Luáttámuš­koččâmuš Palestiina tuubdâstmist nuuvâi jienáid 94–80 haldâttâs peeleest

Haldâttâs finnij roovvâdmáánu vuosmuu peeivi ovdâskode luáttámuš jienâstmist, mii kuoskâi Palestiina tuubdâstmân. Jienâstmist adeluvvojii 94 jaa-jiennâd, 80 ij-jiennâd já nollá kuárus jienâ. Ohtsis 25 aalmugovdâsteijed lijjii meddâl.

Luáttámuš peeleest jienâstii haldâttâsjuávhuh já Timo Vornasii juávkku. Epiluáttámuš peeleest vist jienâstii SDP, Kuávdáá, Ruánáá lito, Čižetlito já Lihâstâs Tääl aalmugovdâsteijeeh.

Oppositiopiäláduvâin SDP, Ruánááh já Čižetlitto kuođđii moonnâm oho luáttámuškoččâmuš, tastko toi mielâst haldâttâs já täsivääldi president ohtsâšpargo olgopolitiik joođeetmist ij lah luhostum. Äšši kuáská Palestiina tuubdâstmân já nuuvt kočodum kyevti staatâ myensterân.

Taan myensterist Palestiina kuávlust, mon Britannia haldâšij vuosmuu maailmsuáđi maŋa, šodâččii kyehti staatâ: Israel já Palestiina. Tääl kuávlust lii tuše Israel staatâ, mii tuálá haldustis meid tom kuávlu, mast kolgâččij šoddâđ Palestiina staatâ. Kyevti staatâ myenster lii puoh pivnohumos vyehi čuávdiđ Israel já Palestiina koskâsii viže.

Čohčâmáánu 30. peeivi luáttámuškoččâmuš savâstâlmist olgoašijváljukode saavâjođetteijee Johannes Koskinen (SDP) eeđâi, ete Suomâ ij reagist, veikâ kyevti staatâ myenster máhđulâšvuođah olášuumán hiäjusmeh.

SDP juávkkusahâvuáru toolâi Nasima Razmyar. Sun eeđâi, ete Suomâ ferttee väättiđ tom, ete Israel kuárá aalmugijkoskâsii rievti já kunnijât olmoošvuoigâdvuođâid. Oovtâ palestiinalâškuávlust, Gazast, sivilijn lii stuorrâ eeti Israel volliittem keežild. Ovtâstum aalmugij komitea mield Israel lii čođâlditmin Gazast aalmugmorhe.

Kuávdáá saavâjođetteijee Antti Kaikkonen eeđâi, ete Suomâst iä pyevti lah kyehti linjá olgo- já torvolâšvuotâpolitiikist. Tain sun čujottij toos, ete president Alexander Stubb lii sárnum Palestiina tubdâstem peeleest, mutâ haldâttâspiäláduvâin aainâs Vuáđusyemmiliih já Ristâlâšdemokraateh vuástálisteh jurduu.

Uáiviminister Petteri Orpo (Kokoomus) mield haldâttâs kale tiätá, ete kyevti staatâ myensterân kulá Palestiina tubdâstem, jis peri ton iävtuh tievih.

Tubdâstem iävttoid kuleh eereeb iärrás toh, ete Israel vuástá taištâleijee terroristjuávkku Hamas ij lah fáárust Palestiina haldâttâsâst já ete panttâfaaŋgah, maid Hamas lii váldám, luáštojeh tállán rijjâvuotân.

Suomâ ij tubdâstâm Palestiina moonnâm oho OA-čuákkimist. Eidu ovdil čuákkim ovdâmerkkân Stuorrâ-Britannia, Kanada, Australia, Portugal, Ranska, Belgia, Malta já Luxemburg tubdâstii Palestiina.

Käldee:

Hallitus sai eduskunnan luottamuksen välikysymyksessä Palestiinan tunnustamisesta äänin 94–80 (yle.fi)

Kove: Fanni Uusitalo (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....

Ruátálâš Boliden lii meridâm lopâttiđ Kevitsa ruuvki Suáđi­kylást

Ruvkkifinnodâh Boliden lii meridâm macâttiđ Kevitsa ruuvki miljardluoka investistem já lopâttiđ Suáđikylá ruuvki ive 2034. Taat miärádâs lii pozettâm vuáimálijd reaktioid Suáđikylást. Páiháliih ulmuuh...