Suáđigil ruukihaavâst lii-uv eenâb malmâ ko tolebáá jurdui – Laapi mineraaleh kiäsutteh meid suátiráhtulâšvuođâ

Suáđigilist leijee Sakatti maaŋgâmeetaalalmonem lii Anglo American -irâttâs mieldi stuárráb ko tolebáá jurdui. Geologisijn tutkâmušâin lii čielgâm, et almonem sáttá leđe ohtsis suulân 157 miljovn tonnid. Vala kyehti ive tassaaš almonem stuárudâhárvu lâi 44 miljovn tonnid.

Sakatti ruukihaavâ jođetteijee Pertti Lamberg muštâl, et tiätu stuárráb almoonmist fáálá máhđulâšvuođâ ruukitooimâ lasseetmân.

Ive 2025 ääigi almonem lii kairajum tiimaantpooráin 242 kilomeetterid. Kuávlust láá meid tohhum hydrogeologisiih čielgiittâsah, pumppámiiskâstmeh já källeevuáđučielgiittâsah.

Lamberg iätá, et malmâvuárhá stuárrum puátá tast, et kuávlu lii tutkum eenâb, mut uđđâ tiäđuh iä mute tááláid vuáváámijd teikâ äigitaavluid.

Suátiráhtulâšvuotâ-uv lii perustum Sakatti ruuki metallijn, ovdâmerkkân veeškist, nikkelist já koboltist. Lamberg árvuštâl, et markkâneh juáhášuveh maailmpooliitlij aašij keežild. Euroopist puovtâdum metallij kojâldâh sáttá lasaniđ, jis suátiráhtulâšvuotâ ij haalijd uástiđ taid Kiinast já Ruošâst.

Sakatti lii ohtâ 16 occest, kiäh láá uuccâm EU-komissio haahân, mast komissio kärttee strategisávt tergâdis haavâid Euroop union kuávlust. EU asâttem mittomeeri lii, et 10 % tain mineraalijn, maid suáti- já komovuotâráhtulâšvuotâ taarbâš, ferttiiččij puovtâdiđ Euroopist. Lamberg osko, et platinummeetaaljuávhui já veeški tááhust Sakatti puovtâdâs pastaččij tevdiđ aainâs-uv 10 % mittomere.

Samuli Anttila

Käldee:

– Kaivosyhtiö: Sodankylän kaivoshankkeen arvioidut varannot nelinkertaistuivat – Lapin mineraalit kiinnostavat myös sotateollisuutta (yle.fi)

Kove: Alex Banner (Pixabay)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Haldâttâs soovâi 60 miljovn euro toorjâ­paket­tist puáldá­muš­amnâ­sij ollâ hade tiet – Ij jur oinuu bensin­sajat­tuvâin

Haldâttâs lii sooppâm tooimâin, moiguin tot västid puáldámušamnâsij hoodij paijaanmân. Pirâs- já šoŋŋâdâhminister Sari Multala (kok.) muštâlij ääšist onne toimâtteijeid ovdâskoddeest. Toorjâpakkeet lii ohtsis 60...

Kielâ­ohhoost kielâ­pajan

Lii suotâs, et sämikielah finnejeh saje ohtsâškoddeest já et toh kullojeh já uáinojeh eenâb. Nuuvt tot kalga-uv moonnâđ. Mut muu pargoost ohtâ okko lii...

Siberiast puát­tám vapi­teh imâš­titteh Suo­mâst

Suomâst láá majemuu love ive ääigi maŋgii oinum uđđâ sorvâelleešlaajah. Moonnâm tove čohčâmáánu pelimuddoost Viitasaarist oinui härvinâš siberiavaapiit (Cervus canadensis sibiricus). Vapiteh láá oinum...

Suomâst ruuki­finno­duvah uážu­deh love uuc­câđ maalmâ luándu­suojâ­lem­kuávluin

Paijeel love ruukifinnodâhhâd háputtâlleh luándusuojâlem­kuávlui luánduriggoduvâid miätá Suomâ. Täid kuávluid suoijâl Natura, mii lii eurooplâš luándusuojâlem­viärmádâh. Viärmádâhân pyehtih peessâđ fáárun tagareh kuávluh, main lii...

Ovtâstum aalmu­gij näli­olgoš­tit­tem­komi­tea avžut Suomâ pyere­diđ ucceeb­lovo­aalmugij vuoigâd­vuođâid já maai­nâš meid­dei mecci­säm­milijd

Ovtâstum aalmugij näliolgoštittem vuástásâš komitea (CERD) iävtuttij porgemáánu loopâst, maht Suomâ puávtáččij väldiđ ucceeblovo­aalmugij olmooš­vuoigâdvuođâid pyerebeht huámášumán. Fáárust lijjii maaŋgah sämmiláid kyeskee iävtuttâsah. CERD ana...