Maid porgâđ Suomâ puáris tahosino­kieddijd? Ohtâgin jiärmálâš čuávdus ij vala kavnum

Lii arvâlum, ete jyelgipállukiedih já eres tahosinokiedih láá nubben stuárráámus mikrolastikkäldee Suomâst. Ton lasseen toh siskeldeh ulmuid já luándun háitulijd kemikaalijd. Stuorrâ čuolmâ lii tot-uv, ete maid porgâđ puáris tahosinokieddijd.

Suomâ stuorrâ kaavpugijn Oulu, Helsig, Espoo, Lahti, Tampere já Vantaa láá čielgâdâm vuovijd, maht tahosinokiedijd puávtáččij kevttiđ uđđâsist. Čielgiittâs puátuseh iä lah pyereh: jiärmáliih čuávduseh taan čuolmân iä lah kavnum.

Suomâst láá suullân 450 tahosinokieddid. Tahosino siskeeld maaŋgâlágánijd lastiksoortâid, já puoh taid kolgâččij uđđâsistanneeđ sierâ. Aldemus uđđâsistanneemlágádâs lii Tanskaast, já tahosinokiedij fievridem tohon ličij uáli jo tiivrâs. Ton lasseen lágádâs jotkum lii epivises. Čielgiittâsâst muštâluvvoo, ete tahosinokiedij meeri Suomâst ij lah nuuvt styeres, ete kannattičij vuáđudiđ puovtâdâslágádâs tahosinokiedij uđđâsistano várás Suomân.

Taan ääigi tahosinokiedih puáldojeh energian. Táválâš lii meid tot, ete tahosino, mii lii lamaš jyelgipállukieddin, uđđâsistannoo eres soojijn, ovdâmerkkân agility- tâi frisbeekiedijn sehe škoovlâi šiljoin já sierâdempaaihijn. Puoh ij kuittâg pyevti kevttiđ uđđâsist, já nube tááhust tahosiinoost, mii lii lamaš kiävtust kuhháá, vuálgá mikrolastik ain eenâb. Jyehi ive Suomâ tahosinokiedijn vuálgá 1 000−6 000 tonnid mikrolastik luándun.

Kemikaal- já mikrolastikčuolmâi tiet ive 2031 maŋa ij uážu innig rähtiđ tahosinoid, moh siskeldeh synteetlijd tievâdâsâid tego kumimuttiittâs. Kiäldu kuáská ubâ EU:n. Synteetláid tievâdâssáid láá muulsâiävtuh, ovdâmerkkân ooliivkeđgi já muorâmuttiittâs. Toh láá meid jo kevttum Suomâst. Taah uđđâ materiaaleh láá kuittâg tivrâsuboh, iäge toh vala tooimâ nuuvt pyereest ko kumimuttiittâs. Láá keksejum meid tagareh tahosinoh, main iä lah magarehkin tevdimamnâseh. Tai tahosinoi uđđâsistano lii ennuv älkkeb ko tááláá ääigi tahosinoi uđđâsistano. Tevdimamnâsijttemes tahosinokiedijn láá pyereh feeriimeh ovdâmerkkân Belgiast, já meid Helsigist vuossâmuuh uđđâ tevdimamnâsijttemes tahosinoh láá jo valdum kiävtun.

Tast huolâhánnáá kumimuttiittâs siskeldeijee tahosinokiedih láá Suomâst tuođânálásávt vala luuvijd iivijd kiävtust. Toos, mon ennuv mikrolastik vuálgá tahosiinoost, puáhtá kuittâg vaiguttiđ. Ovdâmerkkân muttiittâstuáppoo (su. rouhesieppari) puáhtá estiđ tom, ete mikrolastik lebbân kiedist luándun.

Käldeeh:

– Kaupungit selvittivät, mitä tehdä käytöstä poistettaville tekonurmille – yhtään järkevää keinoa ei löytynyt (yle.fi)

– Yli 500 jalkapallokenttää menee Suomessa vaihtoon, koska ne pilaavat luontoa (yle.fi)

– Oulu osal­lis­tui sel­vi­tyk­seen ur­hei­lu­kent­tien te­ko­nur­mi­mat­to­jen kier­rät­tä­mi­ses­tä (www.kaleva.fi)

Kove: Motopark (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...