Moldovast EU-miäldásâš piäládâh lii vuáittám parlament­vaaljâid

Moldova haldâšeijee Toimâ já solidaarlâšvuotâ ‑piäládâh vuoitij eennâm parlamentvaaljâid vuossaargâ čohčâmáánu 29. peeivi. EU-miäldásii piäláduv stuárráámussân vuástálisten lâi Eejieennâmlâš litto ‑piäládâh, mii lii Ruoššâ-miäldásâš. Vaaljâi ääigi lâi huolâ tast, ete Ruoššâ siäháničij valjáid.

Toimâ já solidaarlâšvuotâ finnij 50,2 prosentid puoh jienâin. Návt tot meid finnee eenâblovo parlamentist (55/101 saijeed). Eejieennâmlii lito jienâmeeri lâi 24,2 prosentid.

– Taat ij lah tuše piäláduv vuáittu – taat lii Moldova vuáittu. Päälgis Euroop kuávlun lii mii kiäinu ovdâskulij, čáálá Moldova president Maia Sandu, kote kulá haldâšeijee piäládâhân.

Sandu haalijd, ete Moldova servâččij Euroop unionân majemustáá ive 2030. EU-jeessânvuođâ iästun lii ovdâmerkkân Uŋgar, mon uáiviminister Viktor Orbán lii Ruoššâ-miäldásâš. Sun lii iästám meid Ukraina viggâmušâid servâđ EU:n.

2,4 miljovn ässee Moldova lii Romania já Ukraina kooskâst. Tot kuulâi ovdil Sovjetliiton. Ruoššâ lii jo kuhháá irâttâm vaiguttiđ Moldova aššijd. Tot ovdâmerkkân tuárju Ukraina rääijid vuástá leijee Transnistria kuávlu, mii lii kulluuttâm jieijâs jiečânâssân Moldovast.

Sujâttâsah siähánmist valjáid

Sandu mield Ruoššâ irâttij vaiguttiđ valjáid uástimáin jienâid já leevâtmáin perettemes tiäđuid. Meid ovdâmerkkân Ranska, Saksa já Puola jođetteijeeh eteh siämmáá.

Euroop rääđi saavâjođetteijee Antonio Costa čáálá, ete Ruošâ tedduu já hettim oovdâst ”Moldova aalmug valjij demokratia, uđâsmittem já eurooplii puátteevuođâ”.

Ruoššâ ij lah mieđettâm sujâttâsâid já näggee, ete Moldova ličij iästám čuođijd tuháttijd Ruošâst ässee moldovalijd jienâstmist. Ruošâst iä kuittâg lah čyeđeh tuhátteh moldovaliih.

Meid Eejieennâmlii lito jođetteijee já Moldova ovdii president Igor Dodon mield vaaljâi puáđus ij lah putes. Eereeb iärrás sun iätá, ete paijeel 200 000 olmožid Transnistriast iä uážžum jienâstiđ.

Sandu mield Moldova lii porgâm puoh, maid tot pasta, ton oovdân, ete ulmuuh Transnistriast puávtáččii jienâstiđ. Sun iätá, ete Moldova ij kuittâg pyevti vaiguttiđ toos, mii tábáhtuvá kuávlust, mii ij tuubdâst Moldova haldâttâs vääldi.

Vuárdámuš lii, ete Dodon ij tuhhit vaaljâi puáttus, peic epistäđis tile juátkoo. Siämmáánáál keevâi meid Romania presidentvaaljâin kesimáánust. Talle Ruoššâ-miäldásâš vaaljâtáppájeijee haastij EU-miäldásii Nicușor Dan vuáitu. Loppâloopâst Dan šoodâi kuittâg presidentin.

Käldeeh:

– Moldova’s pro-EU party wins pivotal election in setback for Russia (www.reuters.com)

– The pro-European party won Moldova’s election but obstacles to join the EU remain (www.theguardian.com)

– Moldova election results: Who won and did the diaspora play a role? (www.aljazeera.com)

Kove: Pudelek (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...

Sämikielâ­liih Muččâ­dumos juovlâ­lavluuh ‑tilálâš­vuođah uárne­juv­vojeh uđđâ päikki­kuu­dijn

Sämikielâliih muččâdumos juovlâlavluuh lávlojeh oppeet skammâ- já juovlâmáánust pirrâ Suomâ. Taaijuv tilálâšvuotâ uárnejuvvoo vuosmuu tove meiddei Kuopiost já Lappeenrantast, muštâl Oulu pispekodde tiäđáttâsâstis. ”Sämikielâliih juovlâlavluuh...