân...

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmug­lâš­áánnum ellei vuoigâd­vuođâi čälimist vuáđu­laahân

Suomâ ovdâskodde hilgoi aalmuglâšáánnum ellei vuoigâdvuođâi lasseetmist Suomâ vuáđulaahân vyesimáánu 27. peeivi jienâstmist. Ánumist iävtuttui, ete vuáđulaahân čalluuččij uđđâ loho, mast kieđâvuššuuččii eres lasseen...

Tutkâmtiervuođah Fär­suolluin: Annika Pasanen joođeet­škuát uđđâ proojeekt Säämi ollâ­škoovlâst

Sahhiittâlâm Säämi ollâškoovlâ säämi sosiolingvistiik professor Annika Pasasii UArctic-kongresist Färsuolluin. Annikast láá kuhháá lamaš kyehti nahhaar: vistig-uv sun lii halijdâm peessâđ Aoteaoran já meid Färsuolluid....