Maggaar lii selvâttiđ Euroviisuid sämikielân? Heli Huovinen muštâl

Meiddei taan ive Euroviisuh selvâttuvvojeh kyevti sämikielân – anarâš- já tavesämikielân. Anarâškielâ uásist ana huolâ Heli Huovinen já tavesämikielâ uásist Aslak Paltto. Mun peesâm sahhiittâllâđ Heli Huovisii hárjuttâshuušâi siste ko sun lii vuordâšmin vuosmuu semifiinaal älgim. Mun halijdâm kuullâđ, maht te taanihásiih Euroviisuh selvâttuvvojeh sämikielân.

Mun tiäđuštâlâm vistig, maggaar pargo-okko já magareh peeivih selvâtteijeekuáhtást láá Helsigist.

Heli muštâl, et suoi Aslakáin lává mađhâšâm pasepeeivi Helsigân já et tuše suoi lává oovdâstmin Säämi. Sunnuu okko-ohjelm lii čovgâd: vuossaargâ láá hárjuttâsah, majebaargâ lii vuosmuš semifiinaal, koskoho láá vuod hárjuttâsah, já tuorâstuv lii nubbe semifiinaal. Vástuppeeivi láá oppeet hárjuttâsah já lávvárduv tastoo stuorrâ fiinaal. Sunnuu pargopeeivih láá kuheh – koskâpeeivi rääjist iđedisiijâ räi. Suoi porgâv ubâ paje, jis iävá sattuu leđe puurâdmin teikâ uáđimin. Hárjuttâsah láá siämmáá ääigi ko vuolgâttâsah-uv, ađai toh älgih ehidist love ääigi, já toh pišteh pel oovtâ räi iho. Fiinaal pištá pel kyevti räi.

Mun halijdâm tiettiđ, magareh hárjuttâsah Euroviisuin tuállojeh. Heli muštâl:

– Toh láá kenraalhárjuttâsah Euroviisuin. Talle jieš ohjelm kolgâččij leđe semifiinaal já stuorrâ fiinaal várás nuuvt vaalmâš ko máhđulâš, mut ain puátih nubástusah. Muoi Aslakáin láán eidu uáinám jiävttáá kenraalhárjuttâs, já liijká láá puáttám nubástusah. Ohjelm ocá ain häämis. Puohah, kiäh pargeh stuorrâ euroviisupyevtittâsâst, kalgeh reagistiđ nubástussáid.

Mun lam kostnii luuhâm, et suomâ- já ruotâkielâ tuáimih taan ive váhá eresnáál ko tijmá. Heli nannee taam:

– Tääl suomâkiel selvâtteijee Mikko Silvennoinen já ruotâkiel selvâtteijeekyevtis Johan Lindroos já Eva Frans láá eidu maccâm Suomân Baselist, já tääl sij-uv selvâtteh Euroviisuid Pasila studiost. Sämikielâ ovdâsteijeekyevtis iävá lah iällám Baselist.

Heli já Aslak váldupargon Euroviisui seelvâtmist lii enâmij oovdânpyehtimij valmâštâllâm já postâkoortâi čäällim toi várás:

– Postâkoortah muštâleh jyehi eennâm artistist já pittáást. Äigi jyehi enâmân lii tuše 45 sekuntid. Koortâi čäällim lii uáli hitruus pargo mut meid hastâleijee, tastko ij lah ennuv äigi muštâliđ tiätu enâmist. Taan ááigán kolgâččii čäähiđ vala mielâkiddiivâš faktah-uv. Hárjuttâsâin muoi Aslakáin keččâleen, et tuáimih-uv koortah pyereest, vâi kalga-uv taid ovdâmerkkân uánidiđ teikâ váilu-uv miinii tiäđuid.

Mun koijâdâm, kolgâv-uv Heli já Aslak jiejah čäälliđ kietâčalluu korttáid, vâi finniv-uv suoi valmâš myensterijd kostnii. Heli čielgee, et suoi kale uážžuv kevttiđ Mikko Silvennoisii kietâčalluu, mut tot ij liijkágin nuuvtkin tooimâ sämikielân, tastko tobbeen láá sänisierah já kulttuurân kyeskee ääših, nuuvt et liijká ferttee jieš čäälliđ viehâ ennuv. Nuuvtpa suoi jiejah uuccâv tiäđuid veikâ kost já čokkiv taid oohtân. Suoi valmâštâllâv koortâid iänááš euroviisuohhoost.

– Muoi iälusteen ubâ oho euroviisupuljâr siste iänge poorgâ ollágin eres ašijgijn, Heli muštâl.

Mun koijâdâm, láá-uv Euroviisuh muttum tijmáást. Heli čielgee:

– Munnuu pargo ij lah ereslágán mut vuolgâttâs loppâuási lii kale muttum. Tääl vuoiŋâ lii muttum, ađai kovvejeijeeh iskeh kuvviđ puoh artistijd täsiárvusávt iäge innig tuše tiätuartistijd.

Helist ij lah tiätujiellâh alnestis:

– Munjin lii keevvâm nuuvt, et mađe eenâb mun keejâm oovdânpyehtimijd, te tađe eenâb mun lijkkuum puohháid já rähistuum puohháid. Must láá tääl oovce jiellâhartistid, já kale jyehi uásálistee ličij ánsášâm fiinaalsaje, sun povvâst.

Mun halijdâm meid kuullâđ tast, lii-uv Helist já Aslakist Säämi uáinu fáárust.

– Kale tot lii, Heli mieđeet. – Muoi kalgeen ain smiettâđ, et mist láá keččeeh meid Taažâ já Ruotâ peln. Jis munnuu verdid suomâkiel selvâtteijei, te muoi iän nuuvtkin ele ”pyeri Suomâ” -meeinig mield, mut meiddei Taažâ já Ruotâ lává siämmáá pyereh ko Suomâ. Já kii peri te vuáittá teikâ piergee, te tot še lii sämmilij illoon. Já muoi láán meid eenâb perustum ucceeblovokielâin. Jis kiinii lávlu monnii ucceeblovokielân, te tot ain áánsáš eromâš mainâšume.

Majemustáá muoi savâstâlleen kielâkoččâmušâst. Mun koijâdâm, maid Helin meerhâš tot, et sun piäsá čielgiđ Euroviisuid sämikielân.

– Tot meerhâš munjin ennuv, tastko Euroviisuh láá maailm stuárráámus muusikohjelm já et eidu taam uážžu porgâđ anarâškielân. Taan merhâšume lii nuuvt styeres, et mun halijdâm porgâđ taam nuuvt kuhháá ko tot lii máhđulâš. Uccâ kielâžân tággáár palvâlus lii aaibâs eromâš merhâšittee, Heli looppât.

Mun vist anarâškielâ sárnon lopedâm kuldâliđ sunnuu euroviisučielgim sämikielân. Hävski, et Euroviisuh oppeet láá já et toh tábáhtuveh meid sämikielân.

Kove: Heli Huovinen

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Juho Kähkösii nágus­tutkâmuš: Šoŋŋâdâh­lahâ­asâttem vaikut­tâsah juáhá­šuveh epitäsi­vávt eennâm­tieđâ­lávt

Šoŋŋâdâhnubástus já šoŋŋâdâhlahâasâttem mutteh pisovávt arktisii kuávlu mađhâšem, mut vaikuttâsah iä tubduu eennâmtieđâlávt täsivávt. Njuolgâdusah vaigutteh eresnáál Tave-Suomân já eromâšávt sämikuávlun ko Koskâ-Euroopân, tastko...

Irene Fofonoff lii väljejum nuort­tâlij luáttámuš­olmožin – Lâi áinoo iävtuk­kâs

Čevetjávrálâš Irene Fofonoff väljejui nuorttâlij luáttámušolmožin pajan 2027–2029. Sun lâi vaaljâin áinoo iävtukkâs, já nuuvt vaaljâlävdikodde nonnij suu valjim tállán čuávuváá peeivi tast, ko...

Sämikielâlij oppâ­materi­aalij pyev­tittem ruttâ­dem piso siämmáá tääsist ive 2027 staatâ budjet­iävtut­tâsâst

Suomâ haldâttâs meridij siskálmittiđ ive 2027 budjetiävtuttâsân iävtuttâs sämikielâlij oppâmateriaalij ruttâdem siäilutmist ive 2026 tääsist ađai 800 000 eurost, muštâl Sämitigge tiäđáttâsâstis. Tiäđuh vuáđuduveh Suomâ...

Taažâ juátká oljo- já kaasu­pooráá­mijd arktisii kuávlust

Taažâ áigu juátkiđ oljo já eennâmkaasu uuccâm Barentsmeerâ kuávlust, veik EU lii iskâm raijiđ uđđâ fossiilenergia puovtâdem arktisii kuávlust. Suomâ uáinust Taažâ čuávdus lii...

Kunâgâs Haakon VIII vuárnui virge­vuárnásis Taažâ parla­mentist Stor­tinge­tist

Taažâ uđđâ kunâgâs Haakon VIII lii vuárnum kunâgâsvuárnásis eennâm parlamentist Stortingetist Oslost majebaargâ tijme 13 páihálii ääigi. Parlamentist adelum vyernis lii uási uđđâ kunâgâs viirgánlavkkim­prosesist. Taažâ...