Maid uđđâ ihe puáhtá – teikâ puávtáččij pyehtiđ – fárustis?

Ive majemuu peeivi ulmuuh läävejeh apteđ tane já keččâđ taaneest, maggaar ihe te lii puátimin. Teikâ jis ij tane keevti, ko tot annoo varâlâžžân, te puáhtá ton sajan suddâdiđ veikâba sukkâr teikâ kintâlvuojâ. Toh še kareh, ko taid leškist kolmâ čáácán. Šolbis ase loppeed pyere já rigesvuođâ, kyele teikâ mottoom fiävru häämi loppeed määđhi, luoddânmeh teikâ pieđgânâdmeh vädisvuođâid já puljâreh teikâ jurbâ häämih ruuđâ.

Maid jis mij tágárij arvâlmij sajan kejâččijm jieččân suunâttâlmáid? Kale tobbeen-uv miinii kávnoo, nuuvt et puáhtá ennustiđ, tuáivuđ teikâ joba tiettiđ, mii lii puátimin. Motomáid aššijd puáhtá jieš vaiguttiđ uáli ennuv. Taam tiäđust-uv kannat-uv porgâđ já jurdâččiđ kielân (já tiäđust-uv meid olssis) nuuvt pyere eellim ko máhđulâš.

Anarâš aavis lii Anarâškielâ seervi kuástidem aavis. Mij tiettip, et servi tiävdá ive 2026 jo 40 ihheed. Tom ferttee tiäđust-uv moinnii naalijn juhlođ. Taas kannat vaiguttiđ čuuvtij. Mij lep finnim Kone siättusist 70 000 eurod ruuđâ kielâpiervâlij 25 toimâive ääigi jurgâlem párnáikirjij várás. Anarâškielâ servi áigu almostittiđ nuuvt maŋgâ kirje ko máhđulâš. Puoh iä kale šoodâ valmâšin tágáráin ruuđáin mut uási kuittâg. Anarâš aavis almostuvá meid, já tiäđust-uv mij tuáivup uđđâvuođâtane häämmin puljârijd já jurbâ haamijd, vâi mist ličij tuárvi ruttâ ovdediđ čäällimkulttuur jieččân kielân. Taan oovdân mij lep porgâmin já uuccâp ain ruuđâ.

Já jis poccuuh sämikulttuurist markkânistojeh olgoskulij, te mondiet ij puávtáččii markkânistiđ meid kielâ? Taam puáhtá pyereest porgâđ smavvâ tiŋgâi vyebdim peht. Mondiet mij ep orniiččii anarâškielân monnii tábáhtus, mon puávtáččij vyebdiđ olgoskulij? Veikâba festivaal? Talle kielâ ij taarbâš iberdiđgin, pic puáhtá eelliđ fáárust, tubdâđ kielâ vuoiŋâ já vyeimi. Puáhtá leđe kulttuur já kielâ puohnáál. Uccevuotâ ij velttidhánnáá meerhâš tom, et kielâ ij ceevzi.

Mun tuáivum meid tom, et perruuh finniiččii puoh máhđulii torjuu párnáidis maaŋgâkielâg pajasšoddâdmân. Taat lii korrâ pargo, iäge ravvuuh kielâ valjiimân já ton kevttimân elimis ääigi ain lah lamaš nuuvtkin áhtánâsah. Jispa eenâb materiaal, eenâb huámášume já pyereeb saje ohtsâškoddeest adeliččii meid kielân já kulttuurân pyereeb puátteevuođâ? Mist lii tággáár paargon jo ohtsâšsämmilâš vuáđu maaŋgâ-uv saajeest, mut maht jis mij aainâs-uv iskâččijm kirdeđ jieččân suájáigijn-uv, aainâs-uv váhá? Tallehân tom uáiná, luhostuuččij-uv tot já mon pyereest. Jis ij iiskâ, te tiätá vissásávt, et feilee.

Tuáivuttâm Anarâš aavis lohheid uásálii uđđâ ive. Porgâp oovtâst mijjân pyerrin keččum naharij oovdân. Kale toh kuuloold šaddeh tuottân-uv, ko peri osko toos, maid porgâškuát.

Kove: Ari Mure (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Luvâlduvah já pargopáájáh – Moonnâm okko lâi tievâ anarâškielâ ohjelmist Oulust

Moonnâm ohhoost Oulust uárnejuvvojii maŋgâ tilálâšvuođâ anarâškielâst. Majebaargâ 10.3. Oulu ollâopâttuv anarâškielâ lehtor Marja-Liisa Olthuis toolâi luvâlduv fáádást ”Totken, toimâtteijen já kirječällen anarâškielâg siärváduvâst”. Tast sun...

Nette Kivirantan silbâ­miitaal para­lympialij puáibildmist

Suomâ ovdâsteijee Nette Kiviranta lii vuáittám siilbâ nisonij kiälkkáčierâstâllei puáibildmist Milano–Cortina paralympialijn. 24‑ihásii Kivirantan miitaal lii vuosmuš paralympialijn. Siämmást taat miitaal lii historjálâš ubâ...

Inkki Inola lii lekkâm Suomâ miitaaltili Milano–Cortina paralympialijn

Syemmilâš čyeigee Inkki Inola lii vuáittám siilbâ love kilomeetter ärbivuáválii čuoigâm koskâäigivuolgâkištoost koskoho Milano–Cortinast. Inola, 27, kištottâl uáinimvádulij NS3-luokkaast. Suu uápisteijeečyeigen lii Reetu Inkilä....

”Ele pääsi ohtuu”

Majemui iivij ain eenâb já eenâb lii savâstâllum mielâtiervâs­vuotâ­­­­­čuolmâin ovdâmerkkân mediain. Täin čalluin já meiddei almolii tiervâsvuotâtipšo siijđoin tiäduttuvvoo ain ohtâ äšši: ”Ele pääsi...

Arktisâš kuávlu pajedum čuovân Roomast: Italia–Suomâ-ekonomia-aksel keejâd tavaskulij

The Arctic Circle ‑ornijdume, mii fáálá aalmugijkoskâsii vuáláá arktisijn aašijn savâstâlmân, ornij njuhčâmáánu 3.–4. peeivi Roomast Polar Dialogue ‑savâstâllâm oovtâst Italia aalmuglijn tutkâmraađijn (Consiglio...