Artemis II ‑missio mánudâš­rakkeet lii sirdum pääččim­sajasis

Artemis II ‑missio mánudâšrakkeet lii sirdum pääččimsajasis pasepeiviiđeed NASA Kennedy komovuotâkuávdáást. Rakkeet sirdui 6,5 kilomeetter määđhi, já sirdemoperaatio piištij 12 tijmed. Megarakkeet paijaan 98 meetter alodâhân, já tot tiäddá puoh osijgijn já puáldámuššáin 2 600 tonnid adai suullân 2,6 miljovn kiillud. Meid Euroopist lii lamaš noonâ roolâ taan rakkeet huksiimist, tastko Euroop komovuotâornijdume ESA já ton tutkâmkuávdáš ESTEC lává västidâm vuárkkámooduul huksiimist.

Vyelgimlaasâ Artemis II mánudâšmissio várás lekkâs kuovâmáánu 6. peeivi, adai taat peivi lii vuosmuš máhđulâš äigi rakkeet päčimân, jis puoh valmâštâlmeh maneh vuárdámušâi mield. Siämmáá ohhoost láá motomeh eres-uv pääččimmáhđulâšvuođah kuovâmáánu 10. peeivi räi. Vâi pääččim luhostuvá, talle šoŋŋâ kalga leđe päčimân hiäivulâš já puoh testaameh kalgeh moonnâđ pyereest. Kuovâmáánu 10. peeivi maŋa kuulmâ ookon ij lah máhđulâš pääččiđ rakkeet, jis vuolgâ ij mottoom suujâ tiet luhostuuččiigin vuosmuu vyelgimlaasâst.

Ovdil pääččimlaasâ lekkâsem NASA lopâttâl rakkeet vuolgâvalmâštâlmijd teikâ táárbu mield sirdá rakkeet maassâd stuorrâ rakkeethaalin (Vehicle Assembly Building) lasepargoi várás.

Kirdemmissio stivrimtiimi meerrid Artemis II ‑rakkeet päčimist. Miärádâs tahhoo ton maŋa ko rakettân lii tohhum nuuvt kočodum njuoskâ testâ, ko pääččim infrastruktuur lii testajum já ko astronauteh já operationaallâš tiimi láá valmâšeh. Njuoskâ teestâ ääigi rakkeet taŋkkajuvvoo já tastoo puáldámuš vuod njammoo olgos. Taan testam ääigi tahhoo meid vyelgimrekinistem, mii loopâloopâst orostittoo. Njuoskâ teestâst astronauteh iä lah siste rakettist, mut sij čuávuh kale puoh teestâid.

Artemis-ohjelmist NASA vuolgât astronautijd Mánudâžân tutkâm já ekonomisii hiäđui tiet sehe tondiet, et Mánudâžân huksejuvvoo puátteevuođâst mánudâštoimâsaje vuosmui almaidittum Mars-missioi várás.

Artemis II ij vala siäivu Mánudáá asan, pic tot kirdá Mánudáá pirrâ. Esken Artemis III siäivu Mánudâžân.

Artemis II ‑missio pištá 10 peivid. Máátkán vyelgih nelji astronaut: komendeijee Reid Wiseman, kirdee Victor Glover, missiospesialist Christina H. Koch já missiospesialist Jeremy Hansen. Majemuu tove olmooš eelij Mánudáást 54 ihheed tassaaš. Kuttii olmooš lii siäivum Mánudáá asan. Taan räi olmooškode historjást tuše 12 olmožid láá vázzám Mánudáá aaseest.

Käldeeh:

’We’re ready to go,’ Nasa crew say as rocket inches closer to launch pad (www.bbc.com)

NASA’s Artemis II Live Views from Kennedy Space Center (www.youtube.com / NASA)

Kove: Nasa YouTube (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

THL: Čuávuváá haldâttâs­paje kalga nanodiđ aalmug­jesânij jiegâlii killeel­vuođâ

Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lágádâs THL almostitij cuáŋuimáánu 23. peeivi čuávdusiävtuttâsâs čuávuváá haldâttâs ohjelmân. Iävtuttâsah láá ohtsis käävci, já toi ulmen lii nanodiđ ulmui jiegâlii...

Maaŋgah čyeigeeh lopâttii karrieeris Aanaar Juvduu­vääri saaveeh­lätteid

Aanaar SM‑kištoin kištoviehâ peesâi uáiniđ maaŋgâ valastâllee karrieer loopâ, ko áámmátlâš čuoigâm nuuvâi aainâs-uv Krista Pärmäkoskist, Katri Lylynperäst, Perttu Hyvärisiist já Markus Vuorelast. Juáháš...

WHO: Uđđâ malaria­taalhâs umogáid lii tuhhiittum

Maailm tiervâsvuotâornijdume WHO lii tuhhiittâm vuosmuu eromâšávt eskenšoddâm umogáid uáivildum malariatalkkâs. Malaria lii čuoškâi levâttem trooppisâš tavdâ, mii lii Afrikist eromâš koddee puácuvuotâ. Ive 2024...

Kolgâččij porgâškyettiđ

Pärnin mun luuhim ennuv. Muštám ko eellim kirjeráájust já kuoddim pááikán ennuv kiirjijd. Toh makkuuttii muu, jeđđejii-uv. Lâi uáli jo jiäráskittee luuhâđ puoh ”Neiti...

Anarâš aavis taarbâš kesičalluid

Taam čalluu čälidijn láá pessijááh. Aavis jurduuh láá kuittâg jo kesiluámust, suullân kesi-syeinimáánust. Toimâtteijeeh tarbâšeh luámu, mut Anarâš aavis liijká ferttee almostuđ. Kesiluámu várás...