Moldovast EU-miäldásâš piäládâh lii vuáittám parlament­vaaljâid

Moldova haldâšeijee Toimâm já solidaarlâšvuotâ ‑piäládâh vuoitij eennâm parlamentvaaljâid vuossaargâ čohčâmáánu 29. peeivi. EU-miäldásii piäláduv stuárráámussân vuástálisten lâi Eejieennâmlâš litto ‑piäládâh, mii lii Ruošâ-miäldásâš. Vaaljâi ääigi lâi huolâ tast, ete Ruoššâ siäháničij valjáid.

Toimâm já solidaarlâšvuotâ finnij 50,2 prosentid puoh jienâin. Návt tot meid finnee eenâblovo parlamentist (55/101 saijeed). Eejieennâmlii lito jienâmeeri lâi 24,2 prosentid.

– Taat ij lah tuše piäláduv vuáittu – taat lii Moldova vuáittu. Päälgis Euroop kuávlun lii mii kiäinu ovdâskulij, čáálá Moldova president Maia Sandu, kote kulá haldâšeijee piäládâhân.

Sandu haalijd, ete Moldova servâččij Euroop unionân majemustáá ive 2030. EU-jeessânvuođâ iästun lii ovdâmerkkân Uŋgar, mon uáiviminister Viktor Orbán lii Ruošâ-miäldásâš. Sun lii iästám meid Ukraina viggâmušâid servâđ EU:n.

2,4 miljovn ässee Moldova lii Romania já Ukraina kooskâst. Tot kuulâi ovdil Sovjetliiton. Ruoššâ lii jo kuhháá irâttâm vaiguttiđ Moldova aššijd. Tot ovdâmerkkân tuárju Ukraina rääijid vuástá leijee Transnistria kuávlu, mii lii kulluuttâm jieijâs jiečânâssân Moldovast.

Sujâttâsah siähánmist valjáid

Sandu mield Ruoššâ irâttij vaiguttiđ valjáid uástimáin jienâid já leevâtmáin perettemes tiäđuid. Meid ovdâmerkkân Ranska, Saksa já Puola jođetteijeeh eteh siämmáá.

Euroop-rääđi saavâjođetteijee Antonio Costa čáálá, ete Ruošâ tedduu já hettim oovdâst ”Moldova aalmug valjij demokratia, uđâsmittem já eurooplii puátteevuođâ”.

Ruoššâ ij lah mieđettâm sujâttâsâid já näggee, ete Moldova ličij iästám čuođijd tuháttijd Ruošâst ässee moldovalijd jienâstmist. Ruošâst iä kuittâg lah čyeđeh tuhátteh moldovaliih.

Meid Eejieennâmlii lito jođetteijee já Moldova ovdii president Igor Dodon mield vaaljâi puáđus ij lah putes. Eereeb iärrás sun iätá, ete paijeel 200 000 olmožid Transnistriast iä uážžum jienâstiđ.

Sandu mield Moldova lii porgâm puoh, maid tot pasta, ton oovdân, ete ulmuuh Transnistriast puávtáččii jienâstiđ. Sun iätá, ete Moldova ij kuittâg pyevti vaiguttiđ toos, mii tábáhtuvá kuávlust, mii ij tuubdâst Moldova haldâttâs vääldi.

Vuárdámuš lii, ete Dodon ij tuhhit vaaljâi puáttus, peic epistäđis tile juátkoo. Siämmáánáál keevâi meid Romania presidentvaaljâin kesimáánust. Talle Ruošâ-miäldásâš vaaljâtáppájeijee haastij EU-miäldásii Nicușor Dan vuáitu. Loppâloopâst Dan šoodâi kuittâg presidentin.

Käldeeh:

Moldova’s pro-EU party wins pivotal election in setback for Russia (www.reuters.com)

The pro-European party won Moldova’s election but obstacles to join the EU remain (www.theguardian.com)

Moldova election results: Who won and did the diaspora play a role? (www.aljazeera.com)

Kove: Pudelek (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Kirjoita kommenttisi!
Kirjoita nimesi tähän

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kuás anarâšâi aavis finniiččij fastâ ruttâdem?

Máttááttâs- já kulttuurministeriö almostitij jieht miärádâsâs ucceeblovokielâlii lostâmedia torjust pajan 1.5.2025–30.4.2026. Anarâškielâ siärván miärádâs puáttim meerhâš tom puudâ, kuás mij uážžup viijmâg tiettiđ, moin...

Luáttámuš­koččâmuš Palestiina tuubdâstmist nuuvâi jienáid 94–80 haldâttâs peeleest

Haldâttâs finnij roovvâdmáánu vuosmuu peeivi ovdâskode luáttámuš jienâstmist, mii kuoskâi Palestiina tuubdâstmân. Jienâstmist adeluvvojii 94 jaa-jiennâd, 80 ij-jiennâd já nollá kuárus jienâ. 25 lijjii...

Taažâ tutkâmrääđi lii mieđettâm ruuđâ käävci tutkâmušân, moh kyeskih sämmiláid, kveenijd já mecci­syemmiláid

Norges forskningsråd adai Taažâ tutkâmrääđi lii mieđettâm suulân 90 miljovn ruvnâd tutkâmuššáid, moi ulmen lii lasettiđ tiäđulâšvuođâ sämmilijn, kveenijn já meccisyemmilijn. Rääđi finnij ohtsis...

Maailm alemus šalde lii lekkum Kiinast

Kiinast lii valdum anon maailm alemus šalde. Uđđâ šalde lii Huajiang Grand Canyon Bridge, mii hiäŋgáá juhâleevist 625 meetter aloduvvâst. Taat lii suullân kuohtii...

Suomân iä mitaleh Tokio almos­valastâllâm MM-kištoin

Suomâ ij vuáittám mitalijd ive 2025 almosvalastâllâm MM-kištoin, moh uárnejuvvojii Tokiost čohčâmáánu 13.–21. peeivi. Tave-enâmijn tuše Ruotâ vuoitij mitalijd. Stuárráámuuh miitaalsalâseh lijjii Ovtâstum staatâin,...