Euroop vuossâmuš algâaalmugij mađhâšem­konferens Anarist

WINTA (Maailm algâaalmugij mađhâšemlitto, vuáđudum ive 2012) lii maailmvijđosâš viärmádâh, mii tuárju já oovded algâaalmugij mahđulâšvuođâid hiettâđ maađhâšmist. WINTA meiddei viggá čuávdiđ čuolmâid, moh láá šoddâm maađhâšmist. Oovtâst Suomâ Sämitiggijn já Laapi ollâopâttuvváin WINTA lii tääl orniimin Euroop vuossâmuu algâaalmugmađhâšemkonferens Anarân vyesimáánu 20.–22. piäiván 2025. Konferensân láá puátimin algâaalmugkyesih já mađhâšemirâtteijeeh pirrâ maailm, aainâs-uv Säämist, Ruánááenâmist, Kanadast já Uđđâ-Seelandist. Konferensân lii máhđulâš uásálistiđ jo-uv pääihi alne Sajosist teikkâ káidusohtâvuođáin. Almottâttâm nohá vyesimáánu 5. peeivi.

WINTA ovdâsteijee já ruotâsämmilâš mađhâšemirâtteijee Lennart Pittja iätá, ete WINTAn taat konferens lii stuorrâ jukso já puáđus kuhesáigásii pargoost. ”Konferens oovded vissásávt Säämi já sämikulttuurij tobdosvuođâ, mii lii uáli tehálâš. Sämimaađhâšmist lii tehálâš rooli tiäđui já iberdem jyehimist kuossijd, kiäh mađhâšeh teehin. WINTA viggá ovdediđ oovtâstpargo algâaalmugmađhâšem syergist, já veikkâ sämiaalmug lii viehâ ucce, te ohtsis mij algâaalmugij jesâneh lep maailmist paijeel 400 miljovnid, já mij aassâp mielâttes fiijnâ paaihijn. Mij lep teháliih, já mii tiäđuh láá čuuvtij teháliih Eennâmpáálu ulmuid”, paahud Pittja.

Konferens teemah já ohjelm

Konferens vuossâmuu peeivi 20.5. ohjelmist lii tutkâmsymposium, mast totkeeh kieđâvušeh maaŋgâlágánijd koččâmušâid, moh kyeskih maađhâšmân algâaalmugkuávluin. Fáádáh láá maaŋgah om. mađhâšem dekolonialism vyehhin, stereotyyppisiih koveh algâaalmugijn maađhâšmist, wellness-mađhâšem loovnah algâaalmugij kulttuurijn, sämmilij pase paihijguin ávhástâllâm maađhâšmist já eettisiih ravvuuh turistij várás. Symposium sárnooh puátih Säämist, Tave-enâmijn, Kanadast, Alaskast, Stuorrâ-Britanniast já Australiast. Tábáhtume lii eŋgâlâškielân, já tot ij tulkkuu eres kieláid.

Sij, kiäh iä lah kiddiistum tutkâmfáádáin, pyehtih uásálistiđ siämmáá peeivi sierâohjelmáid. Fáállun láá tyejimarkkâneh Saijoos aulast, tyejipáájáh já mälistempáájá, mast anarâš Heikki Nikula määlist tááláá sämmilii purrâmuš ärbivuáválijn amnâsijn já fáálá smakkâpittáid.

Konferens nubbe peivi 21.5. álgá tiervâttâsâiguin. Tiervâttâs puáhtá eereeb iärrás WINTA saavâjođetteijee Frank Antoine. Peeivi ohjelm teeman lii sertifisistem já ovdâsvástádâslâš viestâdem mađhâšemirâttâsâin. Sämitige mađhâšemhaavâi vuávájeijee Kirsi Suomi muštâl uđđâ sämimađhâšem sertifisistmist. Lennart Pittja sárnu tast, maht puáhtá árvuštâllâđ algâaalmugáid kyeskee mađhâšemsertifisistem puátusijd. Peeivi paaneelsavâstâllâm fáddán lii, maggaar iše tâi magareh čuávduseh tarbâšuvvojeh toos, ete algâaalmugmađhâšem nanosmičij já miänástuuččij arktisii kuávlust.

Monika Lüthje, Laapi ollâopâttuv mađhâšemmáttáátteijee já ohtâ konferens uárnejeijein, osko já tuáivu, ete ohtân konferens puáđusin ličij uđđâ lävkki tave-eennâmlii oovtâstpargo kulij já kenski sämimađhâšemsertifikaat vijđánem Suomâst Ruotân já Taažân. ”Stuárráámus hástu oovtâstpargoost lii tot, ete sämimađhâšem lii oornijdmettum. Nubben lii tot, ete ovdâmerkkân Suomâst Sämitige mađhâšempargo lii kiddâ hahâruttâdmist, já ennuv lii vala porgâhánnáá ovdilgo vuossâmuš sämmilâš irâttâs lii sertifisistum”, muštâl Lüthje.

Konferens kuálmád peeivi 22.5. teeman lii kilelis mađhâšem. Sárnooh kieđâvušeh eereeb iärrás Siida oovtâstpargo sämisiärvusin sehe tom, lii-uv ruánáá sirdâšem killeel sämmilij iäláttâsâi uáinust. Eres fáádáh láá ruánáápoossâm já meid tot, maht algâaalmugmađhâšempalvâlusâid puáhtá vyebdiđ páihálávt já maailmvijđosávt.

Sierâohjelmeh já pargopáájáh uárnejuvvojeh jyehi peeivi. Ubâ konferens, eereeb tutkâmsymposium, tulkkojuvvoo Suomâ kuulmâ sämikielân já suomâkielân. Konferens siijđoin piäsá luuhâđ ubâ ohjelm. Mušteđ almottâttâđ fáárun!

Kaisu Nikula

Käldeeh:

– World Indigenous Tourism Alliance (WINTA) (www.linkedin.com)

– Tiervâpuáttim Euroop algâaalmugmađhâšemkonferensân EITC 2025:n! (matkailu.samediggi.fi)

Kove: Elle Maarit Juuso

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Toimâtteijeettáá aaviseh pisoh kuárosin

Tahojiermi lii mottoom ive siste muttám vuovijd, moin naalijn olmooš ocá tiäđu, čáálá teevstâid, hämmee vástádâsâid. Ovdánem lii lamaš uáli jo jotteel. Tiätu toimâmvuovvijd...

”Rähisvuotâ kulá puohháid” – Pride-okko oinui já kullui meid Avelist

Moonnâm ohhoost Suomâ vietij Pride-oho, já pasepeeivi lâi aalmugijkoskâsâš LGBTQIA+-peivi. Uánádâs LGBTQIA+ puátá eŋgâlâskielâst, já tot čuujoot suhâpeli- já seksuaalucceeblovvoid kullee juávhoid: lesboid, homoid,...

NASA iirât piäluštiđ Eennâm kulij kaččee Swift-komovuotâ­teleskoop

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâs NASA rahttât eromâš kááijumoperaation, tastko tot iirât piäluštiđ Neil Gehrels Swift ‑komovuotâteleskoop, mon rađe lii vuálánâm jotelubbooht ko lii vuordum. Jis...

Ebola­epidemia­tile Kongost viärrán ain

Kongo demokraatlii täsivääldist láá raportistum jo masa 1 300 ebolanjuámumid. 360 olmožid láá jáámmám taavdân, muštâlij Kongo tiervâsvuotâ­ministeriö kesimáánu 28. peeivi. Ebolaepidemia lii lamaš joođoost...

Aanaar 150 ihheed ‑juhleest tovlááh ääigih eelih

Čälleeh: Henna Tervaniemi já Marja-Liisa Olthuis Aanaar kieldâ juhlo váldujuhleest já ubâ ive Aanaar kieldâ ive njunošjuhle viettui kieldâ eidusii 150‑ive šoddâmpeeivi 25.6.2026 Sajosist. Ohjelmist lijjii...