Puohah, kiäh láá šoddâm ive 2007 teikâ ton maŋa, iä skammâmáánu aalgâ rääjist uážu uástiđ iäge kevttiđ tubbáákpuohtuid Malediivijn. Malediiveh láá vuosmuš eennâm ubâ maailmist, mii lii asâttâm porgottâllâmkiäldu eennâm nuorâmuu suhâpuolvân. Taat kiäldu lii vyeimist ubâ sii eellim ääigi. ”Kiäldu kuáská puoh tubbáákpuohtuid, já vyebdeeh kalgeh tärhistiđ ave ovdil tubákkij vyebdim”, almottij eennâm tiervâsvuotâministeriö. Vyebdee, kote liijká vuábdá tubákkijd vyeliahasâžžân, puáhtá sáhuttuđ korrâsávt.
Miärádâs kuáská meid olgoeennâmláid turistáid. India väldimeerâst leijee suáluistaatâ, mast láá paijeel tuhháát kooraalsuálujid, lii tobdos fiijnâ elimist, já tot hogâttâl-uv jyehi ive ennuv mađhâšeijeid.
Eres enâmijn Ovtâstum kunâgâskoddeest lii meid iävtuttum siämmáásullâsâš ubâ suhâpuolvân kyeskee porgottâllâmkiäldu. Vuáváámij mield ive 2009 teikâ ton maŋa šoddâm ulmuuh iä uážuččii innig uástiđ tubbáákpuohtuid. Lahâiävtuttâs lii lamaš valmâšin jo ive verd, mut Britannia parlament ij lah vala tuhhiittâm tom.
Uđđâ-Seelandist siämmáálágán suhâpuolvân kyeskee porgottâllâmkiäldu macâttui kyehti ive tassaaš ovdil ko tot poođij vuáimán.
Maailm enâmijn porgottâllâm keeppidmân viggâmist láá valdum anon maaŋgah koonstah. Tubbáákpuohtui vyebdim lii korrâsávt viäruttum, já meid tubbáák já šleđgâtubbáák kieldimist lii lamaš saahâ. Lii meid viggâmuš pieijâđ tubbáákpuohtuid sierâ kavppijd vyebdimnáál, nuuvt et toh iä innig liččii nuuvt älkkeht finniimist.
Käldee:
– Malediven eerste land ter wereld met ’generationeel rookverbod’ (nos.nl)
Kove: Shahee Ilyas (Wikimedia Commons)