Maid porgâđ Suomâ puáris tahosino­kieddijd? Ohtâgin jiärmálâš čuávdus ij vala kavnum

Lii arvâlum, ete jyelgipállukiedih já eres tahosinokiedih láá nubben stuárráámus mikrolastikkäldee Suomâst. Ton lasseen toh siskeldeh ulmuid já luándun háitulijd kemikaalijd. Stuorrâ čuolmâ lii tot-uv, ete maid porgâđ puáris tahosinokieddijd.

Suomâ stuorrâ kaavpugijn Oulu, Helsig, Espoo, Lahti, Tampere já Vantaa láá čielgâdâm vuovijd, maht tahosinokiedijd puávtáččij kevttiđ uđđâsist. Čielgiittâs puátuseh iä lah pyereh: jiärmáliih čuávduseh taan čuolmân iä lah kavnum.

Suomâst láá suullân 450 tahosinokieddid. Tahosino siskeeld maaŋgâlágánijd lastiksoortâid, já puoh taid kolgâččij uđđâsistanneeđ sierâ. Aldemus uđđâsistanneemlágádâs lii Tanskaast, já tahosinokiedij fievridem tohon ličij uáli jo tiivrâs. Ton lasseen lágádâs jotkum lii epivises. Čielgiittâsâst muštâluvvoo, ete tahosinokiedij meeri Suomâst ij lah nuuvt styeres, ete kannattičij vuáđudiđ puovtâdâslágádâs tahosinokiedij uđđâsistano várás Suomân.

Taan ääigi tahosinokiedih puáldojeh energian. Táválâš lii meid tot, ete tahosino, mii lii lamaš jyelgipállukieddin, uđđâsistannoo eres soojijn, ovdâmerkkân agility- tâi frisbeekiedijn sehe škoovlâi šiljoin já sierâdempaaihijn. Puoh ij kuittâg pyevti kevttiđ uđđâsist, já nube tááhust tahosiinoost, mii lii lamaš kiävtust kuhháá, vuálgá mikrolastik ain eenâb. Jyehi ive Suomâ tahosinokiedijn vuálgá 1 000−6 000 tonnid mikrolastik luándun.

Kemikaal- já mikrolastikčuolmâi tiet ive 2031 maŋa ij uážu innig rähtiđ tahosinoid, moh siskeldeh synteetlijd tievâdâsâid tego kumimuttiittâs. Kiäldu kuáská ubâ EU:n. Synteetláid tievâdâssáid láá muulsâiävtuh, ovdâmerkkân ooliivkeđgi já muorâmuttiittâs. Toh láá meid jo kevttum Suomâst. Taah uđđâ materiaaleh láá kuittâg tivrâsuboh, iäge toh vala tooimâ nuuvt pyereest ko kumimuttiittâs. Láá keksejum meid tagareh tahosinoh, main iä lah magarehkin tevdimamnâseh. Tai tahosinoi uđđâsistano lii ennuv älkkeb ko tááláá ääigi tahosinoi uđđâsistano. Tevdimamnâsijttemes tahosinokiedijn láá pyereh feeriimeh ovdâmerkkân Belgiast, já meid Helsigist vuossâmuuh uđđâ tevdimamnâsijttemes tahosinoh láá jo valdum kiävtun.

Tast huolâhánnáá kumimuttiittâs siskeldeijee tahosinokiedih láá Suomâst tuođânálásávt vala luuvijd iivijd kiävtust. Toos, mon ennuv mikrolastik vuálgá tahosiinoost, puáhtá kuittâg vaiguttiđ. Ovdâmerkkân muttiittâstuáppoo (su. rouhesieppari) puáhtá estiđ tom, ete mikrolastik lebbân kiedist luándun.

Käldeeh:

– Kaupungit selvittivät, mitä tehdä käytöstä poistettaville tekonurmille – yhtään järkevää keinoa ei löytynyt (yle.fi)

– Yli 500 jalkapallokenttää menee Suomessa vaihtoon, koska ne pilaavat luontoa (yle.fi)

– Oulu osal­lis­tui sel­vi­tyk­seen ur­hei­lu­kent­tien te­ko­nur­mi­mat­to­jen kier­rät­tä­mi­ses­tä (www.kaleva.fi)

Kove: Motopark (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kárbáin Lemmest

Čällee: Heidi Mattus Kesiluámuh já luámuvuáváámeh: Kuus, moin já mon kooskâst? Nabai mon kuhháá? Talle ko vala porgim tuuriistpargoin, must lâi kiđđuv cuáŋui- já vyesimáánu ääigi...

Maailm olmooš­loho lii juksâm 8,3 miljard rääji – Savâstâllâm lijge­aalmu­gistmist máccá

Maailm olmoošloho lii pajanâm 8,3 miljard ulmui. Ovtâstum aalmugij adai OA olmoošlohon vuáđuduvvee rekinistmeh ennusteh, et maailm ässeeloho lii kesimáánust 2026 váhá paijeel 8,29...

Vala ohtâ merâ­mätki Hailuoton

Merâmääđhih autotampâiguin Oulunsalo Riutunkari já Hailuoto kieldâ kooskâst láá pááccám historján. Talle ko uuđâs autotaampâi jotoluv nuhâmist poođij, te šoodâi huáppu kolliđ suollust vala ohtii...

Tiervâpuáttim Liäibum­blogin!

Lieggâsávt tiervâpuáttim uđđâ blogin! Maailm lii tievâ puohmuđusijn reseptijn eenâblovokielân, mut ucceeblovokielân toh iä oro kavnuumin. Taat Liäibumblogi nubástit ääši. Blogi ulmen lii uápistiđ lohhee...

Ulloläigi maarsu­soksâmijn – luhostuvá-uv?

Taan kiiđâ mun halijdim keččâliđ maidnii uđđâsijd: mun aigum uápásmuđ snäldein panemân. Vâi tast ličij váhá lase hástu já hitruuvuotâ, te almottâttim taggaar kietâtyejikuursân,...