Totkeeh, kiäh viggeh macâttiđ mottoom peeivi ullomammut taan maailmân, láá rievdâdâm säpligij geenijd nuuvt, ete tain láá siämmáálágáneh jiešvuođah ko ullomammutijn, ovdâmerkkân assaas turkkâ.
Ovtâstum staatâi bioteknologiafinnoduv Colossal Biosciences totkeeh áiguh iällááttiđ suvâttum ullomammut rievdâdmáin aasiaelefantij geenijd nuuvt, ete elefantijn liččii ullomammut jiešvyevih. Totkeeh tuáivuh, ete vuossâmuš elefantčivgâ šodâččij majemustáá ive 2028 loopâst.
Tutkâmjuávkku lii tääl váldám vuossâmuu läävhi: sij láá ráhtám tiervâs, geeneetlávt rievdâdum säpligijd, main láá kolmâs kierdâmnaavcâ jiešvyevih. Tutkâmušâst totkeeh vuoijuu oovce geenin, moh lohtâseh soksâmij iivnán, ráhtusân, kukkodâhân, kovosân teikkâ soovsâtuupân. Stuárráámus uási täin geenijn väljejuvvojii, tastko lâi jo tiäđust, ete toh vaigutteh säpligij tuurkân. Vyerdimist lâi, ete geenij nubástusah tovâttiččii siämmáálágánijd fyysisijd jiešvuovijd ko mammutijn, ovdâmerkkân kuovgis soksâmijd.
Tain geenijn kyehti vuáttojeh sehe säpligijn já mammutijn. Totkeeh arvâleh, ete taah geenih tovâtteh assaas tuurhâ mammutijn, já tondiet sij halijdii nubásmittiđ taid säpligijn. Ton lasseen totkeeh tohhii nubástusâid geenin, mii lahtâs kuábbáá-uv elleešlaajâ pyeidiamnâsmolsomân. Totkei mield taat geeni puáhtá vaiguttiđ kolmâsân vuáháduumân.
Maaŋgâin taan tutkâmuš iskosijn iä šoddâm säpligčiivgah ollágin, mut tain säpligijn, moh šoddii, lijjii maaŋgâlágáneh tuurhah. Puoh čiivgâi koskâmiärálâš rumâšmassa lâi kuittâg siämmáálágán tast huolâhánnáá, lâi-uv pyeidiamnâsmolsomân lohtâseijee geeni nubásmittum vâi ij. Tutkâmjuávkku áigu toohâđ lattimiskosijd säpligij kolmâkierdâmnaavcâst puáttee mánuppoojij ääigi.
Lontoolii Francis Crick-instituut vuáđusellâbiologia já ovdánemgenetiik hovdâ Robin Lovell-Badge, kii ij lamaš fáárust tutkâmušâst, rámmoo tutkâmuš teknisijd peelijd, mut tiäddut, ete ullomammutij iällááttem ličij ennuv muálkkáb äšši. ”Almolávt muu huolâ lii tot, ete lii-uv taat jiärmálâš resursij kevttim, ko ruttâ puávtáččij meid kevttuđ toos, ete irâttičij estiđ šlaajâi suhâjäämmim.” Suu mielâst nubbe čuolmâ lii tot, ete eidu tääl ij lah tiätu tast, ete kierdih-uv säpligeh kolmâs tuođâi pyereest.
Meid Tori Herridge Sheffield ollâopâttuvâst arvâl, ete elefantij muttem ullomammutin lii ennuv vaigâdub äšši: geenih, moh lahtaseh nubástusân, láá eenâb. Ton lasseen elefant lii ellee, mii ij táválávt lii kevttum elleeiskosijn. Tondiet Herridge ij osko, ete ullomammut iällááttem tábáhtuuččij aaibâs aldapuátteevuođâst.
Käldee:
– Scientists aiming to bring back woolly mammoth create woolly mice (www.theguardian.com)
Kove: PublicDomainPictures (Pixabay)