Hagia Sofia renovistoo Istanbulist

1500 ihheed puáris moskeija Hagia Sofia Istanbulist renovistoo. Renovistmân lii korrâ tárbu, tastko Tuurkist tábáhtuveh eennâmtuárgástusah, moh vahâgitteh moskeija. Hagia Sofia annoo ohtân maailm tehelumos monumentin, nuuvt et jo tondiet ton suojâlem lii äigikyevdil já tergâd. Moskeijast lii kuhes historjá.

Algâaalgâst Hagia Sofia – immeellii vijsesvuođâ kirkko – valmâštui kirkkon ive 537, mut tot lii lamaš maaŋgânáál aanoost historjás ääigi. Ive 1204 ruossâmáđháliih väldidii Konstantinopol já vuáđudii Läättinlii kiäisárkode, mon ääigi tot nubástittui katolilâžžân kirkkon. Ive 1261 bysantliih väldidii Konstantinopol maassâd, já nuuvt Hagia Sofia macâttui ortodoksisâžžân kirkkon. Tast šoodâi moskeija talle ko turkkiliih väldidii Konstantinopol ive 1453. Talle Hagia Sofia lâi hyenes oornigist, já tot renovistui. Siämmást kirho maaŋgah mosaikeh luávdojii. Moskeijan huksejuvvojii meid kyehti minaret sulttaan Bayezid II miärádâsâst. Maŋeláá sulttaan Selim II huksiittij moskeija uárjáákiäčán vala kyehti minaret lase. Ive 1934 Tuurki täsivääldi jiešváldálâš president Atatürk meridij, et moskeijast šadda museo. Museon tot tooimâi ive 2020 räi, kuás president Erdoğan nubástitij tom vuod moskeijan ton maŋa ko Tuurki alemus haldâttâhriehti lâi nonnim, et nubástitmân iä lah magarehkin estuuh.

Hagia Sofia vihkui anon juovlâmáánu 27. peeivi 537. Kirho stuorrâ kuubool koočâi eennâmtuárgástus ohtâvuođâst ive 557, mut tot huksejui uđđâsist, já kirkko vihkui vuod anon ive 563. Hagia Sofiast šoodâi Konstantinopol já ubâ Bysant väldikode merhâšitteemus kirkko já meid tehelumos bysantlii arkkitehtuurlii stiijlâ ovdâsteijee rakânâs.

Algâaalgâst Hagia Sofia saajeest lâi Constantius II huksiittem kirkko, mii lâi huksejum puáris Apollo temppâl pasâttâsâi sajan. Taat kirkko tuušâi uđđivemáánu 15. peeivi 532 stuime ohtâvuođâst. Kiäisár Justinianus I meridij huksiittiđ puáris sajan uđđâ kirho. Justinianus ulmen lâi huksiittiđ puoh aigij korâdumos kirho, já taat kirkko lâi Hagia Sofia, mii huksejui jotelávt, tuše kuuđâ ivveest ivij 532–537.

Ive 2024 aalgâ rääjist turisteh láá karttâm mäksiđ 25 euro siisâpeessâmmáávsu Hagia Sofian. Taah ruuđah kiävttojeh moskeija renovistmân. Taan ääigi Hagia Sofia kiäsut suullân 13 miljovn olmožid jyehi ive, ige tuuriist jur pyevti kyeđđiđ tom uáinihánnáá, jis kerd sun Istanbulân maađhâš.

Käldeeh:

– Turken en toeristen apart naar Hagia Sophia: verwarring over nieuwe bezoekregels (nos.nl)

– Hagia Sofia: Kristittyjen suurin pyhäkkö (historianet.fi)

Kove: Arild Vågen (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Uđđâ maister­ohjelm puáhtá algâ­aalmugij ellee­kove Laapi ollâ­opât­tâhân

Laapi ollâopâttuvvâst lii čohčâmáánu aalgâst vuálgám joton uđđâ maisterohjelm Arctic Indigenous Cinema. Eromâšávt algâaalmug­elleekován vuáijoo škovliittâs ovtâstit keevâtlii elleekoverähtim, akateemisii tutkâm já algâaalmugij jieijâs...

Suomi.fi sämi­kielâg palvâlus­usât­tuvâst uárne­juv­voo oho keččin oovdân­pyehtim­tilá­lâš­vuotâ

Suomi.fi-uuccâmsiijđo uđđâ sämikielâg palvâlususâttâh oovdânpuáhtoo Teamsist 22.9. tijme 13–14 taan liiŋkâ tyehin. Tilálâšvuođâst puáhtá koijâdâllâđ já finniđ lasetiäđuid palvâlususâttuvâst. Toos ij taarbâš almottâttâđ muuneeld. Palvâlususâttâh čuággá oohtân...

Minister Sari Essayah kollij Anarist lávurduv

Suomâ eennâm- já meccituáluminister Sari Essayah (Ristâliih) kollij Anarist 12.9.2026. Määđhi virgálii uásán kullui uápásmum Luánduriggodâhkuávdáá (Luke) tooimân. Minister teeivâi meid Laapi Ristâlâšdemokraatij ovdâskode...

Inarinsaamen taivutus­oppi lii šiev kietâ­kirje puoh anarâš­kieláin pargel­deijeid

Inarinsaamen taivutusoppi lii muáddi ive tassaaš almostum kirje, mii kovvee systemaatlávt anarâškielâ sujâttem. Kirjeest kieđâvuššojeh eereeb iärrás anarâškielâ jienâduvah, jienâdâhnubástusah sehe sujâttemhaamij rähtimnjuolgâdusah. Sujâttemoopâ...

Taažâ kunâgâs Harald V lii hävdidum

Taažâ vietij kunâgâs Harald V hävdidmijd koskoho Oslo tuámukirhoost. Harald V jaamij porgemáánu 28. peeivi. Sun kiergânij haldâšiđ Taažâ 35 ihheed. Sust šoodâi kunâgâs ive 1991...