Pariisi ryevdikiäinujotolâh orostittui Gare du Nord -sajattuvâst puáris poomi keežild

Pariisi ryevdikiäinusajattâh Gare du Nord, Ranska junájotoluv vááimus, pieijui kiddâ ubâ vástuppiäiván (7.3.), já ton keežild junájotolâh Pariisin já Pariisi pirrâsijn orostittui ollásávt. Meiddei uási Ranska A1-moottorkiäinust já uási riggeeluodâst Pariisi pirrâ piäijojii kiddâ. Suijân kiddiimáid lâi nube maailmsuáđi áigásâš pommi, mii lâi kavnum aldasijn já mii ij lamaš pävkittâm. Tot kavnui pargoi ohtâvuođâst tuorâstuv já vástuppeeivi koskâsii iijâ (6.–7.3.).

Pommi kavnui Saint-Denisist, mii lii lovmat kilomeetterid Pariisi kuávdáást tavas. Suullân 200 olmožid evakuistojii vistestis kilomeetterpele siste poomi kavnumsaajeest. Evakuistum ulmui vistij laasah lijjii tohokulij, kost pommi lâi kavnum. Eres ässeeh kolgii pissoođ siste poomi čurgimääigi.

Jotolâh Pariisin já Pariisi pirrâsijn normalisistui kuuloold lávvárduv 7.3. ton maŋa ko pommi lâi tohhum varâtteemmin.

Ranska jotolâhminister Tabarot muštâl NOS mield, et suullân 500 junávuárrud macâttuvvojii pirrâmpeeivi ääigi, já taat vaiguttij 600 000 ulmuu jotemáid. Ranskalâš media čaalij, et lávvárduv uárnejuvvojii kyehti paijeelmiärálii junávuáru, vâi aalmugijkoskâsiih mađhâšeijeeh pessii merisajasis. Aalmugijkoskâsiih Eurostar-junáh Amsterdamân já Lontoon vyejih oppeet äigitaavlu mield.

Minister Tabarot mield poomist lijjii 200 kiilud pavkkânâsah. ”Mij lep kale hiälputtum ko ubâ tábáhtus lii tääl lappâd”, Tabarot iätá.

Gare du Nord -sajattuv lasseen meid Brysselist Belgia peln já Lontoost Eŋlandist lijjii kuhes mađhâšeijeerááiđuh Gare du Nord jotolâhčuolmâi keežild.

Käldeeh:

– Ook Eurostar naar Parijs rijdt weer na ontmanteling WO II-bom (nos.nl)

– Verkeer rond Parijs verstoord door vondst oorlogsbom (nos.nl)

Kove: Diliff (Wikimedia Commons)

Kommenteh

Čääli komment

Čääli komment.
Čääli noomâd teehin.

Luuvâ meid

Uđđâsumos uđđâseh

Kappeer­pingviineh Zavo­dovski suol­lust láá kiäp­pán­min

Stuorrâ-Britannia aalmuglii Antarktis-tutkâmlágádâs BAS (eŋg. British Antarctic Survey) totkeeh láá tutkâm máddáápiäláá Atlant váldumeerâst leijee Zavodovski suolluu iivij 2011 já 2025. Brittiliih totkeeh muštâleh,...

Suomâ, Taažâ já Kanada räije­jeh ryeš­šilij valas­tellei viisu­mijd

Suomâ haldâttâs meridij tuorâstuv staatârääđi almosčuákkimist, ete tot čavgee viisumij mieđettem ryeššiláid valastelleid. Suomâ olgominister Elina Valtosii (kok.) mield Ruoššâ kiävttá valastâllâm propaganda koskâuámmin. –...

Anarâškielâ servi almostit kyehti párnái­kirje skammâ­máánust

Anarâškielâ servi lii juátkám párnái- já nuorâikirjij almostittem. Tot almostit kyehti kirje 40‑ive juhlij ohtâvuođâst. Mainâsij ihe – Ijâttes ijjâ Vuosmuš tääl almostuvvee kirje lii párnái...

Kollekielâ-palhâ­šume mieđet­tui emeritus­professor Nils Øivind Helan­derân

Taankiärdásâš Kollekielâ-palhâšume lii mieđettum emeritusprofessor Nils Øivind Helanderân. Palhâšume mieđettui sunjin kuhes já maaŋgâpiäláág eellimpargoost sämikielâi oovdedmist. Palhâšume keigejui sunjin Helsigist skammâmáánu 11. peeivi....

Suomâ šoŋŋâ­dâh lii lieg­gân­min torvo­lii rääji paijeel

Taan ive keesi lâi vaigâd Euroopân. Koskâ- já Maadâ-Euroopist lijjii korrâ pakkâpajeh, juuvah kuškii já sehe elleeh já ulmuuh killájii. Pakkâseh maksii Euroopân joba...