Pekka Sammallahti lii finnim Kotus-palhâšume pargostis sämi­kielâi pyerrin

Oulu ollâopâttuv emeritusprofessor Pekka Sammallahti lii palhâšum Päikkieennâm kielâi kuávdáá (Kotus) palhâšuumijn. Taat ohtii jyehimnáál leijee palhâšume juohhui Kotus 50‑ivváášjuhleive kunnen taggaar ulmui, kote lii ovdedâm päikkieennâm kielâid merhâšitteht syemmilii ohtsâškoddeest. Pargostis Sammallahti lii vuáijum eromâšávt anarâš-, tavesämi- já nuorttâlâškielân.

Sammallahti finnij palhâšuumees Kotus juhleseminaar ohtâvuođâst Helsig Riitaarvisteest njuhčâmáánu kuálmád peeivi. Professor palhâšumesahâvuáru lopâttâs paasij vissásávt maŋgâs mielân.

– Sattuiba nuuvt, ete mottoom tiggeest lâi tuođâsteijen puáris ákku. Tuámmár koijâdij sust tárukielân, taarbâš-uv sun tuulhâ. ”Jiem taarbâš”, ákku västidij rehelávt jeđe adelij vijđes tuođâštâs sämikielân. ”Tunhân ettih, ete jieh taarbâš tuulhâ”, tuámmár imâštâlij. ”Nuuvt ettim-uv”, västidij ákku. ”Jiem mun tarbâšâmgin, mutâ tun kustoo tarbâšiččih.”

78‑ihásâš Sammallahti lâi puorijn mieláin tubdâstus tiet.

– Tiäđust-uv lii suotâs finniđ tággáár tubdâstus tast, maid mun lam porgâm kuhes ääigi. Jiešalnees algâttim 60‑lovo aalgâbeln adai váhá paijeel 60 ihheed, Sammallahti kommentistij Ylen.

Kotusân pottii ohtsis 44 iävtukkâssâd palhâšume finnejeijen. Sammallahti lasseen viiđâ njunošiävtukkâs juávhust lijjii tieđâartikkâlijd almostittee Tieteessä tapahtuu ‑lostâ, olgosyemmiláid suomâkielâ já syemmilii kulttuur máttáátteijee Suomâ-škovlâtoimâ, staatârääđi kanslia jurgâlem- já kielâpalvâlusah sehe 100 ihheed tevdee Yleisradio.

Sämikielâi professor, sänikiirjij rähtee já jurgâleijee

Pekka Sammallahti savâstâlâi vuosmuu tove sämikielân ive 1958 Ucjuuvâst, kost sun tááláá ääigi áásá. Ive 1965 esken 18‑ihásâš Sammallahti toimâttij oovtâst Oula Näkkäläjärvijn sämikielâlii maailmkirjálâšvuođâ antologia Šiella – Pihtak mailmmikirjjalašvuođast. Ton várás sun jurgâlij ovdâmerkkân Anton Čehov novellijd. Tastmaŋa Sammallahti lii jurgâlâm sämikirjálâšvuođâ eenâblovokieláid, njuálguluuhâm maaŋgâid sämikielâlijd kiirjijd já tuárjum Säämi kirječälleid.

Sammallahti tooimâi Oulu ollâopâttuv sämikielâi já ‑kulttuur išeprofessorin iivij 1977–1982 já professorin iivij 1982–2011. Sun lii porgâm meid išeprofessorin Taažâst. Professor pargoos ääigi Sammallahti ovdedij sämikielâi máttááttâs já tutkâm maaŋgânáál. Sun almostitij maaŋgâid luuvijd tutkâmartikkâlijd sehe monografiaid sämikielâ jienâdâh- já ceelhâoopâ syergist. Sun lâi meiddei fáárust Suomâst sarnum sämikielâi já ummeesämikielâ čäällimkielâi oovdedmist. Pekka Sammallahti tobdoo-uv jieijâs suhâpoolvâ ohtân puoh merhâšitteemuin suomâ-ugrilij kielâi tutkâmuš pälgisliäkkoin.

Sevtil-Piäkká, Pekka Sammallahti máttá puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ. Kove: Inga Guttorm

Sammallahti Sämikielâ–suomâkielâ–sämikielâ-sänikirje lii ain tehálâš tavesämikielâláid uáppeid já pargeid. Nubbe tehálâš Sammallahti ovdedem tavesämikielâlâš reesuurs lii Ártegis ságat ‑Facebook-juávkku, kost kieđâvuššojeh tavesämikielân kyeskee ääših.

Sämikielâin Sammallahti kiäsut eromâšávt tot, mon riggáht toh kovvejeh ulmui lattim. Väzzimist jienâkevttimân.

Sämikielâi lasseen Sammallahti lii pyevtittâm uđđâ tiäđu ubâ uuraallii kielâkode arâhistorjást, tego jienâdâhhistorjást já sánáduv ovdánmist. Taat suu pargo lii lasettâm tiäđu eereeb iärrás suomâkielâ, eestikielâ já kärjilkielâ sánáduv historjást.

Käldeeh:

– Kotus-palkinto Pekka Sammallahdelle (kotus.fi)
– Kotuksen 50-vuotisseminaari oli kielen juhlaa (kotus.fi)
– Emeritusprofessori Pekka Sammallahti palkittiin elämäntyöstä saamen kielten eteen (yle.fi)

Artikkâlkove: Joni Villanen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Laapist poccuuh sor­ro­jeh luándun kuođ­đum ruskijd

Ko Laapist kuáđđojeh roskeh luándun, te maŋgii lii riskâ tast, et poccuuh sorrojeh toid. Sarva monâttem eromâšávt čohčuv lii stuorrâ monâttâs puásuituállei. Mudusjäävri palgâs puásui-iššeed...

MM‑steellig­vuái­máš­tâllâm Rotter­damist: maailm­tääsnih kámp­pá­dâl­lii eromâš ollâ tää­sist

Anarâš aavis: Rotterdam Ahoy-areena, roovvâdmáánu 19. peeivi 2026. Taanihásiih steelligvalastâllâm maailmmiäštárkištoh Rotterdamist Ahoy-areenast láá faallâm eromâš puorijd puátusijd, jiäráskittee puudâid já eromâš fiijnâ siärvuslii valastâllâmjiegâ....

Pyeri nommâ­peivi! – Mut kiäs já mon kielân?

Mun halijdim tiettiđ eenâb Suomâ nommâpeivi­äärbist já tondiet moonnim tuđhâdiđ Helsig ollâopâttuv almenähki­toimâttuv päikkisiijđoid. Kavnim tobbeen suomâkielâlijd noomâid tego kolgim-uv. Kavnim meiddei suomâruátálijd nommâpeeivijd,...

Sämikielâg kirje Láŋtdievvá lii vuáit­tám Tave-enâmij rääđi kirjá­lâš­vuotâ­palhâ­šume

Tave-enâmij rääđi almostitij onne vyeitteid ive 2026 palhâšumijdis. Kirjálâšvuođâ palhâšume vuoitij sämikielâlâš kirje Láŋtdievvá, mon lii čáállám Sigbjørn Skåden. Kirje kiellân lii tavesämikielâ Tuárnus kuávlukielâ....

Oulu ollâopâttuv totkeeh láá hutkâm vyevi putes­tiđ masa puoh mikro­lasti­kijd med­dâl tuolvâ­čää­sist

Oulu ollâopâttuvâst lii hutkum uđđâ vyehi putestiđ mikrolastikijd tuolvâčääsist. Uđđâ vyehi vuáđuduvá toos, et tuolvâčääci sillejuvvoo čunnuiguin, mast láá kemikaaleh, moh tuáppejeh mikrolastik­partikkâlijd pehtilubbooht...