Maid porgâđ Suomâ puáris tahosino­kieddijd? Ohtâgin jiärmálâš čuávdus ij vala kavnum

Lii arvâlum, ete jyelgipállukiedih já eres tahosinokiedih láá nubben stuárráámus mikrolastikkäldee Suomâst. Ton lasseen toh siskeldeh ulmuid já luándun háitulijd kemikaalijd. Stuorrâ čuolmâ lii tot-uv, ete maid porgâđ puáris tahosinokieddijd.

Suomâ stuorrâ kaavpugijn Oulu, Helsig, Espoo, Lahti, Tampere já Vantaa láá čielgâdâm vuovijd, maht tahosinokiedijd puávtáččij kevttiđ uđđâsist. Čielgiittâs puátuseh iä lah pyereh: jiärmáliih čuávduseh taan čuolmân iä lah kavnum.

Suomâst láá suullân 450 tahosinokieddid. Tahosino siskeeld maaŋgâlágánijd lastiksoortâid, já puoh taid kolgâččij uđđâsistanneeđ sierâ. Aldemus uđđâsistanneemlágádâs lii Tanskaast, já tahosinokiedij fievridem tohon ličij uáli jo tiivrâs. Ton lasseen lágádâs jotkum lii epivises. Čielgiittâsâst muštâluvvoo, ete tahosinokiedij meeri Suomâst ij lah nuuvt styeres, ete kannattičij vuáđudiđ puovtâdâslágádâs tahosinokiedij uđđâsistano várás Suomân.

Taan ääigi tahosinokiedih puáldojeh energian. Táválâš lii meid tot, ete tahosino, mii lii lamaš jyelgipállukieddin, uđđâsistannoo eres soojijn, ovdâmerkkân agility- tâi frisbeekiedijn sehe škoovlâi šiljoin já sierâdempaaihijn. Puoh ij kuittâg pyevti kevttiđ uđđâsist, já nube tááhust tahosiinoost, mii lii lamaš kiävtust kuhháá, vuálgá mikrolastik ain eenâb. Jyehi ive Suomâ tahosinokiedijn vuálgá 1 000−6 000 tonnid mikrolastik luándun.

Kemikaal- já mikrolastikčuolmâi tiet ive 2031 maŋa ij uážu innig rähtiđ tahosinoid, moh siskeldeh synteetlijd tievâdâsâid tego kumimuttiittâs. Kiäldu kuáská ubâ EU:n. Synteetláid tievâdâssáid láá muulsâiävtuh, ovdâmerkkân ooliivkeđgi já muorâmuttiittâs. Toh láá meid jo kevttum Suomâst. Taah uđđâ materiaaleh láá kuittâg tivrâsuboh, iäge toh vala tooimâ nuuvt pyereest ko kumimuttiittâs. Láá keksejum meid tagareh tahosinoh, main iä lah magarehkin tevdimamnâseh. Tai tahosinoi uđđâsistano lii ennuv älkkeb ko tááláá ääigi tahosinoi uđđâsistano. Tevdimamnâsijttemes tahosinokiedijn láá pyereh feeriimeh ovdâmerkkân Belgiast, já meid Helsigist vuossâmuuh uđđâ tevdimamnâsijttemes tahosinoh láá jo valdum kiävtun.

Tast huolâhánnáá kumimuttiittâs siskeldeijee tahosinokiedih láá Suomâst tuođânálásávt vala luuvijd iivijd kiävtust. Toos, mon ennuv mikrolastik vuálgá tahosiinoost, puáhtá kuittâg vaiguttiđ. Ovdâmerkkân muttiittâstuáppoo (su. rouhesieppari) puáhtá estiđ tom, ete mikrolastik lebbân kiedist luándun.

Käldeeh:

– Kaupungit selvittivät, mitä tehdä käytöstä poistettaville tekonurmille – yhtään järkevää keinoa ei löytynyt (yle.fi)

– Yli 500 jalkapallokenttää menee Suomessa vaihtoon, koska ne pilaavat luontoa (yle.fi)

– Oulu osal­lis­tui sel­vi­tyk­seen ur­hei­lu­kent­tien te­ko­nur­mi­mat­to­jen kier­rät­tä­mi­ses­tä (www.kaleva.fi)

Kove: Motopark (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Tanska looppât šoovij kirur­gisijd kastraa­tioid ive 2030, Suomâ ij valagin

Tanska áigu luoppâđ šoovij kirurgisijn kastraatioin ive 2030 aalgâ rääjist. Kirurgisii kastraatio sajan puátá immunokastraatio ađai kastraatio puáhuttâsâiguin, moh estih oresšave suhâjuátkimahan šoddâm. Tanska lii...

Tiäđualmostittem staatâ­palhâ­šumeh 2026 láá juohhum – Finnejeijen eereeb iärrás syem­miliih wiki­pedisteh sehe Sämmilij tuotâvuotâ- já sovâdât­tâm­komis­sio komis­saareh

Tieđâ- já kulttuurminister Mari-Leena Talvitie juovij ive 2026 tiäđualmostittem staatâpalhâšuumijd kesimáánu 8. peeivi Oulu kaavpugtáálust. Palhâšumeh mieđettuvvojii ohtsis čiččâm. – Tiäđualmostittem lii demokratia kuávdáš vuáđu....

Saara Keskitalo lii kaččâm Suomâ ulâttâs huáppu­eestâ­kaččâmist

Almosvalastellee Saara Keskitalo kaačâi 100 meetter eestâkaččâmist uđđâ Suomâ ulâttâssân 12,64 jieht koskoho Lahti GP‑kištoin. Kaččâmist suu išedij 0,7 seekunt mietipieggâ. Ovdebáš Suomâ ulâttâs...

Armand Duplantis táppái vuosmuu tove kuulmâ ihán

Ruátálâš stávránjuškejeijee já maaŋgâkiärdásâš maailmulâttâs haldâšeijee Armand Duplantis táppái olâttetteht jieijâs päikkikištoin Tukholma tiimaantliigast olssis hyenessiähá puátusáin 580, veik sun lopádâlâi uđđâ maailmulâttâs. Ovdil taam...

NASA lii almottâm Artemis III ‑mánudâš­määđhi astro­nautijd

Ovtâstum staatâi komovuotâhaldâttâh NASA lii almottâm Artemis III ‑missio astronautijd. NASA lii meid tieđettâm detaljijd Artemis III ‑iskoskirdemist, mon ulmen lii valmâštâllâđ olmooškode maccâm Mánudáá asan....