Pariisi ryevdikiäinujotolâh orostittui Gare du Nord -sajattuvâst puáris poomi keežild

Pariisi ryevdikiäinusajattâh Gare du Nord, Ranska junájotoluv vááimus, pieijui kiddâ ubâ vástuppiäiván (7.3.), já ton keežild junájotolâh Pariisin já Pariisi pirrâsijn orostittui ollásávt. Meiddei uási Ranska A1-moottorkiäinust já uási riggeeluodâst Pariisi pirrâ piäijojii kiddâ. Suijân kiddiimáid lâi nube maailmsuáđi áigásâš pommi, mii lâi kavnum aldasijn já mii ij lam pävkittâm. Tot kavnui pargoi ohtâvuođâst tuorâstuv já vástuppeeivi koskâsii iijâ (6.–7.3.).

Pommi kavnui Saint-Denisist, mii lii lovmat kilomeetterid Pariisi kuávdáást tavas. Suullân 200 olmožid evakuistojii vistestis kilomeetterpele siste poomi kavnumsaajeest. Evakuistum ulmui vistij laasah lijjii tohokulij, kost pommi lâi kavnum. Eres ässeeh kolgii pissoođ siste poomi čurgimääigi.

Jotolâh Pariisin já Pariisi pirrâsijn normalisistui kuuloold lávvárduv 7.3. ton maŋa ko pommi lâi tohhum varâtteemmin.

Ranska jotolâhminister Tabarot muštâl NOS mield, et suullân 500 junávuárrud macâttuvvojii pirrâmpeeivi ääigi, já taat vaiguttij 600 000 ulmuu jotemáid. Ranskalâš media čaalij, et lávvárduv uárnejuvvojii kyehti paijeelmiärálii junávuáru, vâi aalmugijkoskâsiih mađhâšeijeeh pessii merisajasis. Aalmugijkoskâsiih Eurostar-junáh Amsterdamân já Lontoon vyejih oppeet äigitaavlu mield.

Minister Tabarot mield poomist lijjii 200 kiilud pavkkânâsah. ”Mij lep kale hiälputtum ko ubâ tábáhtus lii tääl lappâd”, Tabarot iätá.

Gare du Nord -sajattuv lasseen meid Brysselist Belgia peln já Lontoost Eŋlandist lijjii kuhes mađhâšeijeerááiđuh Gare du Nord jotolâhčuolmâi keežild.

Käldeeh:

– Ook Eurostar naar Parijs rijdt weer na ontmanteling WO II-bom (nos.nl)

– Verkeer rond Parijs verstoord door vondst oorlogsbom (nos.nl)

Kove: Diliff (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kumkvatmarmelaad

Kumkvat lii vissâ tunjin uđđâ sääni? Nuuvt munjin-uv. Mun teivim toos sattum mield jieččân kievkkânist ko lehâstim suullân kilupele teddee sehhii, mon ruonâskävppijâs skeŋkkij...

Aanaar: Ijâttes ijjâ ovtâstit juoiguu já pop­kulttuur

Saijoos piirâs Anarist muttui oppeet kulttuurareenan ko sämimuusik váldutábáhtume Ijahis idja, Ijâttes ijjâ, čokkij ulmuid já artistijd pirrâ Säämi. Algâaalmugij muusikfestivaal lii šoddâm loppâkeesi...

Tievâslâš piäiváá­siävŋánem Reykja­vikist Islandist

Piäiváásiävŋánem lii ain eromâš já vuordum luándutábáhtus. Euroopist Piäiváš siävŋánij taan tove tievâslávt porgemáánu 12. peeivi käržis stielâsist Tave-Espanjast, uásist Portugal, uásist Ruánááeennâm sehe...

Škovlâihe álgá onne Anarist

Škovlâ álgá onne Aanaar kieldâ škoovlâin ađai Aanaar škoovlâst, Avveel škoovlâst, Čevetjäävri škoovlâst já Avveel luvâttuvâst. Säämi máttááttâskuávdáást čohčâluuhâmpaje aalgij porgemáánu 11. peeivi. Iänuduvâst škovlâ...

Anarâš aavis kesiluámu lii nuuhâm – Mii lohhest paasij luvâ­hánnáá taan ääigi?

Anarâš aavis kulmâ oho pištám kesiluámu lii nuuhâm. Toimâttâskodde čäliškuát oppeet uđđâsijd. Taan čallust aavis čáálá čuákánkiäsu motomijn tagarijn uđđâsijn, maid tot mudoi ličij...